Pole absoluutselt nõus väitega, et me keegi ei tea, kuidas me sureme ja millal!
Me ei tea seda sellepärast, et me ei taha surra VEEL...
Kuid, kui elukeerdkäigud viltu kardinaalselt veavad, siis hakkad paraku sellele enam mõtlema ja justkui surmaminemise viis ja aeg teada. Ühesõnaga suitsiid(enesetapp) tõestab selgelt, et inimeses leidub teadmine enda suremise viisist ja ajast. Mul kahjuks mitu näidet reaalsest elust, tuttavate pealt. Viimane neist vanem naisterahvas poos end oma talumajja üles, eelmise aasta kevadel.
Põhjusid teadsin kah kaudselt: Tervis tuksis, rahaprobleemid ja üksindustunne!
Nimelt vihjas koguaeg, et tüdinud sellest elust ja teeb enesetapu kunagi....ei loopinud tühjalt sõnu TEGIGI.
Eks kahju ole ikka, kuid kohati mõistan ta otsust elust sel moel lahkuda. Puhaku ta rahus!
Tahtsin selle näitega öelda, et inimesel on võimalik oma surma ette teada. Iseasi, kas me seda pooldame, kuid jah pole raske just ennast 100% näiteks täna end tappa ja veel teadagi, et kuidas seda teha. Kuid katsu sa elada, kui koguaeg elunui p3rs3s on ja õnnelik olla ei lase.
Jah normaalne inimene ei tee enesetappu, kuid vaid siis kui ta veel "normaalne on".
Ometi statistikas on enesetappude tegijate numbrid üsna kõrgel kohal.
Muide statistika väidab, et vähemalt iga inimene on korragi elus mõelnud, kas rohkemal või vähemal määral enesetapule. Jah olen mõelnud, kuid pinnapealselt.