lumehelbekesele- loo autor ei ole naine.
Aga siinkohal oli väga asjalikke arvamusi..alkoholiga pean väga hästi piire, võibolla jutu seest jäi kõlama, et kui joodik. Nädalavahetused möödusid vahest ikka tantsutades-või pidudel. Koos käisime ja vahel oli just tema see, kes üle piiri kaldus minema...
Aga jah, kindlasti on meheau ja ego saanud riivata, ja paöjud jamad nind kaklemised, inetused hakkavd ununema. Aga need tehti just suurest tundest ning armastusest! Ta on mulle haiget teinud just seetõttu, et ma saaks haiget, sest olin temale eelnevalt midagi ebameeldivat valmistanud. Aga see oli teatud perioodil osa meie suhtest, küll lühikest aega, aga jah, palju jamasid oli kindlasti. Hiljem kõik laabud, aga naisel olid paljud asjad veel hinges ning seetõttu ka minna laskmine aset leidis.Ma tean, et olen kogemuse võrra rikkam ja tean , ka millest suhtes kohe kindlasti hoiduda, et armurõõmud oleksid mõlemale poolele meeldivad. Samuti tean, et ei ole maailmas vaid 1 ja ainus olemas..
Väga asjalike mõtetega on tegelane nimega "Musi". Aga siinkohal pean teatama, et tal uus mees ja minuga kokkusaamisest või kasvõi telefonikõnest ta huvitatud ei ole. Andis mõista, et tal nüüd uus elu ja teistsugune elu. Kindlasti on. Aga ma lihtsalt ei mõista seda, miks nii kergelt kõigest lahti lasti. Viimasel ajal just oligi suhe OK! Mina suutsin varasemad tülitsemised unustada-tema ilmselt mitte. Hoidis hinges alles. Palju mõjutati teda ka loomulikult "väljaspoolt". Ja et ei jääks ebareaalset ettekujutust, siis oli temal suhtest väga suured lootused ning oli minusugust meest oodanud! Rikkus ise omalt poolt palju ära+minupoolsed eksimused! Meil oli tõesti väga rahulikke ja õrne aegu-täielikku harmooniat, aga tülid tulid vahel ikka (kuus korra - kaks), ma ei tea, mis see oli, mis meid niiviisi üksteise peale inetusi pani ütlema. Ebamõistuslik on kogu see lugu. Ometi hoolis nii tema kui ka mina meist, isegi lapseplaan oli paigas. Vahepeal rääkisime abielust...meil oli üksteisega koos niivõrd hea lihtsalt olla, kuni viimase hetkeni-sinna ei saanud midagi teha. Lõpus olime kindlasti juba veidi "maha jahtunud", sest armumise perioodist oli saanud armastus. See käibki nii...
Ise arvan, et meid rikkus see lumepall, mis veerema oli hakanud, mis kasvas ja kasvas ning lõpuks ülepea kasvas. Oleks ntx. võimalik hetkel uuesti otsast alustada, teaks palju asju, mida teisiti teha! Ometi on armastus kompromisside kunst.