Kui mina töötuks jäin, ei leidunud vist õnnelikumat inimest maamunal, seepärast ei ole ehk õige inimene nõu andma. Aga ehk just olen, sest kui kohe alguses nõnda pessimistlikult käed rippu lasta, teed asjad enda jaoks ise palju raskemaks kui need tegelikkuses on. Kuna olen näinud paljusid inimesi, kes töötuks jäädes täielikku paanikasse sattusid, kuigi nende rahaline olukord oli minu omast tunduvalt turvalisem, siis ei imesta ma millegi üle, aga asi ON suhtumises.
Kui sul positiivseid emotsioone kusagilt võtta ei ole, siis püüa suhtuda asjasse lihtsalt kaine mõistusega: tõmba kulud nii kokku kui vähegi võimalik; kui sul on laene, pöördu kohe laenuandja poole maksepuhkuse saamiseks. Ja sorteeri samal ajal rahulikult töökuulutusi - neid ei ole ju tegelikult vähe. Ära uuri negatiivset statistikat - esiteks on see nagunii ülimalt subjektiivne, sest ilmselgelt ei ole sulle konkurendiks 300 töötuks jäänud ehitajat jne, ja teiseks oled sa ikkagi täiesti ainulaadne isiksus, eks ole.
Ja mõnikord võib lihtsalt vedada... ;)