Töövestlus võib ikka äärmiselt ebameeldiv olla. Kogesin seda mõni päev tagasi ühes Harjumaa koolis. Ruumi sisenedes vaatas mulle vastu 4 tülpinud nägu ja tekkis tahtmine kohe kannapealt ringi keerata ning lahkuda. Üks neist n.ö "intervjueerijatest" jõllitas mind terve selle 25 minutit lihtsalt vihase pilguga. Näha oli, et seltskond ei olnud kuidagi seda töövestlust ette valmistanud, sest ühtegi sisulist ja mõistlikku küsimust ei esitatud. Alustuseks öeldi lihtsalt, et rääkigu ma endast. Mis mõttes? Ma ei usu hästi, et intervjueeritavaid huvitaks kus sündisin, kes on mu vanemad jms. Peagi selgus, et koolijuht ei olnud ka korralikult minu CV-ga tutvunud, sest "avastas" järsku, et mul ei ole n.ö nõutud kvalifikatsiooni!!! :) Miks siis üldse kutsuda inimest vestlusele, kui tegelikult mingit huvi seda inimest tööle võtta ei olegi ja elatakse lihtsalt oma tülpimust ja halbu emotsioone töösoovija peale välja. Aga enam ei imesta, miks selles koolis nii suur kaadrivoolavus on saavutatud. Jõudu neile!

Palju emotsiooni ja ainult üks fakt: et Sa ei vasta kvalifikatsioonile. Või suutsid vestlusel endast nii halva mulje jätta, et leiti kiiresti "vabandus".

Seaduse järgi on tööandjal õigus tööle võtta ka mitte kvalifikatsioonile vastav töötaja, kui ühtegi paremat (kvalifikatsioonile vastavat )ei ole. Endast rääkides oleksid võinud rääkida milline sa oled, kas rahulik, tasakaalukas, nõudlik, karm, kuri, hea jne. Mis sulle meeldib koolis töötamise juures, mis ei meeldi. Kuidas sa tunde annad? Kuidas õpilastesse suhtud?