Saame tuttavaks
Küll meie Eesti Vabariik muutuv üsna varsti selliseks
ekm 27. detsember 2007, kl 22.20 |
cocci 27. detsember 2007, kl 22.22 |
ekm 27. detsember 2007, kl 22.25 |
naerukajakas 27. detsember 2007, kl 22.26 |
gytha 27. detsember 2007, kl 22.29 |
tänu jumalale, on meile peale tunnete ja emotsioonide, antud ka mõistus...kui pisut ka sellele toetuda, ei tähenda see mitte südame lukku keeramist...
ja ärakasutamine...mida me selle all siis nüüd silmas peame...?
ma mõtlen, et kui me oleme kedagi armastanud, usaldanud, olnud hoolivad...ja teine inimene on sellega kuidagi pahatahtlikult ringi käinud, siis...vabandage väga, haiget saab muidugi see kellega halvasti käituti, aga lolliks jääb küll keegi teine...
ja ärakasutamine...mida me selle all siis nüüd silmas peame...?
ma mõtlen, et kui me oleme kedagi armastanud, usaldanud, olnud hoolivad...ja teine inimene on sellega kuidagi pahatahtlikult ringi käinud, siis...vabandage väga, haiget saab muidugi see kellega halvasti käituti, aga lolliks jääb küll keegi teine...
ekm 27. detsember 2007, kl 22.31 |
cocci 27. detsember 2007, kl 22.33 |
cocci 27. detsember 2007, kl 22.35 |
naerukajakas 27. detsember 2007, kl 22.36 |
ekm 27. detsember 2007, kl 22.41 |
naerukajakas 27. detsember 2007, kl 22.46 |
gytha 27. detsember 2007, kl 22.48 |
ilmselt tunnen...tegelikult ei pruugi see suhetetasandil olla mitte sihilik ja kuri-pahatahtlik ärakasutamine...võib juhtuda ka nii, et teine on lihtsalt laisem, rumalam, vähem armunum...misiganes...ja kukub lihtsalt nii välja...aga ma olen elu jooksul õppinud aru saama, et mina ei ole sellepärast veel loll, et ma olen olnud kena lahke inimene...;))) (naerge nüüd:P)
aga ma olen ennast ka palju halvemini tundnud, kui avastasin, et mind ei liiguta enam ükski kompliment ega mesijutt, pisarat naljalt mu silmist välja ei pigista...see avastus ühel päeval võttis tõsiselt kõhedaks...;)
aga ma olen ennast ka palju halvemini tundnud, kui avastasin, et mind ei liiguta enam ükski kompliment ega mesijutt, pisarat naljalt mu silmist välja ei pigista...see avastus ühel päeval võttis tõsiselt kõhedaks...;)
juta 27. detsember 2007, kl 22.51 |
Ma sest feminismindusest veel...et ma ise ei nõustu ühegagi neist, mis aforismid eelnevalt välja tõin...:))
Mulle sobiks oopis selline mõttemaailm...:
Tähtis pole see, mida inimesed minust arvavad, vaid see, mida mina neist arvan.
'
Ma olen veendunud, et mitte ükski tütarlaps ei läheks altari ette, kui ta teaks kõike.
'
/Victoria - Inglise kuninganna/
Ja...:
Ma olen erakordselt kannatlik, tingimusel,
et lõpuks läheb nii, nagu mina tahan.
'
Kõik mehed on nõrgad,
aga kõige nõrgemad on džentelmenid.
'
Kukk võib-olla kireb ilusasti, kuid muneb ikkagi kana.
/Margaret Thatcher - Suurbritannia riigitegelane/
---
Niisama...vahepalaks...;))
Mulle sobiks oopis selline mõttemaailm...:
Tähtis pole see, mida inimesed minust arvavad, vaid see, mida mina neist arvan.
'
Ma olen veendunud, et mitte ükski tütarlaps ei läheks altari ette, kui ta teaks kõike.
'
/Victoria - Inglise kuninganna/
Ja...:
Ma olen erakordselt kannatlik, tingimusel,
et lõpuks läheb nii, nagu mina tahan.
'
Kõik mehed on nõrgad,
aga kõige nõrgemad on džentelmenid.
'
Kukk võib-olla kireb ilusasti, kuid muneb ikkagi kana.
/Margaret Thatcher - Suurbritannia riigitegelane/
---
Niisama...vahepalaks...;))
naerukajakas 27. detsember 2007, kl 22.52 |
gytha 27. detsember 2007, kl 22.58 |
a 27. detsember 2007, kl 23.00 |
tglt nõrkused teevadki meist (kordumatu) inimese, oma nõrkuste ära tundmine ja nendega (ära)leppimine teeb inimesest tugeva... aga hirmud (näida nõrgana, olla avatud, olla see kes oled...) teevad nõrga. et siis inimlikud nõrkused ei ole tugevuse vastandiks. a ma olen jälle nutma õppinud :))) nt head multikad lastele panevad vahest pisardama, kuid seal pole enam enesehaletsust, neis pisarates, midagi muud on ja kokkuvõttes mõjub tohutult lõõgastavalt
gytha 27. detsember 2007, kl 23.13 |
jah...ja sest enesepetmisest veel niipalju, et kui mulle ikka ükpäev selgelt kohale jõudis, kuhupoole ma omadega tüürin, siis selgus ka tõsiasi, et pole ma miskit nii kõva mutt kui olin ennast juba pidama hakanud...üht-teist oli selle kesta all ikka veel alles...jumal tänatud...ei tea muidugi, kas must õiget asja enam saab, aga päris lootusetu ehk ka ei ole...;)))
hh 27. detsember 2007, kl 23.19 |
gytha 27. detsember 2007, kl 23.26 |
hh 27. detsember 2007, kl 23.28 |
gytha 27. detsember 2007, kl 23.34 |
hh 27. detsember 2007, kl 23.36 |
Kunagi jooksis vilm "Mutt".. ei mitte delfimutte seal ei peetud silmas, vaid nimetus oli võetud sellest allmaaloomakesest. Vat ja seal oli üks huvitav mõte: Sa trügid tippu, üle laipade ja sihikindlalt ja kui ükskord kohale jõuad, näed, et oled seal üksi ja pole seal midagi..
Nuvot ja siis tulep leida teine tipp, kuhu ronida. Ja nis sobiks selleks phele naesterahvale paremini kui võitlus kõigi naiste õnne eest? :)
Nuvot ja siis tulep leida teine tipp, kuhu ronida. Ja nis sobiks selleks phele naesterahvale paremini kui võitlus kõigi naiste õnne eest? :)
kiisumiisu 27. detsember 2007, kl 23.42 |
gytha 27. detsember 2007, kl 23.45 |
ehhehhehh...ei see nüüd ei ole küll miski jutt...ma olen ikka täitsa naine ja...keski teise naise õnne eest mina võitlema ei hakka...ses asjas vaatab ikka igaüks kuidas ise saab...mõne mehe õnne eest ma võin veel väheke sõrme ja varvast liigutada...a naised, sorry...mul sulab või suus veel liiga hästi...vbl. paarikümne aasta pärast...:PPPP
hh 27. detsember 2007, kl 23.48 |
kiisumiisu
Aga kelleks pidada? Kelleks pidada naist, kes oma isiklikud võitlused ja tahtmised projitseerib teistele?
No näitejs sina. Sinu arvates on suur võit naiste jaoks, et nad tohivad lahutada.
Aga samasugune võit on see meestele, sest nemadki tohivad lahutada oma 40-50 aastasest naisest ja abielluda 20-aastaste tibidega.. kuid vaevalt, et sa nende meeste pärast samavõrra rõõmustad.
Või kui sa räägid tüüpilisest mehe seisukohast, siis mis see on kui mitte feministi loosung, millega sa lehvitad?
Aga kelleks pidada? Kelleks pidada naist, kes oma isiklikud võitlused ja tahtmised projitseerib teistele?
No näitejs sina. Sinu arvates on suur võit naiste jaoks, et nad tohivad lahutada.
Aga samasugune võit on see meestele, sest nemadki tohivad lahutada oma 40-50 aastasest naisest ja abielluda 20-aastaste tibidega.. kuid vaevalt, et sa nende meeste pärast samavõrra rõõmustad.
Või kui sa räägid tüüpilisest mehe seisukohast, siis mis see on kui mitte feministi loosung, millega sa lehvitad?
hh 27. detsember 2007, kl 23.50 |
ekm 27. detsember 2007, kl 23.52 |
kiisumiisu 27. detsember 2007, kl 23.54 |
hh,
Aga kelleks pidada? Kelleks pidada naist, kes oma isiklikud võitlused ja tahtmised projitseerib teistele?
ei saa aru, selgita palun:)
muidugi on see võit ja nii meeste kui ka naiste jaoks...sest!
miks elada selles suhtes, mis kumbagi enam ei rahulda?
kui mees tahab lahutada ja abielluda noore tibiga, siis pole ju vanas abielus asjad enam ammu korras...
ilmselt esimene naine tunneb ka kergendust, et truudustust mehest lahti sai.
Aga kelleks pidada? Kelleks pidada naist, kes oma isiklikud võitlused ja tahtmised projitseerib teistele?
ei saa aru, selgita palun:)
muidugi on see võit ja nii meeste kui ka naiste jaoks...sest!
miks elada selles suhtes, mis kumbagi enam ei rahulda?
kui mees tahab lahutada ja abielluda noore tibiga, siis pole ju vanas abielus asjad enam ammu korras...
ilmselt esimene naine tunneb ka kergendust, et truudustust mehest lahti sai.
gytha 27. detsember 2007, kl 23.56 |
Lisa postitus