hh,
veel kommentaariks selle mõistmise ja mittemõistmise juurde...
mul on selline harjumus siin tavaks saanud, et tavaliselt loen kogu jutu läbi ja siis kirjutan suht samas järjekorras ka vastuse. ehk siis kommenteerin "vastase" kirjatüki üle ja lisan ka omalt poolt midagi. eks see vist ongi normaalne. mida jätan kommenteerimata, sellega olen tavaliselt nõus. mulle tundub pisut imelik kaasanoogutamine, et jaa...sul on õigus. tavavestluses ma noogutaksin lihtsalt sind kuulates su jutu ajal ja kõigil oleks asi selge, siin aga jääb miimika nägemata:)
kirjutan vastuse selle kohta, mille kohta tahan midagi öelda. püüa lugeda mu komme sellega arvestades:)
seda kirjutan sellepärast, et millalgi sa siin kurtsid, et kirjutasid mingid mõtted, aga need jäid tähelepanuta. vastupidi, said tähelepanu osaliseks, aga lisada polnud midagi:)
ja kommenteerimata jätan need ka osalt sellepärast, et vastasel juhul läheksid mu kirjatükid siin üliväga pikaks, mida püüan vältida, sest no kes see viitsib lugeda romaani...
mu kirjatükid on niigi pikad, sest armastan pikki lauseid:)
aga ju ma siis ei oska öelda midagi konkreetselt ja lühidalt:(
see, et mõtled filosoofiliselt, on üks sinu plusse, sest sa ei lähe isiklikuks, vähemalt otse mitte...kui, siis läbi "lillede":)
aga kas ma mõtlen 100% ideeliselt? ei usu, vähemalt ise ei arva nii. ideid kaitstakse tuliselt, filosofeeritakse mõistuslikult ja tasakaalukalt. siiski arvan, et olen pigem tasakaalukas kui tuline:)
võibolla eksin, aga minu arust on tuline - plirts-plärts-põmakki!
tasakaalukas aga "vastasega" asjade arutamine, vastuse ärakuulamine, läbiseedimine ja oma vaatenurga esitamine.
lahutusest mõtleme ühtemoodi. vot siin võiksin jätta jälle selle sinu tekstiosa kommenteerimata ja olekski jälle vääritimõistmine, sa arvaksid, et mul on mingi teine seisukoht:)
aga alati peab mõtlema, mida meie teod kaasa toovad, ning kui teen nii, mis siis järgneb ja kui naa, mis siis järgneb. ja kumba pidi on parem.
nende tuttavate naiste kohta, et...nemad mõtlevad hoopis nii...lahutaks ära ja otsiks uue mehe, kes on parem. et kusagil on keegi, kes neid täiesti mõistab, nn. hingesugulane.
aga...uut ei pruugi leida, uus ei pruugi olla parem jne.
arvan ka, et abielus alati toimib ikka 2-poolne suhe, et ega mees ikka üksinda ei kakle, ikka koos naisega:)
samas, nagu cocci ütles...et kui konkreetne naine kutsub selles mehes esile loomastumise, siis on parem eraldi.