missiis, et nüüd tahaks juba näha.
täna on juba teised teemad:)

eile olid teised teemad :)
täna jälle vanad teemad :)

mind ka huvitab, et sotsiopaadiks ju saadakse, ega sotsiopaat ei olda kohe sündides, kogemus näitab, et tavaliselt sotsiopaadid on üle 35, ja
üle 40 aastased kodanikud.
miks nad sellisteks muutuvad? ka keegi teab?

Ohtlikud tegelased nad on, ja kui klammerduvad, siis aastaid sotsiopaadist lahti ei saa, ta kummitab sind veel kaua kaua. Siin oli ikka väga hästi kirjeldadtud sotsiopaate, nende iseloomujooni ja käitumist, nii täppi kui üldse võimalik panna, aga kuidas saada aru et tegemist on sotsiopaadiga, seda pole võimalik kohe tuvastada, sest nad on alguses meeldivad, tulevad tasahilju sinu "sisse" ja siis alles hakkab tramburai pihta, neist pole võimalik vabaneda kohe, see võib kesta aastaid, kuni sotsiopaat on leidnud uued ohvrid, tavaliselt on ta mitmel rinddel korraga, aga jätab mulje et just sina oled talla ainuke- olgu selleks siis hea sõber, või kaaslane.

kuidas teda varakult ära tunda, kas keegi oskab seda kirjeldada?

siis on igas armastust otsivas naises tubli annus sotsiopaati:sest nad on alguses meeldivad, tulevad tasahilju sinu "sisse" ja siis alles hakkab tramburai pihta, neist pole võimalik vabaneda kohe, see võib kesta aastaid, kuni sotsiopaat on leidnud uued ohvrid,

Isiksusehäired on kaasa sündinud, pisikesed sotsiopaadid jms tegelased on juba lasteaias äratuntavad. Elu jooksul need lihtsalt võimenduvad.

tahan teada Kirjutas:
----------------------------------------------------

> kuidas
> teda varakult ära tunda, kas keegi oskab seda
> kirjeldada?

Selle kohta on palju internetilehekülgi, kogu protsessi siin kirjeldamine läheks pikaks, pole mõtet. Soovitan googlest otsida materjale.
Ainuke, mis kohe märku annab, on sisetunne. Aga muidu suht lootusetu ettevõtmine see psühhopaadi äratundmine, eriti neile, kes varem selle nähtusega kokku puutunud ei ole.
Kui tunnete uue tuttavaga suheldes "külmi judinaid", siis annab intuitsioon märku, et midagi on valesti. Järgmisena vaadake silmi, silmad on hinge peegel. Psühhopaatidel on pilk tavaliselt tühi (pole hinge). Siis kuulake, mida ta räägib, analüüsige seda. Tavaline suhtlemisviis on väga kiire lähedaseks muutumine, kirjade ja telefonikõnedega pommitamine, tunde tekitamine, et olete kohanud oma hingesugulast jne.
Keeruline, sest psühhopaadid valivad enda mängudeks inimesi, kelle on väga suur empaatia, see takistab halva nägemist uues tuttavas. Isegi kui sisetunne hoiatab, ei taheta seda kuulda võtta. Tarkus tuleb alles tagantjärele.

Lisaks kõige kuumemal hetkel ohvri ooterežiimile jätmine ja temaga lõputu mängimine.

Psühhopaadi suhtetriaad, mis koosneb järgmistest etappidest:

1. Idealiseerimine - uus imetlusobjekt tundub täiuslik, talle omistatakse kõik hea ja ilus, need on suhte "mesinädalad", mis kestavad üsna lühikest aega, umbkaudu paar nädalat. Selle ajaga suudab psühhopaat oma ohvri enda külge liita, kasutades kogu oma võlujõudu (nn "love bombing").

2. Devalveerimine - psühhopaat hakkab tüdinema, uudsuse võlu on kadunud. Ta alustab hülgamise protsessi, hakkab kritiseerima oma kaaslase juures kõike, hävitama tema enesehinnangut. Kaaslane ei mõista, mis on toimunud ja püüab aina rohkem pingutada, et saada tagasi esimeste nädalate imelisi aegu. Seda ei juhtu ja kuritarvitamine aina süveneb.

3. Äraviskamine - psühhopaat on tavaliselt uue ohvri leidnud ja soovib vanast vabaneda. Ta hülgab inimese, keda ta enam ei vaja, tehes seda väga kergekäeliselt, tundmata mingeid süümepiinu. Eelnevalt on ohvrile selgeks tehtud, mis on tema juures valesti. Reeglina on ohver selles seisundis juba väga traumeeritud, tavaline on PTSD (posttraumaatiline stressihäire), muud psühholoogilised probleemid, kaotused majanduslikus, sotsiaalses ja perekondlikus sfääris.

Ära aja termineid segi, siin räägime ikka sotsiopaadist, mitte psühhopaadist. Kui sa oleksid kohtunud psühhopaadiga, siis sa vaevalt siin enam toksid.
Sotsiopaadid pole ka ühe vitsaga löödud. Kõik ei hakka kritiseerima, vaid ainult kiidavad ja kaovad, kiidavad ja kaovad. Kui näevad, et ohver hakkab eemalduma, siis uuendavad konksu.
Ohvri ainus mõte on tema ja küsimus...Miks ta nii teeb ja mida ma valesti teen?
...ja loed uuesti ja uuesti ta kirju, kas tõesti sain kõigest valesti aru.

Pole erilist vahet, kas psühhopaat või sotsiopaat. Sotsiopaat on ehk sotsiaalselt rohkem vilunud, aga sama isiksusehäire. Ka spetsialistid ei tee siin vahet, olen piisavalt kirjandust ja muid erinevaid allikaid uurinud.

ohver Kirjutas:
----------------------------------------------------
> Kui sa oleksid kohtunud
> psühhopaadiga, siis sa vaevalt siin enam toksid.

Võib-olla ma olengi ooterežiimil?

Siiski suur vahe! Psühhopaadid lõpetavad vanglas, aga sotsiopaadid on nö sulid suure algustähega ja neid ihaldatakse. Tüüpiline sotsiopaat on macholik alfaisane.

Ära nimeta ennast nii. Oled ellujääja, mitte ohver.

Muidugi olen ellujääja...ei hakka ju selle sitapea pärast rotimürki võtma, aga see kogemus ei kaunista mind, häbi on enda naiivsuse pärast.

Hülgehall kuub Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Pohhuist ei hävita kedagi, sel lihtsal põhjusel, e
> t tal on sellest suht pohhui..sotsiopaadiga on tei
> ne lugu, tema teeb sulle ajju lihtsalt pesa ja hak
> kab munema...nagu sipelgaema, ja need sipelgad, ke
> s munadest kooruvad, keeravad ikka täiega põrgu ko
> kku, kõhus ja südames..

naisteka sotsiopaat räägib.

Mina jälle kokkupuutunud ühe sellise naisterahvaga, sotsiopaadiga.
Sellist kogemust ei soovita kellegile, täpselt nii ongi, nagu siin kirjeldati.
Kusjuures selgelt on meeles kuidas aastaid tagasi kõhutunne tekitas iga temaga kohtumise imeliku tunde, ja ta klammerdus mu külge, vaikselt aga kindlalt. Kõik nüansid, ja käitumistaktika, nagu siin eelpool mainiti, kõik need omadused on sel naisterahval olemas.
Kahju, kuidas ta aina uue ja uue ohvri juurde läheb, elu näidanud, et inimesed hakkavad aru saama alles aastate möödudes, kellega tegu, kuna just selliselt talitabki, kiidab ja kaob, siis jälle tuleb, mingit teenet vaja, seda teeb erilise peensusega, tekitab süütunde inimestes, vahepeal kaob, suhtleb ainult väga empaatsete inimestega, ohvriteks valib enamjaolt ka üksikuid keskealisi naisi, kes talle kasulikud tema ettevõtmistes.
Ega neid isiksusehäirega tegelasi kerge ära tunda pole, sest kui varem kokkupuudet pole olnud, ei saagu alguses aru mis asi selle inimese juures häirib, on ju meeldiv, hakkab südamesõbraks, ei pressi peale, iga liigutus mis teeb on läbimõeldud ja ettemõeldud.

Vana hea rahvatarkus ajas aega - kui miski on liiga ilus, et olla tõsi, siis nii ka on..kehti bak inimeste kohta, ei ole olemas toredaid, ennastohverdavaid ja empaatiavõimelisi inimesi, on vaid head näitlejad ja halvad..ning halvad näitlejad peavadki hakkama ausaks ja empaatilisteks, et üldse ellu jääda, täpselt nagu dzhunglis - kas jahid ise või oled jahitav,

Hülgehall kuub Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Vana hea rahvatarkus ajas aega - kui miski on liig
> a ilus, et olla tõsi, siis nii ka on..kehti bak in
> imeste kohta, ei ole olemas toredaid, ennastohverd
> avaid ja empaatiavõimelisi inimesi, on vaid head n
> äitlejad ja halvad..ning halvad näitlejad peavadki
> hakkama ausaks ja empaatilisteks, et üldse ellu j
> ääda, täpselt nagu dzhunglis - kas jahid ise või o
> led jahitav,

kumb sina enda arust oled, hea või halb näitleja?

Pigem stsenarist,

kui eesti naine, suhteliselt suhtelembeline, unistav ja omaarust romantiline, veidi üksildane, leiab omale lõpuks mehe, nt välismaa mehe:

1. Idealiseerimine - uus imetlusobjekt tundub täiuslik, talle omistatakse kõik hea ja ilus, need on suhte "mesinädalad", mis kestavad üsna lühikest aega, umbkaudu paar nädalat. Selle ajaga suudab psühhopaat oma ohvri enda külge liita, kasutades kogu oma võlujõudu (nn "love bombing").

2. Devalveerimine - psühhopaat hakkab tüdinema, uudsuse võlu on kadunud. Ta alustab hülgamise protsessi, hakkab kritiseerima oma kaaslase juures kõike, hävitama tema enesehinnangut. Kaaslane ei mõista, mis on toimunud ja püüab aina rohkem pingutada, et saada tagasi esimeste nädalate imelisi aegu. Seda ei juhtu ja kuritarvitamine aina süveneb.

3. Äraviskamine - psühhopaat on tavaliselt uue ohvri leidnud ja soovib vanast vabaneda. Ta hülgab inimese, keda ta enam ei vaja, tehes seda väga kergekäeliselt, tundmata mingeid süümepiinu. Eelnevalt on ohvrile selgeks tehtud, mis on tema juures valesti. Reeglina on ohver selles seisundis juba väga traumeeritud, tavaline on PTSD (posttraumaatiline stressihäire), muud psühholoogilised probleemid, kaotused majanduslikus, sotsiaalses ja perekondlikus sfääris.

kes on misiganes paat antud juhul, kas see mitte pole oma ellu uudsust otsiv kesiganes naisterahvas?

üks alfaisane siin rääkis (kaebles) mõned ajad tagasi, et temal pole enam hinge... that fat cat või hülgehall mis ta oligi... on ta sotsiopaat? kirjutab ju küll kenasti teine

jaa, sotsiopaadid oskavad nii kenasti kirjutada/rääkida, et pisar tuleb silma.

jaa, sotsiopaadid oskavad nii kenasti kirjutada/rääkida, et pisar tuleb silma.

kas osav rääkimine ja kirjutamine pole ka omane enamusele naistele?

oot Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> jaa, sotsiopaadid oskavad nii kenasti kirjutada/rä
> äkida, et pisar tuleb silma.
>
> kas osav rääki
> mine ja kirjutamine pole ka omane enamusele naiste
> le?

muidugi on ka naiste hulgas sotsiopaate, praegu räägime hallist.

-



Toimetatud 1 kord(a). Viimati Täitsa Blond 12.04.2015 21.26.

Hülgehall kuub Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Pigem stsenarist,


stalin ja hitler ja muud taolisedki olid stsenaristid. uus diagnoos võimukatele: stsenarist.

Pole see Hall ei sotsio/psühhopaat ega mingi stsenarist.

Täitsa Blond Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Ega iga mees nüüd ka sotsiopaat ole, kellele ei õn
> nestunud küüsi taha ajada:)


vot see on armastus, kaitsta kaitsetut,

Hülgehall kuub Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Täitsa Blond Kirjutas:
> ------------------------
> -------------------------------
> > Ega iga mees
> nüüd ka sotsiopaat ole, kellele ei õn
> > nestunu
> d küüsi taha ajada:)
>
>
> vot see on armastu
> s, kaitsta kaitsetut,

kaitsetu, see oled sina?

Liba, tee palun siseinfoga rohkem tööd, sel kellaajal olin ma autoroolis ja sõitsin loojuva päikese poole..

Kas see, kes kenasti kirjutada oskab, on sotsiopaat..? mina seni arvasin, et lihtsalt haritud inimene..aga ma ei ole sotsiopaat, liigne empaatia on takistuseks, isegi armukese mahajätmine on paras emotsionaalne katsumus, sel ajal ma tavaliselt karjun oma lähedaste peale, see maandab ja leevendab stressi ja pingeid ning süümepiinu..

Stalin on omaette teema, tema oli tõeline stsenarist selle saatanlikumas tähenduses (kes on viicinud tema elulugu uurida...)