Parim on mu praegune elukaaslane, yle 10 aasta koos.
Tohutu keemia, mul. Tal nagu ka halb pole olnud.
Kena ja mehelik mees – silm puhkab, erutus tekib sellestki.
Kui käed ymber paneb, rohkem polegi vaja, peaaegu. V6imsa orgasmi saan alati. Nagu piinlikki, et teistel nii ei ole. Lohutuseks, mul ka noorena väga ei olnud.
Olen 6nnelik naine, et mu mehele ei meeldi oraal- ega anaalseks. Päriselt ka ei meeldi. T6esti jube mu jaoks, mida naised peavad mehe meeleheaks tegema…
Aga, ei ole k6ik nii tore. Hea syda ja kuldsed käed, väga hea huumorimeel, sobime omavahel/ta enda arvates ka/. Yleeile just ytlesin esimest korda elus, et läheme lahku, mina enam ei taha sellist elu. Alko, mida pika elu jooksul palju on joodud, on p6ntsu pannud, arvan. Kontrollimatud? viha-, raevuhood. EI jaksa inetusi kuulata/mis tulevad kui välk selgest taevast/. Ei jaksa enam kurvastada.
Seda on väga palju olnud.
Kust otsast seda k6ike nyyd lammutama hakata, seda päevast-päeva m6tlengi.
Täna on mu parima s6branna suur tähtis juubel, ta läks tööle. Kiuste.
Ei mingit aplausi, kahjuks.