dalmaatslased saavad vist omavahel koos hakkama, vähemalt selline mulje on jäänud? Ja kindlasti tuleb end viia kurssi tõu detailsemate omapäradega - areng ja tervisemured, dalmaatslastel on mõni väga spetsiifiline mure, millega saab koos elada, kuid mis vajavad eritähelepanu. Kaks kutsikat koos kasvamas võib olla väga vahva kooslus ja - tohutu altminek kõigi jaoks (ja lisaks kaks koera ajapikku vananevad ka koos). Seega ei ole olemas ühest nõuannet. Kindlasti tasub suhelda selles osas kasvatajatega. Eri soost koerad - see tähendab, et peab olema võimalus koerad jooksuaegadeks panna eraldi elama. Aktiivsed koerad - see tähendab, et peab olema aega, et MÕLEMA kutsika-noore koeraga piisavalt individuaalselt tegeleda, ja seda ei ole vähe! Kui kodus on koerasõpru rohkem ja nad ka valmis igapäevaselt väljas liikuma ja trennides käima, siis ei ole see ületamatu probleem. Eri soost kutsikad panevad paratamatult mõtted liikuma aretusteemade poole - arvestades koerte eluiga ja võimalike pesakondade arvu, ei ole mõistlik hakata kohe pesakondi planeerima, need kaks koera ei pruugi kumbki kasvatada aretuseks sobivateks või siis omavahel sobivateks, jooksuaegu on aga elu jooksul omajagu, ilma terviseprobleemideta steriliseerimisi ma ei soovita - sel on koera tervisele ka päris mitmed võimalikud kõrvalmõjud, millest enamasti ei taheta rääkida. On veel üks võimalus - võtta omale see kutsikas, kes rohkem südame järgi ja anda teine kaasomandusse oma heale usaldusväärsele sõbrale-sugulasele vms. Viimasel juhul tasub teha ka kirjalikud kokkulepped, sest - elus võib kõike ette tulla. Dalmaatslased ei ole (õnneks) enam moekoerad ja turul nende järele nõudmine ei ole suur, seega sellele ilmselt loota ei saa ega ole ilmselt olnud ka seda lootust, on ju tehtud üsna pikk eeltöö nende pesakondade leidmisekski. Lõbusat kevadet-suve koos uu(t)e kutsika(te)ga!