Mis te arvate kui võtta 2 kutsikat (nad poleks samast pesakonnast) samaaegselt?
Tegelikult võtaks alguses ühe ja kuna teine noorem, siis noorem tuleks koju ligi 2nädalat hiljem. Olen lugenud, et see pole hea, kuna kutsikad kiinduvad liialt teineteisse. Kas kellelgi on kogemusi?

kes tuleb selle peale et kaks koera samal ajal võtta? Hull idee ei näe miks keegi peaks midagi sellist tegema. Oleneb ka mis tõugu koerad on, et kui suured nagy

Tegemist oleks dalmaatslastega. Võtsin kahel kasvatajal juba enne pesakonna sündi (ühel lausa enne paaritust st ema oli kindel, kuid isa mitte) kutsikasoovijate nimekirja.Ma ei arvanud, et nii kiiresti ja hästi läheb, et juba kutsikad sünnivad. Alguses oli soov, et kutsikate vahel oleks umbes 9kuud. Nüüd on nii ja ma ei sooviks kummastki loobuda. Potentsiaalikas isane Soomest ja minu unistuste värvides emane Leedust. Ma ei tea kuidas edasi talitada:(

dalmaatslased saavad vist omavahel koos hakkama, vähemalt selline mulje on jäänud? Ja kindlasti tuleb end viia kurssi tõu detailsemate omapäradega - areng ja tervisemured, dalmaatslastel on mõni väga spetsiifiline mure, millega saab koos elada, kuid mis vajavad eritähelepanu. Kaks kutsikat koos kasvamas võib olla väga vahva kooslus ja - tohutu altminek kõigi jaoks (ja lisaks kaks koera ajapikku vananevad ka koos). Seega ei ole olemas ühest nõuannet. Kindlasti tasub suhelda selles osas kasvatajatega. Eri soost koerad - see tähendab, et peab olema võimalus koerad jooksuaegadeks panna eraldi elama. Aktiivsed koerad - see tähendab, et peab olema aega, et MÕLEMA kutsika-noore koeraga piisavalt individuaalselt tegeleda, ja seda ei ole vähe! Kui kodus on koerasõpru rohkem ja nad ka valmis igapäevaselt väljas liikuma ja trennides käima, siis ei ole see ületamatu probleem. Eri soost kutsikad panevad paratamatult mõtted liikuma aretusteemade poole - arvestades koerte eluiga ja võimalike pesakondade arvu, ei ole mõistlik hakata kohe pesakondi planeerima, need kaks koera ei pruugi kumbki kasvatada aretuseks sobivateks või siis omavahel sobivateks, jooksuaegu on aga elu jooksul omajagu, ilma terviseprobleemideta steriliseerimisi ma ei soovita - sel on koera tervisele ka päris mitmed võimalikud kõrvalmõjud, millest enamasti ei taheta rääkida. On veel üks võimalus - võtta omale see kutsikas, kes rohkem südame järgi ja anda teine kaasomandusse oma heale usaldusväärsele sõbrale-sugulasele vms. Viimasel juhul tasub teha ka kirjalikud kokkulepped, sest - elus võib kõike ette tulla. Dalmaatslased ei ole (õnneks) enam moekoerad ja turul nende järele nõudmine ei ole suur, seega sellele ilmselt loota ei saa ega ole ilmselt olnud ka seda lootust, on ju tehtud üsna pikk eeltöö nende pesakondade leidmisekski. Lõbusat kevadet-suve koos uu(t)e kutsika(te)ga!

Need peletised tuleks mõlemad maha lüüa. Nii talitagi.

- ,
22. aprill 2018, kl 01.39
Need peletised tuleks mõlemad maha lüüa. Nii talitagi.


Loodetavasti saad ise varsti vaevast lahti., siis kõigil kohe puhtam ja kuivem tunne, eriti sul endal.
Aamen.

Ka mul enesel oli aasta aega kaks kutsikat (aastaselt siis juba "valmis koerad"). Nad said väga hästi läbi. Üldse ongi mõttekam, kui peres on kaks koera (peaasi, et neid ikka toita ja vajadusel ravida jõutakse!)... siis saavad nad teineteisega mängida ja neil pole iial igav. Minul oli eri juhus, et pidin ühe kutsa naabriperele kinkima, aga nad mängivad aias ikkagi koos. Soovin edu! Peaasi, kui peres on kõik loomaarmastajad inimesed, siis on kõik ok.

Jumal sellele, kes kirjutas eelnevalt - Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> - ,
> 22. aprill 2018, kl 01.39
> Need peletised
> tuleks mõlemad maha lüüa. Nii talitagi.
>
>
>
> Loodetavasti saad ise varsti vaevast lahti., s
> iis kõigil kohe puhtam ja kuivem tunne, eriti sul
> endal.
> Aamen.

Tunded on vastastikused.

Dalmaatslased on väga energilised ja suure liikumisvajadusega. Mõelge ikka hästi järele, kas jõud ja jaks käib ikka kahest energilisest kutsikast üle ja kas on ikka piisavalt aega ja kannatust sellise eksperimendi jaoks. Pubekaaeg pole ka kahe energilise ja vastassoost kutsikaga lihtne üle elada,
pluss eraldamine jooksuaegadel (tavaliselt kolmeks nädalaks, kui jalutada ja sööta kumbagi eraldi, kui ups pesakondi ei taha). Esimene jooksukas võib tulla juba 9 kuusel ja eraldatud isane võib see aeg ulguda, nälgida ja ümbrust lõhkuda/närida/kraapida.