Hea kogemus
Soovitage konjakit
Karl 11. juuli 2016, kl 12.52 |
Mis maitsega Martell VSOP on? Ise pole veel proovinud.
Endale on kõige parem mulje jätnud Prince de Polignac VSOP (lihtsalt kuidagi väga heas tasakaalus), Maxime Trijol VSOP (huvitav nahanüanss maitses ja lõhnas) ja Hardy VSOP (omapäraselt vürtsikas). VS konjakeid ei osta.
PS pole küll teemasse, aga oskab keegi soovitada head armanjakki?
Endale on kõige parem mulje jätnud Prince de Polignac VSOP (lihtsalt kuidagi väga heas tasakaalus), Maxime Trijol VSOP (huvitav nahanüanss maitses ja lõhnas) ja Hardy VSOP (omapäraselt vürtsikas). VS konjakeid ei osta.
PS pole küll teemasse, aga oskab keegi soovitada head armanjakki?
nujah 15. juuli 2016, kl 17.21 |
Mina ei ole jälle Polignacini jõudnud, kuigi seda kiidavad paljud, nagu ka Maxime Trijoli. Hardy VSOP on minu arust ka peris vahva, kuidagi konjakine :). Martell VSOP juures meeldis mulle soojendav vürtsikus ja hetke pärast tekkiv omapärane rikkalik maitsemull, mis täitis rõõmustavalt kõik lahtrid: justkui virsikune magusus (see on vist paljudel, Courvoisierilt mäletan ka), teravus. Ei oska kahjuks paremini kirjeldada, viimasest korrast on pool aastat möödas ja eks igaühel maitsemeel isemoodi, iga tujuga maitseb ka konjak justkui isemoodi. Sellega seoses meenus, et proovisin ka Braastad XO-d uuesti ja seekord sain lausa elamuse, ei jätnud kaugeltki külmaks üheski mõttes, konjak tundus olevat justkui avanenud. Jälle alguses meeldiv teravus, siis ilus ja kuum ümarus (kohe näha, et inimene armastab konjakit ;) ) ja seniproovitutest vist pikim järelmaitse. Enda puhul olen varem ka tähele pannud, et maitsetest hakkan paremini aru saama siis, kui konjaki avamisest on natuke aega möödas. Ei tea, kas siin mingit loogikat on, ehk on algne teravus (minu jaoks) liigne, see peab justkui ära õhkuma?
Armanjakke olen praegu kole vähe proovinud, praegu meenub kindlalt ainult Damblat XO, mis on vist üks odavamaid, aga millel pole ka mitte midagi viga. Kui väga pehmelt väljenduda.
Armanjakke olen praegu kole vähe proovinud, praegu meenub kindlalt ainult Damblat XO, mis on vist üks odavamaid, aga millel pole ka mitte midagi viga. Kui väga pehmelt väljenduda.
VANAEMA 16. juuli 2016, kl 21.56 |
talvine teema 02. detsember 2016, kl 01.57 |
nujah 16. veebruar 2017, kl 20.36 |
Hakkasin kaunist Ararat Nairit meenutama ja sellega seoses tekkis küsimus, kas on keegi mõnda Ararati lihtsamat, näiteks viietärnist ka hiljuti proovinud? Mingil ajal olevat olnud palju liikvel Ararati nimega libajooki, aga need ajad on loodetavasti möödas. Päris Ararat on vist juba odavamatest variantidest peale hea?
nujah 21. veebruar 2017, kl 20.57 |
Mina olengi proovinud:). (Kuna läks juba konjakiteema solkimiseks, teeme seda põhjalikult) Viietärnine on juba päris huvitav, kõik magusad puuviljad, mida Ararati kodukal lubatakse, on ilusti olemas, alkohol on aga üsna tugev, lööb lõhnas muust pisut üle, selline õige sutsu tahumatu, aga kokku ikkagi kena. Pikk magus ja meeldiv järelmaitse. Kui võrrelda mõne VSOP-ga, kannatab võrdluse vist välja küll, oleneb, mida joogist otsida? Brändidest näiteks Chenet on pehmem, aga vast ka mitte nii põnev.
nujah 20. juuni 2017, kl 22.49 |
Hah, paneme väikeseks ehmatuseks suve hakul veel ühe armanjaki kah - Laressingle VSOP. Hind konjakitega võrreldes mõistlik (nagu armanjakkidel tihti), maitse rikkalik, nagu armanjakkidel jälle kombeks, lõhn lausa imekaunis. Tegelikult kui suvi nii edasi läheb nagu täna, ongi midagi soojendavat vaja. Ise aga eelistan vist ikkagi Ararati...
Jean 14. jaanuar 2018, kl 21.43 |
Vahepeal sattus klaasi armanjakk Jean Cave hors d’age (see tähendab vist, et vähemalt 10 aastat küpsenud). Lõhn ja maitse on lihtsalt imeliselt külluslikud, väikesest klaasikesest jätkub terveks õhtuks. Eestis vist seda tüüpi armanjakke eriti ei pakuta (ega üldse armanjakke), aga üht-teist siiski on. Nende hind paistab olevat üsna keskmise konjaki läheduses, kõige odavam kuskil 40-50 vahel. Siin saadaolevaid kahjuks soovitada ei oska, ei kujuta ette, kas kõik hors d’age’id on sama vapustavad. Degustatsioone sedatüüpi asjadele vist ka eriti ei korraldata, aga võiks...
T 24. jaanuar 2018, kl 19.27 |
Konjakisõber 30. detsember 2018, kl 12.26 |
Lugedes siinseid postitusi, paneb imestama inimeste võhiklikkus konjaki teemal. Minu kommentaar on sellest põhjustatud.
Uskumatu igatahes, et siin jagatakse mingeid segaseid kommentaare lisaks veel brändide ja lausa piiritusejookide kohta bagu Metaxa.
Konjaki asjatundjaid on tegelikkuses Eestis ääretult vähe, pakun et ehk vaid 100-200 inimest. Ülejäänud nn tavatarbijad ei tee üldjuhul vahet, kas kallata neile konjakit või prändit või seda jubedat Metaxat!
Rääkimata siis veel sellest, et tavatarbija üldjuhul ei suuda vahet teha ei konjakimajade ega piirkondadel ega kvaliteedi osas. Ümar ja pehme maitse võib küll massidel hästi kõrist alla minna, ja selle jaoks ongi poes karamelliga tumedaks toonitud Hennesy ja Martell VSOP jm sellised masstooted, kuid põhjalikku huvilist ei peaks see rahuldama.
Siinsed eelnevad kommentaarid segaseid arusaamisi konjakist aga väga hästi iselolmustavad.
Et konjakitest rohkem teada saada ja osata neil vahet teha selleks soovitan otsida mõni pädev konjaki asjatundja konjakiklubidest või kui tunnete isiklikkult mõnda teemat hästi valdavat isikut või sommeljeed.
Üldiselt natuke ajalugu ja üldist informatsiooni konjaki kohta oleks hea teada ja peale seda siis juba oleks kasulik praktiseerida testides. Selleks et aru saada, et konjakitel on vahe, soovitan võtta 2 konjakiklaasi (mitte brändiklaasiga segamini ajada) ja kallat sinna näiteks Remy Martin VSOP ‘i ja Frapin Multimillesim ‘i nr 2-6, mis on kõik maailma parimad 3-e erineva “vintage” konjaki segud. Laske neil klaasis “avaneda”, st hingata 20-30 minutit ja proovige (esmalt Remyd ja siis Frapini), kas tunnete erinevust? Mina täieliku võhikuna kunagi proovisin Domenic restoranis Vene tänaval (seal on parim Cognac ‘i valik). Sellist rikkalikku konjaki valikut pole ma kunagi mujal kohanud isegi mitte Eestist välhapool.
Kusjuures ma ei teadnud üldse midagi Frapin ‘ ist (suurim konjakimaja maailmas kellel on ka suurimad konjakiviinamarja aiad Grand Champagne ‘s, mis on hinnatuim piirkond). Kusjuures hinna vahe oli 3’e kordne ja lubasin endale, et kui vahet ei tee, siis kunagi enam nii kallist konjakit ei proovi. Kusjuures tänaseks hindan “tavalistest poekonjakitest” pigem Remy ‘d selle puhtama ja kvaliteetsema maitse poolest, kuigi ta on küllaltki särtsaka iseloomuga ja nn tavatarbijale tavaliselt esialgu ei pruugi meeldida!
Igatahes vahe oli nii selgelt tuntav, et peale seda võtsin ette uurimustöö konjakite kohta ja ostsin kohe mitukümmend erinevat tavapärast “blenditud” ja ka mitu “vintage” konjakit proovimiseks.
Kui hiljem sõpradele õhtusöögi kõrvale tutvustasin konjaki ajalugu ja valasin 4-5 erinevat jooki proovimiseks, siis tegid kõik vahet erinevatel markidel ja ka Grand Champagne ning vintage erinevused said selgeks. Keegi asjatundja peab lihtsalt juhendama ja see teema muutub oluliselt huvitavamaks ka nn tavatarbijale. Hiljem olen teinud erinevaid pime degusteerimisi, kus pudeleid ei näita ja olen ühe brändi pannud vahele või vastupidi vaid ühe konjaki ja on välja tulnud et peale mõningast kogemuste omandamist ja teadmiste edenemist on hakanud inimesed vahet tegema neil jookidel. Iga asi vajab lähemat “tudeerimist”, et päriselt asjade olemusest aru saada.
Pikemalt siinkohal ei kirjuta, sest see teema on oluliselt laiaulatuslikum ja ei ole hetkel siin kommentaariumis mõistlik ka. Kui kellegil on huvi midagi küsida võin ehk nõu anda erkae7007@gmail.com
Eestis on muidugi õnneks saadaval ja väga hea hinnaga Maxime Trijoli tooted, sh VSOP, kuna Eesti mees kogu maailma sellega varustab ja seda soovitaks kvaliteedi ja hinna poolest esimesena ning seda jooki on meil üldiselt enamikes poodides saadaval!
Hind on küll tiba kõrgem kui soovitud 40 eurot 0, 75 l pudeli eest, kuid jääb ilmselt alla 50 euro siiski.
Minu lemmikud hinna ja kvaliteedi suhtes on aga juba üle 100 euro maksevad joogid Maxime Trijol XO Grand Champagne, Maxime Trijol Extra Grand Shampagne, Frapin Multimillesime kõik versioonid (nr 2 - 6, st nr 1 pole kahjuks juba ammu võimalik osta). Leidub aga loomulikult veel teisigi häid konjakeid!
Edukat konjaki nautlemist soovides!
Uskumatu igatahes, et siin jagatakse mingeid segaseid kommentaare lisaks veel brändide ja lausa piiritusejookide kohta bagu Metaxa.
Konjaki asjatundjaid on tegelikkuses Eestis ääretult vähe, pakun et ehk vaid 100-200 inimest. Ülejäänud nn tavatarbijad ei tee üldjuhul vahet, kas kallata neile konjakit või prändit või seda jubedat Metaxat!
Rääkimata siis veel sellest, et tavatarbija üldjuhul ei suuda vahet teha ei konjakimajade ega piirkondadel ega kvaliteedi osas. Ümar ja pehme maitse võib küll massidel hästi kõrist alla minna, ja selle jaoks ongi poes karamelliga tumedaks toonitud Hennesy ja Martell VSOP jm sellised masstooted, kuid põhjalikku huvilist ei peaks see rahuldama.
Siinsed eelnevad kommentaarid segaseid arusaamisi konjakist aga väga hästi iselolmustavad.
Et konjakitest rohkem teada saada ja osata neil vahet teha selleks soovitan otsida mõni pädev konjaki asjatundja konjakiklubidest või kui tunnete isiklikkult mõnda teemat hästi valdavat isikut või sommeljeed.
Üldiselt natuke ajalugu ja üldist informatsiooni konjaki kohta oleks hea teada ja peale seda siis juba oleks kasulik praktiseerida testides. Selleks et aru saada, et konjakitel on vahe, soovitan võtta 2 konjakiklaasi (mitte brändiklaasiga segamini ajada) ja kallat sinna näiteks Remy Martin VSOP ‘i ja Frapin Multimillesim ‘i nr 2-6, mis on kõik maailma parimad 3-e erineva “vintage” konjaki segud. Laske neil klaasis “avaneda”, st hingata 20-30 minutit ja proovige (esmalt Remyd ja siis Frapini), kas tunnete erinevust? Mina täieliku võhikuna kunagi proovisin Domenic restoranis Vene tänaval (seal on parim Cognac ‘i valik). Sellist rikkalikku konjaki valikut pole ma kunagi mujal kohanud isegi mitte Eestist välhapool.
Kusjuures ma ei teadnud üldse midagi Frapin ‘ ist (suurim konjakimaja maailmas kellel on ka suurimad konjakiviinamarja aiad Grand Champagne ‘s, mis on hinnatuim piirkond). Kusjuures hinna vahe oli 3’e kordne ja lubasin endale, et kui vahet ei tee, siis kunagi enam nii kallist konjakit ei proovi. Kusjuures tänaseks hindan “tavalistest poekonjakitest” pigem Remy ‘d selle puhtama ja kvaliteetsema maitse poolest, kuigi ta on küllaltki särtsaka iseloomuga ja nn tavatarbijale tavaliselt esialgu ei pruugi meeldida!
Igatahes vahe oli nii selgelt tuntav, et peale seda võtsin ette uurimustöö konjakite kohta ja ostsin kohe mitukümmend erinevat tavapärast “blenditud” ja ka mitu “vintage” konjakit proovimiseks.
Kui hiljem sõpradele õhtusöögi kõrvale tutvustasin konjaki ajalugu ja valasin 4-5 erinevat jooki proovimiseks, siis tegid kõik vahet erinevatel markidel ja ka Grand Champagne ning vintage erinevused said selgeks. Keegi asjatundja peab lihtsalt juhendama ja see teema muutub oluliselt huvitavamaks ka nn tavatarbijale. Hiljem olen teinud erinevaid pime degusteerimisi, kus pudeleid ei näita ja olen ühe brändi pannud vahele või vastupidi vaid ühe konjaki ja on välja tulnud et peale mõningast kogemuste omandamist ja teadmiste edenemist on hakanud inimesed vahet tegema neil jookidel. Iga asi vajab lähemat “tudeerimist”, et päriselt asjade olemusest aru saada.
Pikemalt siinkohal ei kirjuta, sest see teema on oluliselt laiaulatuslikum ja ei ole hetkel siin kommentaariumis mõistlik ka. Kui kellegil on huvi midagi küsida võin ehk nõu anda erkae7007@gmail.com
Eestis on muidugi õnneks saadaval ja väga hea hinnaga Maxime Trijoli tooted, sh VSOP, kuna Eesti mees kogu maailma sellega varustab ja seda soovitaks kvaliteedi ja hinna poolest esimesena ning seda jooki on meil üldiselt enamikes poodides saadaval!
Hind on küll tiba kõrgem kui soovitud 40 eurot 0, 75 l pudeli eest, kuid jääb ilmselt alla 50 euro siiski.
Minu lemmikud hinna ja kvaliteedi suhtes on aga juba üle 100 euro maksevad joogid Maxime Trijol XO Grand Champagne, Maxime Trijol Extra Grand Shampagne, Frapin Multimillesime kõik versioonid (nr 2 - 6, st nr 1 pole kahjuks juba ammu võimalik osta). Leidub aga loomulikult veel teisigi häid konjakeid!
Edukat konjaki nautlemist soovides!
Konjak 21. märts 2019, kl 12.11 |
Konjakisõber 27. september 2020, kl 12.09 |
On üks oluline asi veel seegi, et konjakit juuakse konjaki klaasist ja on oluline lasta tal peale klaasi valamist “avaneda”, st lasta seista, et tugevad viinamarjapiirituse aroomid saaks klaasist ära lenduda.
Kuigi spetsialistid ütlevad, et “avanemise” aeg võiks olla u 1 min konjaki vanuse 1 aasta kohta, on minu soovitus kõiki avatuna hoida ca 30 minutit, et tuleksid välja puhtad konjaki maitsed.
Kellel on liialt kiire konjaki maitsmisega on muidugi ka 15 min parem, kui päris “toorest” tarbida.
Kel huvi võib katsetada, kuidas maitse erineb pudelist välja valatud konjakil koheselt või pärast 30 minutilist avanemist.
PS. Kuigi on olemas ka häid brändisid, ei ole need siiski konjakid. Vahe on viinamarja kasvupiirkonnas, sortides ja maitses.
Brändidest meeldib mulle isiklikult 10 aastane Torres ja 10 aastane Ararat Akhtamar ning 20 aastane Ararat Nairi.
Kuigi spetsialistid ütlevad, et “avanemise” aeg võiks olla u 1 min konjaki vanuse 1 aasta kohta, on minu soovitus kõiki avatuna hoida ca 30 minutit, et tuleksid välja puhtad konjaki maitsed.
Kellel on liialt kiire konjaki maitsmisega on muidugi ka 15 min parem, kui päris “toorest” tarbida.
Kel huvi võib katsetada, kuidas maitse erineb pudelist välja valatud konjakil koheselt või pärast 30 minutilist avanemist.
PS. Kuigi on olemas ka häid brändisid, ei ole need siiski konjakid. Vahe on viinamarja kasvupiirkonnas, sortides ja maitses.
Brändidest meeldib mulle isiklikult 10 aastane Torres ja 10 aastane Ararat Akhtamar ning 20 aastane Ararat Nairi.
KONJAKIT EI JOO 25. november 2020, kl 17.37 |
Lisa postitus