mis põhjusel te oma augulugusid siia vahetpidamata laote? kas 4 lehest ei piisa? kas te ei leia et oleks viisakas see v.turomaan enda teada jätta?

Räägin oma kogemustest siis :)Rasedus tuli mulle shokina (eelmine aasta) olin siis 19, sama olukorda ei tahaks uuest läbi elada ( mees vägivaldne) . Tundsin et elan nagu mingis klišees- halvas suhtes ja rase, vanemad olid hoiatanud küll et vaata et last veel ei saa :D. Tegin aborti, seda põhimõtteliselt korralikult läbikaalumata. Olin ikka nii segamini et küsisin et kas mu viljastatud munarakku kusagile mujale paigutada või kellegi sisse ei saa panna.. ei aja isegi naerma.. Hakkasin kaaluma peale abordi juba lapsendamisest .. poiss laitis maha , ütles et tema ei taha olla mingi rongaisa.. mõtlesingi et kui juba hetkel mõnitab mind ja annab lohvalt kõrvakiile .. rikub lapse elu ära jne.. pluss tundus mulle sünnitamine ja kogu protsess sürrealistlik..Hetkel on väga raske ( 9 kuud peale aborti), mingi vaimne blokk on ees võibolla on see ..vaimne enesekaitse.. Praegused mõtted on sellised et .. kui peaksingi jääma kunagi rasedaks, ei tee aborti, vaid sünnitan ja annan ära kui näen et laps peaks kannatama... sest abort ei kao kunagi ju mu meelest ... aga andes lapse ära võid mõelda nii et miks mul nii raske on teda ära anda.. ta äärepealt ei olekski siin maailmas.. ma loodan, et see oleks olnud minu mõte kui oleksin teisiti teinud. Hetkel on tahtmine kõigile kuulutada kui tähtis on väärtustada oma seksuaalsust ja ohtusid :) muidugi minujaoks liiga hilja ..

Minul kogemus kirurgilisega ja eelistan ka seda varianti.
Lähed haiglasse, täidad paberid ja jääd arsti ootama. Kui sinu kord käes, siis viiakse protseduuriruumi ning järgmine etapp on juba ärkamine palatis. 5-10min on kõik möödas. Seejärel oled veel haiglas jälgimisel mõne tunni ning peale lõunat saad juba koju. Jääb vähene vereeritus, võibolla veidi kõhuvalu ja kõik. Juhul kui pead tööl või koolis edasi käima ning ei soovi laialt oma aborti "reklaamida", siis on kirurgiline parem. Tableti puhul pead esiteks esimese ja teise tabelit vahel pingest hulluks minema, võid pärast päevade kaupa tugevalt veritseda.
Riskid on mõlema meetodi puhul olemas, seda ütles ka arst, et konkreetselt ühte teisele eelistada ei saa. Nad küll kalduvad väitma, et tabletiga on sünnitamata naisele parem, kuid arutledes jõuavad järeldusele, et ega suurt vahet pole. Turvaliselt läbiviidud kirurgiline ei ole lõppkokkuvõttes ohtlikum.

Mina tegin aasta tagasi, suvel medikamentoosse abordi, valud valudeks aga ma ei mõelnud otsust läbi ( P.S ma pole olnud kunagi väga ,,emalik'' inimene ja olen aborti suhtunud suhteliselt ükskõiksusega)
ja seda kahetsen.. isegi kui oled kindel ära uisapäisa torma ma mõtlen tõesti mõtlemata, kuna TÕSISELT sest elu on veel ju ees:)

Taustast:
Mul oli vägivaldne poissõber, kes ütles et tema ei saa olla rongaisa + mõtlesin et appi praegu Ei hakka ma sünnitam a ju ometi ?! ma tahtsin enne ju abielluda, olukorda sattusin üldse madala enesehinnagu tõttu. Võtaks aja tagasi, teeks teisiti ja oma vaimse tervise pärast sünnitaksin .

Tere! Mind on ootamas ees teisipäeval med abort, kardan väga kuna pole kunagi rase olnud ega midagi. On see siis nii hull? KAs oleneb sellest ka kui palju sul muidu päevade ajal verd tuleb ja kui kaugel rasedus on. Mul on ehk ainult 3nädalat kestnud.. KAs peaksin kartma?

Mina julgen soovitada julgelt medikamentoosset aborti. Sõbrannad ja tuttavad ikka hirmutasid mind, et tegemist on väga valuliku ja ebameeldiva protseduuriga, aga sugugi mitte. Eks see ole muidugi igal inimesel individuaalne, aga minul läks sellessuhtes väga hästi. Kui oli aeg teist tabletti võtta, paigaldati mulle 4 tabletti tuppe ja pärakusse valuvaigistav küünal. Seejärel ootasin tund aega - ei juhtunud midagi. Siis hakkas kõht valutama, aga valu ei olnud suurem, kui tavaliselt menstruatsiooni ajal. Siis liikusin ringi ja u 3 tunni pärast kukkus loode mul wc-sse minnes ise ära. Oligi kõik. Veidi mensturatsioonivalu ja ootamist ja nii lihtne see oligi. Soovitan julgelt, kes kahtlevad.

Medikamentoosset või tavalist aborti saab 17aastane ikka ilma vanemate juuresolekuta või loata või mida iganes teha? Selles suhtes, et allkirja ma võiks veel võltsida, aga kui need aborditegijad juba helistada ka tahavad vanematele, siis ei tea mida öelda. Arvatavasti küsiks, et kas need vennikesed tahavad, et ma kodust välja lendaks, sest arvatavasti nii juhtuks, kui ma peaks rase olema ja vanemad teada saaks. Kas on mingid võimalused taotleda mul veel ka oppi, mille tagajärjel ma viljatu olen ilma, et peaksin 3 lihatükki siia ilmale vorpima või 35 olema.

Palju see medikamentoosne maksab muidu? Mul võib-olla läheb vaja, kuna ei tea veel, kas mingi värdjas mul sees arenemas.

Olin sunnitud ka tegema aborti ja valisin medikamentoosse abordi kasuks. See ei olnud nii hull nagu siin raagitakse. Koigepealt laksin naistearsti vastuvotule kus arst vaatas ule ja ytles kui kaua on rasedus kestnud, peale seda voeti vereanalyys ning pandi aeg, millal minna haiglasse ja votta tabletid. Esialgu saab haiglas yhe tableti, selle votad ammaemdanda juuresolekul ja saad minna koju ara ja ajtata oma tavaliselt eluviisi. Minul hakkas jargmine paev kerge veritsus ilma mingisuguste valudeta, helistasin arstile ja seal mulle oeldi, et see on normaalne. Monel ongi nii. Ja ylejaanud kaks tabletti 48h hiljem. ylejargmine paev laksin haiglasse ja votsin teised kaks tabletti, samuti ammaemanda juuresolekul. Minul hakkasid valud suhteliselt kiiresti, umbes 10-15minutit peale tablettide manustamist. Ja veritsus kuskil umbes pooleteise tunni parast. Minul olid valud vaga tugevad ja arvasin,et suuda valja kannatada. Votsin yhel korral ka valuvaigistit. Veritsus oli vaga tugev ja oli selline tunne nagu ei tahakski wc-st lahkuda. Umbes tunniaja parast hakkasid valud taas pihta, valuvaigistite moju hakkas yle minema, kuid siis kannatasin valusid umbes 20minutit ja siis hakkas valu iseenesest ara kaduma. Koos verega tuli ka palju tykke ja vett. Kolm paeva hiljem wc-s olles tundsin, et tuli valja koik. Midagi vaga hullu ei ole ega valjakannatamatut. Kindlasti on medikamentoosne abort palju parem, kui kirurgiline. Vahemalt mina arvan nii. Ning loomulikult koik tabletid manustatakse suu kaudu mitte ei panda kuskile tuppe ja ei tea kuhu veel nagu siin osad on kirjutanud.

Oii jah..
Mina lähen siis arstile 18. dets. Vaatab mis arst siis räägib ja kuidas asi toimuma hakkab. Praeguseks peaks olema rasedust umbes 4 nädalat. Kuidas juba tean et rase, sest käisin veretesti tegemas. Sealt sain kindla vastuse, et HCG näit oli olemas. Ma ei kujuta üldse ette, mis saama hakkab. Mul on imearmas laps kodus juba olemas, kuid seda last ei saa ma sünnitada, kuna teadmata rasedusest sai võetud sospill, alkoholi joodud ja ka juukseid värvitud. Ükski arst ei saa mulle ju saja protsendiliselt kinnitada, et ma sünnitan terve lapse. Ja antud hetkel pole rahaline seis ka just kiita, ning sünnitada vb puudega laps,kes vajab tähelepanu ja raha... Mul pole talle seda pakkuda. Ning kui peakski tulema mitte terve laps, siis esimene laps kaotaks ju kogu tähelepanu. Eile ma kohutavalt nutsin. Ööläbi nutsin, kui mõtlesin, et pean seda tegema.. See on ikka vaimsellt väga traumeeriv. Eks ole näha, mis peale ab saama hakkab. Teen endale kohutava jõulukingituse... Süda tahab lõhkeda...

Käisin nüüd siis esimesel arsti visiidil. Kui käisin tasulist veretesti tegemas oli hcg tase veres saja tuuris nüüd oli aga juba tuhat kaheksasada midagi. UH aga ei näidanud üldse mingit rasedust ehlk siis arst väitis, et rasedus on UH tuvastamiseks liiga väikene. Järgmine UH peaks olema aasta lõpus veel. Kui keeruliseks saab ajada ühe asja?! Miks on vaja seda asja venitada? Kas selleks et oleks ikka veel raskem seda asja teha. Seda enam, et ma tean et ma olen rase ei suuda ma ikkagi käituda ükskõikselt, kuigi lähen ju Ab tegema.

Ära mõtle üle, laps võib täiesti terve olla.
Loe parem positiivseid asju. Praegu on ju rohkem reegel, et juuakse kui vastupidi. Ega rasedaksjäämisest ei teagi ju keegi enne, kui test tehtud, aga enne seda on ilmselt väga paljud pidu pidanud või lihtsalt oma mehega mõne klaasi veini võtnud ja peale seda seksinud - jumala loogiline ju?
SOS-pilliga sama lugu. Spiraaliga saadud lapsed ju niisamuti maailmas olemas ja terved. Kui sa mingi padujoodik pole, on ikka lootust :)

Mul oli hcg näit 4777 kui uh-s polnud veel midagi näha. Meie väikelinna arst aga ütles, et peetumine ja saatis Tartu puhastusele. 5 päeva hiljem, kui läksin, siis enne aborti palusin veelkord oma pabereid vaadata ja üks noorem arst oli nõus uh korra veel tegema. Ja muidugi pisike oli olemas ja süda lõi! Oleksin oma lapse äärepealt vastu tahtmist ära tapnud. Rasedust oli siis 5 nädalat a mõned päevad peale kui uh-s veel midagi näha polnud.

Ise olin otsustanud kirurgilise kasuks, kuna tahtsin kohe ärgmisel päeval tööle naasta a asa unustada.

No nii.. Kui aus olla, siis pole selle meetoodi puhul mitte midagi hullu. Eks see, et ma seda üldse tegema pean oli šokeeriv. Nutsin nii mis hirmus. Esimesel visiidil polnud rasedust näha, kuna see oli veelnii väikene. Poolteist nädalat hiljem läksin kordusvastuvõttule ning sain esimese tabelti suu kaudu. Järgmine päev tekkis verejooks ja ülejärgmise päeva varahommikul kui wc käisin, siis tundsin, et midagi nagu tuli ja kui samal päeval arstil teisel vastuvõtul käisin, siis ütles jah - katkenud, puhastunud, kuid teeme selle lõplikult ära ja pani neli tabletti tuppe ning andis ka ühe tugeva valuvaigisti, mille toime oli 24h. Valu oli sarnane mensuvalule. Kuna mul enne sünnitamist olid meeletud valud, siis võib öelda, et see valu sarnanes sellele, aga 2x2 valuvaigistit suutsid täiesti talutavaks selle asja teha. No ja kordusvisiidile, et kinnitada ab pean minema kahe nädala pärast.
Minu jaoks kõige kohutavam selle kogemuse juures oli vast see, etkui mina seal arstikabinetis tihusin nutta, siis käis sealt enne mind läbi no niuksed tibid ja lõid nii nina püsti, et jube. Nagu keegi siin ka juba kirjutas - see sarnanes seal ikka liinitööle. Kuna mina olin seal ikka nii endast väljas, siis kahel korral arst küsis, et äkki soovin veel mõelda, mille peale ma ütlesin, et seda valusamaks see asi muutub.
Kogu südamest ma loodan,et ma ei pea enam mittttttteeee kunagi seda läbi tegema.

oma esimest last oodates olin ma närvis, kas kõik on okei.. Selle lapse puhul ma oleks vist puhta segane olnud. Ma tahan, et laps oleks oodatud ja tahetud ning et sellest teada saades ei nutaks ma ahastusest vaid rõõmust...

Sinu loetletud ettekäänded pole küll piisav põhendus abordi tegemiseks. Oleksid võinud erinevate ämmaemandatega rääkida, enne kui sellistel põhjustel abordi kasuks otsustasid. Juuste värvimine ei kahjusta loodet. Olen terve oma raseduse jooksul juukseid värvinud, ükski ämmaemand pole mulle öelnud, et seda ei tohiks teha. Alkoholi kohta niipalju, et kui nii varases staadiumis oleks alkoholil su rasedusele mõju olnud, siis vaid selline, et rasedus oleks katkenud. Väärarenguid sellest ei teki, sest platsentat veel pole ja looteni alkohol ei jõua. SOS pilli puhul oleks arst vaid pidanud üle kontrollima, kas rasedus on emakasisene. Kui sinu rasedus oli emakasisene ja ise katkenud polnud, siis sinu kirjutatud põhjused loodet ei kahjustanud.

Mina ei saanud aru - enne oli draama ja teisi arvamusi polnud vaja, ja nüüd on ka draama. Tahtsid siis või ei tahtnud? Natuke oleks võinud ju mõelda ja kaaluda ja teiste arvamustega arvestada, mis siin siis enam...?
Sorri, aga natuke ärritas. See ei olnud ju üldse lapse huvides, nii oleks võinud kohe öelda. Muidugi tulebki iseenda peale mõelda, aga milleks siis üldse see suur traagika selle juures?
Edu edaspidiseks, loodan, et kõik õnnestub kenasti.

ma ei saa aru mis se kellegi asi on palju ja kas keegi aborditab või ei see kui sina seda ei tee on tore ja oled tubli.aga kellegile etteheiteid teha jne no see ikka inimese enda valida kui tahab elu rikkuda ja aborteteha siis tehkugi.mina olen ka teind pole elle yyle uhke a et last ei soovind ega vahendeid kasutand aga ega kõik ei olegi sinusugsed korraliku jne ju.tänapäeval hukas kõik ju kui inimene teab et tahab ja saab hakkama ja kõik ok siis synnitabki kui tunneb aga et ei saa jne siis nii ongi kyll tuleb aeg kui sellex valmis olla.las me oleme siis lastetapjad aga vähemalt ei pea teinepool kannatama ju.

riina kui sulle see ei meeldi ja mõistad siin teisi hukka siis parem ära yltse kommenteeri,sest võid otsida u mujalt muu teema kui se ei sobi.sa võid siin kritiseerida ja ytelda et me rõvedad jne aga ega se vähenda aborditajajd näed ju ise kui palju neid on ja kui sina ei mõista ega tahagi mõista ja soovid kritiseerida siis jätka samas vaimus kuigi mida saavutada tahad sellest seda ei tea.ole lihtsalt õnnelik et sa sdateind pole jne.mina ei mõista kedagi hukka kahju muidugi aga selline on elu.

Tere, räägin teile ka oma kogemusest.
Rasestusin esimest korda kui oli 15 ,loomulikult polnud tol hetkel kahtlustki-kool oli lõpetamata ja olin ise veel laps. Otsustasin kirurgilise abordi kasuks. Kõik läks valutult ja õnnelikult.
Nüüd olen 22 ja rasestusin tahtlikult.Sain teada ,et rasedus peetus. Olin kindel,et medikamentoossne abort on seekord parim lahendus, kuna kardan paaniliselt süstlaid(eelmine kord tuimestati süstiga veeni).
Uskuge mind naised- igal kümnel juhul valige kirurgiline...miks?
Sest esialgu ei saanud ma aru miks räägivad kõik naised valudest,kohuavast verehulgast jne.
Peale 7h haiglas viibimist olin kindel,et mulle midagi ei mõjunud...verd ega valusi polnud olnud. Palatikaaslane oli noor tüdruk,kes phm jooksis verest tühjaks, tema verehulk oli nii suur ,et ta viidi millegipärast intensiivi. pole aimugi, võibolla oli vaja vereülekannet.
Peale seitset tundi ootamist saadeti mind koju ning soovitati osta valuvaigiseid,öeldi et verejooks algab kindlasti ning ärgu ma ehmatagu kui vereklimpe hakkab tulema.
Jõudsin koju ning nii oligi- algas suur verejooks...vahepeal oli verd nii palju ,et side enam ei pidanud ning pidin tualetti jooksma-põrand verd täis..kuid valusi polnud. Kõige vastikum tunne maailmas on see kui sinust tuleb tohutult suuri vereklompe välja ja sa mõtled kas see on normaalne või ei ole.Niisiis...valud algasid alles kaks päeva pärast aborditableti võtmist-ÖÖSEL. Valud olid kohutavad, mõtlesin ,et suren. Paljud räägivad, et inimesed on idioodid kes arvavad ,et tunnevad sünnitusvalusi abordiga. Uskuge,see on tõsi.Järgmised nädal aega olid mul suured valud ning ilma valuvaigistiteta polnud võimalik enam elada.
Olgu ka mainitud ,et Pelgulinna arstid ei ole just kõige normaalsemad inimesed siin maailmas. Kui on võimalik-valige mõni teine koht selleks.

Tere!
Olin 16-aastane kui jäin esimest korda rasedaks ning tegin siis kirurgilise abordi. Tol ajal ei olnud veel Eestis tablettidega võimalik rasedust katkestada. Tol ajal läks see hästi, kuid võin öelda, et terve elu on see mind piinanud ja vaevanud, et pidin aborti tegema. Nüüd pea 10 aastat hiljem jäin uuesti rasedaks kuigi võtsin 10h hiljem SOS pilli. Kahjuks oli lapse saamiseks väga vale aeg ning otsustasin medikamentoose abordi kasuks. Minul oli ka nii, et kaks päeva enne aborti võtsin suu kaudu sisse tableti. Pärast seda minu enesetunne ei muutunud ega rasedus ka ei katkenud. Seejärel kaks päeva hiljem läksin Tõnismäe Polikliinikusse, kus mulle pandi 2 tabletti tuppe ning anti ka valuvaigisti, mida neelasin veega alla. Seejärel saadeti koju. Valud algasid kuskil paar tundi hiljem ja võin tõesti öelda, et selliseid valusid ma pole varem tundnud. Ma polnud võimeline rääkima, liikuma, see oli meeletu valu. Kestis kuskil 1,5 tundi. Koos suurte valudega algas ka verejooks ning verd tuli tõesti palju. Nüüd on täpselt 2 nädalat sellest möödas ja siiani tuleb veel veidi verd. Kas oskab keegi öelda kui kaua vereeritsust tuleb? Ma olen juba mures, et kas kõik läks ikka hästi, kuna uuesti kontrolli saan alles 27.10. Ise ma ka aborti ei poolda ja see otsus oli raske südamega. Nüüd kui võrdlen kirurgilist aborti medikamentoossega, siis ilmselt kergem variant oli kirurgiline. Ei mäleta, et oleksid olnud meeletud verejooksud. Tean, et kõht küll valutas, kuid sellist meeletut valu nagu mul medikamentoosse abordiga oli, siis küll ei olnud. Ei oska soovitada, mõlemal juhul on otsus raske.

Hetkel on minu olukord selline, et homme (03.11) saab täis juba neli nädalat, mil mul peale medikamentoosset aborti veritseb. Homme lähen uuesti arstile. Käisin eelmisel esmaspäeval ka, mil arst ütles, et kõik pole päris korras, kuna kogu veri, loode ei ole välja tulnud. Samal päeval pandi tuppe uued tabletid ning kirjutati veel ka imemistabletid keele alla, mis peaksid esile kutsuma emaka kokkutõmbeid. Neid sai siis kolm päeva võetud. Arst ütles, et esimesel päeval peaks olema suurem veritsus, kuid minul see nii ei olnud, pigem on nii, et kui lõpetasin tablettide võtmise, siis nüüd viimased kolm päeva on päris palju verd tulnud. Kardan väga homme arsti juurde minemist, et mulle öeldakse, et siiski siiani pole veel kõik välja tulnud ja pean minema kirurgilisele puhastusele :( See kõik on lihtsalt kohutav ja olen ääretult õnnetu, kuna SOS-pilliga rasedaks jäämisel olid mul suured riskid, kuna raseduse esimestel nädalatel oli mul raskekujuline rasedus. Juba paar nädalat peale rasestumist olid mul rinnad nii valusad ja turses, et ma ei saanud isegi öösel magada. Isegi tekk ei tohtinud liiga rasesti peal olla, sest rinnad olid väga valusad. Lisaks sellele käisid mul tohutud kõhuvalud, sellised et lausa nagu keegi noaga lööks. Arvasin algul, et pimesoole põletik, aga siiski mitte. Selle tõttu otsustasin, et teen medikamentoosse abordi, kuna raseduse käik juba ka arsti hinnangul viitas sellele, et päris õige rasedus ei ole. Nüüd ma siis olen tõeliselt õnnetu, kuna homme saab neli nädalat, mil olen veritsenud ja lähen uuesti ka arsti juurde :( Kõik viitab sellele, et mul siiski pole kõik välja tulnud ja pean minema kirurgilisele puhastusele :(

Käisin esmaspäeval (03.11) arsti juures ja arst ütles, et kõik tundub korras olevat. Väga vähekene pidi olema veel jääke sees, kuid see pidavat välja tulema juba järgnevate päevadega. Ütles, et võimalik, et võib-olla natuke määrib. Arsti juures käisin kell 13:00. Olin ise arsti juurde minnes kindel, et vaja minna siiski kirurgilisele puhastusele, kuna terve esmaspäev oli kõht üsna tugevalt valutanud. Suure üllatusega läksin arsti juurest tagasi tööle. Kõhuvalu järgi ei andnud ning kui õhtul hakkasin töölt koju minema, siis tundsin, et hakkasin voolama ja kõhuvalu oli siis juba päris suur. Ja tekkiski meeletu verejooks ning kõhuvalu, mille tõttu pöördusin erakorralisse, kus arstid vaatasid ega suutnud mõista või aru saada, mis mul viga on. Emakas ja munasarjad tundusid korras olevat. Hakkasid siis arutama, et ehk hakkasid mul juba päevad kuigi abordist polnud möödas isegi kuud. Ise imestasid ka, et tavaliselt esimene menstruatsioon on pigem hiljem kui varem. Selgust ma ei saanudki ning läksin lõpuks koju. Määrati mulle uus arsti aeg 12.11, täna on 07.11 ja verd tuleb siiani ikka üsna palju. Ei oskagi seda asja enam kommenteerida. Esmaspäeval saab juba 5 nädalat täis veritsust, millal küll see jama lõppeb. Päevad mul ka tavaliselt ei kesta nii kaua, kuid täna juba viies päev (kui mul on üldse päevad). Seda arstid ei teadnud, kas see on päevadest või on midagi muud :S

Tere.ise teen seda esimest korda.eike votsin uhe tableti.pole midagi mittd valud mitte verd.homme hommikul lahen haiglase,votan uhe tableti veel siis pean seal olema kuskil 5-6 tundi.loodan et laheb hasti ja kiiresti.see ootamise aeg on koige vastikum,muidugi kui otsus on kindlalt tehtud

Minul hakkas määrima8+4 ja jubedad kõhuvalud,läksin erakorralisse ja öeldi raseduse peetus,6nädalal,t anti siis 2tbl ja jäin ootama valud olid suured kuid verd tuli imevähe,siis 3t pärast veel2tbl,ei hakanudka siis eriti verd tulema,siis3t pärast veel2tbl jäin magama hommikul ärgates polnud ka mingit vere suurenemist,arst vaatas ja ütles et tema enam ei näe ja saan koju,eelmine arst ütles et peab tulema kindlasti kõvemini kui mensu ajal aga mul oli suht vähe.nüüd olen kodus ja kõht ikka valutab täiega jube halb igate pidi

Tere!
Võtsin esimese tableti (suukaudse) eile hommikul. Hetkel on hästi kerge selline tunne, et nagu päevad hakkaks ja tualetis käies, tuli pruunikat vedelikku natuke.
Arsti poolt anti siis kaasa 4 cytoteci tabletti homme hommikul tuppe sisestamiseks ja 2 valuvaigistit, et pool tundi enne seda sisse võtta.
Kirjas on ka seal paberil, et neid nelja tabletti võib ka suukaudselt võtta (keele alla panna), kui veritsus on suur.
Kuna ma ei tea ju veel, kas hommikuks on verejooks suurenenud ja kardan, et äkki kui ma need 4 tuppe sisestan, tulevad koos verega kohe välja, siis kuidas see keele alla panek käib - mitu korraga ja kas keele all peavad olema, kuni täielukult ,,sulavad" ja siis võtad järgmised???

Mis haiglas need tabletid koju anti? Kas ise küsisid seda varianti või arst pakkus välja?

Olen 100% kindel, et kodus on ikka kordades parem viibida sel ajal.

Mitu päeva te töölt eemal pidite olema? Peale esimest tabletti ju tööle tagasi ei läinud? Järgmiste tablettide puhul ka ikka kodus/haiglas?

ma sain esimese tablaka pyhap. esmasp. käisin tööl ja teisip. sain teised tablakad tuppe ja sellel päeval pidi olema kodus, kolmap. läksin uuesti tööle

Käisin hiljuti tabletiga aborti tegemas ja pean ütlema, et see protsessi käik on tõesti vääääääga individuaalne. Tüdruk, kes minu kõrval voodis oli tundis haiglas oldud aja jooksul vaid väga õrnasid kõhuvalusid. Võttis tabletid, pikutas, algas verejooks ja sai koju. Isegi valuvaigisteid ei võtnud.

Minul protsess toimus nii, et juba esimese tabletiga hakkas veritsus ja kõhuvalu. Haiglas hiljem saades 4 tbl, alguses 2+1 hakkas meeletu kõhuvalu, kõht läks lahti ja oksendasin. Mõtlesin, et suren ära, sest valud olid tõesti meeletud. Pool tundi piinlesin valu käes ja siis hakkas asi rahunema. Veidi hiljem võtsin viimase tableti ja siis algas asi uuesti - emaka kokkutõmbed olid kohutavalt valusad (olen käinud paljudel operatsioonidel ja valu tundud elus, kuid see oli neist kõige tugevam ja jubedam). Taaskord oksendasin välja kõik valuvaigistid ja viimase tableti osaliselt. Tundus, et asi siiski toimis ja algas verejooks. Piinlesin haiglas veel paar tundi ja siis kadusid meeletud valud (jäi vaid õrn valu). Esimese päeva taastusin rahulikult ja järgmisel päeval läksin tööle. Varsti juba järgmine külastus arsti juurde, loodan, et kõik läks õnneks ja lisaks pole puhastust vaja, sest protsess ise oli niigi traumeeriv.

see on juba nii vana teema, 5a tagasi siiski postitatud, aga tahan kommenteerida. nimelt ka minul praegu abort käsil. sain eile esimese tableti ja täna õhtul juba tekkis järsku suur veritsus ning tulid korralikud klimbid välja. guugeldasin siis seda ja leidsingi selle teema. vertisusele eelnesid paar tundi üsna tavalised menstruatsioonivalud - küll tugevad, kuid mitte niii tugevad, nagu igalpool foorumites jm hirmutatakse, et karjud ja tahad surra jne. ja nüüd siis sain teada siit teemast, et rasedus võiski juba praegu katkeda :). super lihtsalt! sest ma nii nii kartsin seda aborti just selle pärast, mida lugenud olin, et kohutavad valud ja süda paha jm. homme veel haiglase viimaseid tablette saama ja tundub et see asi ongi nüüd korras. täna on terve päev nii halb olla olnud, eriti hommikul.. pidin tund aega peale ärkamist veel voodis olema, et see iiveldus üle läheks. kõht oli lahti ja püsti tõustes hakkas süda nii hullult taguma.. nende mõne päevaga, mis teadlikult rase olen olnud, olen küll aru saanud, et rasedus vist pole minu jaoks. ma ei suudaks neid vaevusi kõik need 9 kuud kannatada.. õudne. kusjurues eile, kui vahekorras oli möödas u 6 nädalat, hakkasin alles mõtlema, et kuidas ma loll SOS pilli ei taibanud võtta, kui peale vahekorda teadsin küll, et mul oli ju ovulatsioon ja siit ei pruugi midagi head tulla.. nii loll. aga mis seal ikka, õppetund kogu eluks.