Tere.
_________________________________
Eellugu siis:
Mina teadsin pikka aega ette et kui rasedaks jään teen aborti. Ma üritasin küll mõelda et mis siis oleks kui lapse alles jätaks aga ei. Absoluutselt mingit kurba tunnet polnud ja süümekaid ka hetkel mitte. Mitte et ma nüüd südametu inimene oleks, aga ma vaatasin fakte ja valik oli ammu juba tehtud. Ma oleks sellega nii palju elusid ära rikkunud ja üldse lapsel poleks ka hea elu ilmselt olnud(ise polen veel kooli lõpetamas, seega tööd ja kindlat elukohta poleks, emal endal ka hetkel väike laps, eeldatavad tulevikuplaanid oleks ära jäänud ja kõik oleks lihtsalt liiga pekki läinud) Teadsin juba 3. Nädalal et olen rase aga naistearstil ta ei saanud aru et rase olen ja uuesti läksin oli juba 6+4. 7+2 sain 1 tableti. Mõtlengi, et äkki kui ta suurem oleks olnud ehk oleks mõtlema hakanud, aga no 6-7 nädalat...mustika suurune alles(+ ma olin esimestel nädalatel ja vahepeal suitsetanud/joonud, mõtlesin et äkki mõjus lootele ja poleks terve.) Tulevikus tahaks rahuliku südamega ikka tervislikke eluviise harrastada vähimagi raseduse kahtluse ning lapsesaamise plaani puhul. Lihtsalt enda ja lapse pärast. Kuigi peale seda õudust ma reaalselt kardan rasedust. Vägaväga kohutavalt kardan :( neid valusid :(:(
_____________________________________
Niiisiis. Protseduur:
Käisin täna teist korda haiglas.
Esimene kord(esmaspäev) anti mulle suu kaudu üks tablett. Korra oli õhtupoole väga õrn päevade moodi valu. Teisipäev oli kõik okei, aga kodus diivanil tundsin, et okou, lahmakas verd tuli. See aeg kui vannituppa kõndisin olid püksid verd täis, hommikumantlil oli, jalad verega :D Mõtlesin siis et pesen kähku maha. Duzzinurk oli reaalselt verd täis.
Nii, alguses pestes nägin et üks väike vereklomp kukkus, aga kuna pestes verd tuli ja tuli, siis järsku kukkus üks megasuur vereklomp ja peale seda ma kohutavalt ehmatasin ja olin vist suhteliselt shokis. Mõtlesin, et nojah, juttude põhjal see vist pidigi see olema, aga miks siis esimese tabletiga... Olin veel suhteliselt rahul, et valusid ega midagi pole.
Tõeline piin algas haiglas.
Läksin täna ehk siis holmapäeva hommikul 9 aeg haigla. Seal anti 8 tabletti-4 kohe tuppe panemiseks ja 4 12 tundi hiljem kodus panemiseks. Kirjutati haiglasse sisse ning pidin 5 tunniks sinna jääma.
Mõtlesin, et nojah. Kui hull see ikka olla saab.
Umbes 9.50 sain tabletid sisse pandud. Juba 10-15 minutit hiljem hakkasin tundma, et no nüüd vist hakkab pihta. Kusjuures enne seda sõbranna küsis et kuidas on ja ma vastasin, et noh pole hullu midagi.
10.20 oli asi juba mega hull. Aeg venis. Valud olid väljakannatamatud. Üheski asendis ei saanud olla. Kästi 1.5h voodis pikali olla, aga ma reaalselt ei suutnud. Läksin wc'sse. Värisesin üle keha, paigal ei püsinud,oksendasin, pilt läks korra silmeest ära ja peale seda mingid jutid käisid silme ees. Kõht läks ka lahti. K-o-h-u-t-a-v. Tean, et vara, aga 10.28 läksin valuvaigistit küsima, sest mul reaalselt oli paanikahoog j väljakannatamatud valud. Valuvaigistit mulle ei antud.
Läksin palatisse tagasi ja viskasin voodi pikali. Räige kuumahoog tuli. Olin üleni märg. Jalad ja käed värisesid ja paigal ei püsinud. Järsku hakkas külm. Terve aeg üritasin magada, aga ei suutnud. Umbes 10 minuti pärast natuke leevenes, sest leidsin enam-vähem asendi. Ja mingi aja pärast uuesti. Kohutavad valud, wc vahet jooksmine(neid klompe tuli ka välja veel paar tükki), kuuma-külma hood ja värinad. Kuna verd lahmas, siis käisin sidemeid küsimas ja rääkisin arstile ja et ma reaalselt ei suuda enam. Sain 4 valuvaigistit(2seal ja 2 kodus võtmiseks). Lõuna aeg 12.30 umbes oli enam-vähem. Söögile ei suutbud mõeldagi aga kuna ma olin niii läbi surusin sisse omale natuke kisselli, 2 ampsu leiba ja 4 spl suppi(vähemalt midagigi). Peale seda mõtlesin et noh, hakkabki üle minema või. Võtsin 1000mg paracetamoli ka. Aga kuna valuvaigistid mulle väga ei mõju, siis olid küll leebemad valid aga siiski voodist püsti ei saanud. Teine tüdruk läks kell 15 ära. Tal polnud veritsust ega mingeid valusid. Mina ei suutnud jalgu alla saada. Ei suutnud silmi lahti hoida, raamatut lugeda, telefonis olla. MNatuke enne 15 jäin magama ja magasin umbes 1h kuna suht vaikseks jäi ja lahkusin kell 16. Koju jõudes ikka veel valud. Võtsin nüüd kell 18.30 uuesti valuvaigistit. Nüüd talutav. Kohutavalt kade olen nende peale kellel valusid pole :(:( Samas arvan, et ehk olingi seda väärt, kuna vaata kui paljud soovivad rasestuda ja ei saa ja siis mina külma südamega katkestan oma raseduse. Hingevalu õnneks ikkagi pole.
Kardan ka seda õhtust 4 tableti sissepanemist, loodan et nii hull siis enam pole.

Tere

Tahaksin kogenute käest küsida, ehk keegi teab. Pidin tegema abordi (tita ei kasvanud) ja valisin medikamentoosse, tabletid sain 15. märtsil. Käisin eile naistearsti juures järelkontrollil ning ta ütles, et kõik on koras ja puhas. Kuid eile öösel ja täna mitu korda päeval on tupest tulnud päris suuri veriseid klompe koos verise eritisega. Kui kaua see veel kesta võib (nüüd on juba 3 nädalat abordist möödas)? See on ikka väga ebamugav, kogu-aeg peab jälgima, et wc läheduses oleks, sest need klombid on ikka suured.

Mina soovitaks kindlasti naistearstiga ühendust võtta. Kõige lihtsam lahendus, saab ise ka rahu. Endal nüüd sama kogemust pole, aga mingi jamps ikka on.
No mul alles 6 päeva sellest möödas, aga eile õhtul hakkasid nii kohutavad valud järsku, et ma päriselt nutsin. Istuda ei saanud, rääkimata kõndimisest. Pidin pool kõveralt kõndima ning iga värin oli põrguvalu(Valuvaigisteid ei saanud juurde võtta kuna olin terve päeva neid võtnud ning limiit oli tugevalt täis). Veritsus on ka lambist suurenenud, kui ta näiteks päev-kaks peale aborti oli. Hästi selline vesine veri ka või noh ma ei oska seletada, kohutavalt tuleb. Sidemeid läheb päevas no umbes 4tk(ma ostsin mingid ultra night plusid veel)
Palavik oli ka. Läksin täna kohe hommikul naistearstile, et noh muidu mõtlen siin asju üle äkki ning ta vaatas läbi ja ütles, et iseenesest kõik okei ja rasedust enam pole, aga kirjutas mulle põletikuvastased tabletid. Nüüd õhtul natuke olukord parem, aga selline haige tunne on. Lihased igalt poolt valusad ja palavik on tunni aja pärast jälle ilmselt juba 38ni jõudnud.(Kästi 38 palavikuga kindlasti tagasi minna). Oeh ma ei saa aru kuidas mina seda asja niiiii läbi põen. Kohutav lausa :D

Samas äkki hakkasid lihtsalt päevad ja mingid ma ei tea klombid tulevad ka? :D

Ma olen elus 1 abordi pidanud tegema, see oli veidi yle 10ne aasta tagasi ja valisin ka tabletiabordi.
Esimene tablet anti arsti poolt, jargmiseks hommikuks oli iiveldus kadunud ja olemine hea. Ylejargmine pave laksin naistehaiglasse, seal tehti ylevaatus, anti teine tablett ja laksin pikutama. Paari tunni parast olid paevad alanud ja mind lubati koju. Laksin veel loodusesse jalutama, lihtsalt nagu tavalised paevad oleks alanud.

Mis pabereid saab kaasa kui abordi oled teinud?

Viimasest postitusest siin teemas on juba päris kaua möödas. Update minu kogemuse näol siis ka.
Eile hommikul sain esimese tableti ja veritsus algas juba täna õhtul ehk siis enne hommehommikust haiglasseminekut. Alguses ehmatas see ära. Helistasin perearstiliinile ja sealt öeldi, et see on ok. Et ju siis katkes rasedus juba enne teiste tablettide manustamist.
Enesetundest: kuna kõik mu rasedused (2 synnitust, 2 aborti) on olnud väga rasked, siis ega seegi kord midagi lillelist ole. Üks meeletu okseralli, pidev iiveldus jne juba enne tableti saamist. Pärast tabletti ca 5x hullem. Õnneks olin sellega arvestanud ja sain sättida nii, et kõik kohustused neilt päevadelt ära lükata ja rahulikult kodus voodis põdeda.
Alakõhus on valukrambid alates tänasest õhtust, aga midagi ûle mõistuse see valu ei ole. Iiveldus + pidev ropsimine kordades hullem!
Oeh saaks see juba rutem läbi!

Kõigile abordivastasuse teemadel sõnavõtjatele: ma olen teie veendumuste üle jube uhke, aga tahaks näha, missuguse otsuse te siis teete, kui teiega ka nii juhtub! Kätt südamele pannes võin öelda, et ei mina ega ilmselt ükski naine tee seda otsust kergelt, aga ma arvan, et see on kordades mõistlikum otsus kui saada laps, kelle tulekuks ei olda valmis! Ja kamoon, ma teen kõik endast oleneva, et soovimatut rasedust vältida, aga mis teha, kui noor keha on nii kuradi fertiilne!!!

Tere!
Kas kellegil ka kogemusi u 16 ndl katkestamisega.?
Mul seisab see järgm.nädal soomes ees.lubati kyll morfiini laadset valuvaigistit aga eks näis kas aitab.
Palun vastake.

Ma tegin ka med abordi aga nuud on nädal möödas ja veritsus lihtsalt ei peatu üldse vaid läheb hullemaks, kõhuvalud on jubedad ja ma ei saa öösel magada ilma, et peotäis tablette sisse sööks, sest valu on kannatamatu, mis võib põhjuseks olla et veritsus ja valud nii suured? Samuti mul tuleb siiani mingeid tükke ja lihtsalt nii ebameeldiv on.

Ma tegin kiurgilise ja ei olnud midagi pandi kanüül ja lihtsalt vajusid sügavasse unne ja ärgates ei saanud arugi et midagi toimunud oleks