Arenguvestluse laiem eesmärk ongi see, et kodu / perekonna ja lasteaia vaheline koostöö oleks tulemuslikum ning toetaks igati lapse arengut. Enne arenguvestlust edastataksegi vanemale vastav küsimustik või teemad, millele arenguvestlus toetub. Vestlusel võivad osaleda ema-isa või lapse hooldusõiguse saanud isik ja õpetaja(d). Vestlus toimub kokkulepitud ajal. Vestlusest tehakse kirjalik kokkuvõte, mis allkirjastatakse. Kokkuvõttesse märgitakse vajadusel ära ka osapoolte n-ö kohustused, seda siis kui laps on erivajadusega.
Lasteaias on võimalik õpetajaga vestelda väga lühidalt, s.t et ta ei saa oma muid töökohustusi unarusse jätta ning vestlus saabki olla vaid väga konkreetsel ja üliolulisel teemal. Mõistlik on pikemaid vestlusi eelnevalt kokkuleppida ehk leida sobiv aeg, ja sellest ei saa õpetaja keelduda.
On võimalik oma küsimustele vastuseid saada ka e-posti teel.

Kaasaegne koostöö pere ja lasteaia vahel peab tuginema lugupidaval ja partnerlust toetaval alustel.

Just seda ma mõtlengi!!!
Mitte nagu meil,et antakse lihtsalt mingid tobedad küsimused ja ongi kõik. Ei mingit arutamist ega vestlemist ei toimu.Ma mõtlen kasvatajate poolt.Kuidas mina siis teada saan kuidas laps lasteaias arenenud on?See ei ole ju arenguvestlus!!! Ega ju?
Ja seda(nagu keegi kirjutas,et ei ole võimalik iga lapse kohta kõik meelde jätta)kui rühmas on 20 last,on ikka küll võimalik meelde jätta,millega laps tegeleb.Kasvataja on ju selleks tööl,et lastega tegeleda,ta ju ise läks sinna tööle ja peabki vaatama,mida lapsed teevad.Meil see üks kasvataja näiteks mängis arvutis kaardimängu:)No siis loogiline ju,et ei näe! Teada sellest sain nii,et meil oli üks sugulase poiss külas,kes mängis ka seda mängu ja mu 4 aastane tütar siis ütleski,et meie õpetaja K... ka mängis seda!
Õpetaja ja õpetaja vahel on ikka vahe küll!
Aga arenguvestlus peab lasteaias olema ja just sellisel moel,nagu kirjutas "kuu".
Aitäh teile!

Angelina, aga seda sa ju näed kodus, kuidas laps lasteaias arenenud on. Sellepärast need küsimused ongi, et vanem ise ka mõtleks oma lapse peale. Lasteaed on kodu toetav asutus ja töö on tellija materjalist
Sa vist kujutasid ette, et lähed õpetajat ülekuulama. Vastupidi - õpetaja saab sealt vestluselt infot, kuidas vanem oma lapsesse suhtub ja teada ka käitumisprobleemide algpõhjuseid näiteks.

Aga me ju ei vestle,ma ainult vastan küsimustele ja kasvatajatelt ei ole mingit tagasisidet!!!
Ma tahaks ikka rohkem rääkida!

Aga sa mine RÄÄGI kõik politseile ära ja küll nemad siis uurivad mis seal lasteaias tegelikult toimub.

Politsei rida see ikka ei ole:)

Ma olen seda ennegi siia postitanud , aga uuesti , MA OLEN NII ÕNNELIK ET MA OLEN OMA LAPSEGA SOOMES . :) Ja tegelt ma isegi ei süüdistaks õpetajaid vaid pigem kogu seda süsteemi. 1-2 kasvatajat ei ole piisav 20le lapsele. Eestis tuleks kehtestada sama asi nagu soomes. 4le lapsele 1 kasvataja. Siis teatakse täpselt palju laps sõi,kaua magas ja kõike muud ka :) aga noh , see on muidugi ainult ilus unistus . Praegu meenus artikel naistekast, kas tänases eestis on lastel hea kasvada. Nendest lasteaedadest saab veel ühe põhjuse miks ei ole siin eestis hea lastel kasvada.

Eks pahatihti just nii ongi, et lasteaeda suhtutakse kui kasvatusasutusse. Viin oma ülekätte võsukese sinna, küll seal inimeseks tehakse, ja mis peamine, et mul polegi vaja enam vastutada, küll need kasvatajad seal vastutavad.
Arenguvestlustel tuleb välja ka, et vanematel polegi aega oma lapse jaoks. Tavaline lapse argipäev kulgeb nii:
- Ärkab, vaatab pisut multikaid;
- läheb kl 8 lasteaeda;
- lasteaias kulgeb päev lasteaia tegevustes ja päevakava järgides;
- kl 17.50 läheb lasteaiast koju
- kodus sööb, peseb, vaatab telerit või mängib pisut (k.a arvuti)
- kl 20:30 on voodis ja ootab und.

Meil on ka peaaegu selline argipäev,nädalavahetusel,kui rohkem aega või puhkusel,tegeleme lastega ikka rohkem.Ja lasteaeda sai ka lapsed ju pandud selleks,et vanemad käivad tööl.Mida siis need kasvatajad tööl tegema peaks,kui mitte lastega tegelema?Kohvitama ja arvutis suhtlema? See on ju tööväline aeg.Te teete ju ka tööl oma tööd,selleks see ongi ju töö.Lastega peab ju suhtlema,egas ta mingi asi ei ole,et viin kuskile teise kohta riiulile ja pärast võtan jälle ära!

400 euro eest ei hakka mina küll seda meeletut kirjatööd - aastaplaan, nädalaplaanid, päeviku täitmine, erinevatesse tabelitesse laste kohta info kandmine, lapse arengumapi sisu kirjutamine (mida laps täna vaimukat ütles, mida laulis, mida arvas, kas ka joonistas midagi põnevat vabal ajal, millised on õpitulemused, mis vajaks veel parendamist, mis on juba saavutanud jms), erivajadusega laste kohta info kandmine vastavasse tabelisse, lapsega individuaalse töö sissekanded jms- kodus tegema, ikka teengi oma põhilisel tööajal. Ja lasteaedades ongi enamasti kõik viisus arvutipõhiseks, nii et istungi seal taga ;)

ja jäätegi 400se eurose palgaga, mina jälle maksumaksjana pole nõus, et teile palka juurde antakse kui te nii ükskõikselt meie lastesse suhtute

Kus sa siin ükskõiksust nägid? Ega seda kirjatööd ei saaks tehagi kui ma lapse kohta infot ei omaks. Õpetajal tuleb õppeaasta lõpus põhjalik ülevaade anda ka tehtud tööst ja seda ka ainevaldkonniti. Ma ei saaks siis sinna lausetki kirjutatud kui ma tööd lastega poleks teinud. Nii et ära põe! Ja vaata hoolega ennast - sulgi on luukered kapis ;)

nagu ei teaks , et luukeresid kapis on. kui tead, eks siis anna teada.
aga ükskõiksus lasteaiapedagoogide seas täiesti kindlalt olemas, seda ma olen küll kogenud.

vanematel on ju hoolekogu kaudu võimalik lasteaia tegemistes kaasa rääkida! Valige vanemate hulgast tegus hoolekogu, kes tahab tõepoolest lasteaiaelu parendada ja pöörduge oma muredega nende poole. Rääkige oma murest õpetajate ükskõiksuse, arenguvestluse korralduse jne pärast ning teema võetakse üles ja asjad hakkavad muutuma. Siin kurtes ei muutu ju miski teie lasteaias paremaks.

Olen käinud 3x arenguvestlusel ja minu arvates on need olnud väga informatiivsed ning asjalikud dialoogid, sh olen ka eelnevalt täitnud ankeete, kus olen andnud ülevaate kodupoolsest lapse arengu toetamisest - see on ju väga normaalne. Arenguvestlustel on antud ülevaade detailselt lapse eakohasest arengust, toodud välja probleeme, mida kodu poolt näeme ja probleemid, mis lasteaias ilmnevad ning koos arutatud võimalikke lahendusi. Esimesel aastal olin lausa vaimustuses, kui professionaalset tagasisidet lapse kohta antakse.
Tunnen ka huvi jooksvalt, kuidas lastel päev on möödunud, kuna minu lapsed on siis need, kes käituvad lasteaias halvasti ja kelle kohta ka võib ekslikult arvata, et kodus piirid puuduvad. Tegelikult tahaksin siin esile tuua mõtte, et halvasti käituvad ka need lapsed, kellel on kodus liiga palju reegleid ja piiranguid - kardan, et oleme sellega üle pingutanud ja see on kasvatanud lapsed protestijateks.
Aga kaamerate mõtet toetan - loomulikult tahan näha, eelkõige millega mu laps seal hakkama saab ja millega tegeleb õpetaja, kui lapsed üksteisel pükse maha tõmbavad ja patse maha lõikavad :-) Tahan näha, milline on õpetaja lastega päeval, kui ta enamasti juba hommikul on halvas tujus ja ebasõbralik nii lapse kui lapsevanema suhtes. Õpetajatel ei tasu siin võtta kõike liiga isiklikult, teil on väga raske amet, läbipõlenud inimesi on igal alal - ja neid ka kritiseeritakse.

Ma pooldaks ka kaameraid. Ma olen lasteaiaõpetaja. Kas kasvatajad ei peaks teile ütlema, kui teie laps kedagi lõi? Teine laps sai ju haiget. Teisi lapsi ei tohi lüüa. See on tõsine probleem tegelikult. Miks laps lõi teist last. Lapsega tuleks rääkida. Kasvatajad räägivad, kuid teie peate ka kodus lapsega rääkima, et ta mõistaks, et ta ei tohi teist last lüüa. Ainult kasvatajad ei kasvata teie last, vaid teie ise ka.

Vaata peeglisse!