Olen käinud 3x arenguvestlusel ja minu arvates on need olnud väga informatiivsed ning asjalikud dialoogid, sh olen ka eelnevalt täitnud ankeete, kus olen andnud ülevaate kodupoolsest lapse arengu toetamisest - see on ju väga normaalne. Arenguvestlustel on antud ülevaade detailselt lapse eakohasest arengust, toodud välja probleeme, mida kodu poolt näeme ja probleemid, mis lasteaias ilmnevad ning koos arutatud võimalikke lahendusi. Esimesel aastal olin lausa vaimustuses, kui professionaalset tagasisidet lapse kohta antakse.
Tunnen ka huvi jooksvalt, kuidas lastel päev on möödunud, kuna minu lapsed on siis need, kes käituvad lasteaias halvasti ja kelle kohta ka võib ekslikult arvata, et kodus piirid puuduvad. Tegelikult tahaksin siin esile tuua mõtte, et halvasti käituvad ka need lapsed, kellel on kodus liiga palju reegleid ja piiranguid - kardan, et oleme sellega üle pingutanud ja see on kasvatanud lapsed protestijateks.
Aga kaamerate mõtet toetan - loomulikult tahan näha, eelkõige millega mu laps seal hakkama saab ja millega tegeleb õpetaja, kui lapsed üksteisel pükse maha tõmbavad ja patse maha lõikavad :-) Tahan näha, milline on õpetaja lastega päeval, kui ta enamasti juba hommikul on halvas tujus ja ebasõbralik nii lapse kui lapsevanema suhtes. Õpetajatel ei tasu siin võtta kõike liiga isiklikult, teil on väga raske amet, läbipõlenud inimesi on igal alal - ja neid ka kritiseeritakse.