Lugedes kommentaare tekkis küsimus, kas on Eestis olemas ka mõni selline ema, kes tunnistab, et tema laps sai märkuse asja eest või ongi meie ümber ainult eekujulikult käituvad järeltulijad, kellele õpetajad kiusu pärast märkusi kirjutavad?

Tükati tundub,et õpetajad pole midagi nii väga üle koormatud,sest õpetamise asemel on neil küll ja küll aega märkusi kirjutada.Olen tähele pannud,et märkusi kirjutavad need õpetajad,kellel on enesekehtestamisega probleeme,ja sellised on endale vale elukutse valinud.Sellised õpetajad ei saa kuidagi nende *väänikutega*ühist keelt leitud ja selle asemel,et halva kätumise pärast lapsele korralik loeng maha pidada,justkui otsivad vanematelt abi.Ka mina olen viimasel ajal *totakatesse*märkustesse mitte nii väga tõsiselt suhtunud.Kui tundub,et poiss on tõesti *pätu*,helistan õpetajale ja *kuulan* poisi üle,ning alati saame asjad korda.Helista ikka ise õpetajale,sest lapsed ei julge õpetajaga klaarima hakata.Ja jumala pärast, oma lapsi õpetaja ees õigustama hakata ei tohi,nii satud ka sina halba valgusesse,kiida aga takka ja luba lapsele veel kodust kasvatustööd teha,siis nad rahunevad maha ja kõik on OK.

Kas ka siis ajab naerma,kui enda laps oleks märjaks pritsitud?

Kahjuks on inimesi,kes näevad süüd alati teiste juures.Kõik on halvad,kaasaarvatud õpetajad koolis,ainult ise ollakse ingel.Mudiugi,las lapsed jooksevad mööda koridore ja las prõmmivad ustega.Huvitav ,kas seda kõike tehakse ka kodus.Eks iga laps on oma kodu peegel.

laps üksinda kodus või karja omasuguste hulgas koolis on kaks erinevat inimest. Ja see, et iga tühise asja pärast märkusi kirjutatakse ja tihti kas ülepaisutatult või mittemidagiütlevalt, on ka tõsi. Märkus, etlaps laulab eesti keele tunnis. No mida ma kodus teha saan, ütlen, et ei laulda eesti keele tunnis, on ju. Või peaksin kooli minema ja lapse kõrval tunnis istuma? Korda tunnis nõuab õpetaja.

no jah tänapäeva õpetajad on ka sellised et egas siis enam suurt ei õpetata midagi tuleb klassi ette ja loeb oma aine ära ja kõik kas olete laste raamatutesse üldse vaadand seal puudub igasugune seletus kuidas midagi teha ja siis kui laps ei saa aru ja jäeb teistest maha õpetaja piisavalt ei õpeta ja ei selgita asja ja kui laps mõhkugi aru ei saa hakkab tal igav ja siis need lollused ja märkused tulevad mis teha

Muidugi ma tunnistan, kui laps sai märkuse asja eest, aga tunnistan ka seda, et KA õpetajad eksivad. Lapsele tuleb õpetada oskust asju ise analüüsida ja hinnata - siis kasvab ta'st inimene, mitte mingisugune pimedalt järgiv lahmija. Õpetamine aga ei ole märkuste kirjutamise, vaid selgitamise kaudu.
Case closed.

no aga märkuste eesmärk ongi informeerida. Kui laps laulab tunnis, siis ega lapsevanemal polegi muud vaja teha, kui küsida, miks laps nii tegi ja noomida. Õpetaja ju noomib ka. Mida muud nii väga ikka teha. Ega vägisi ikka suud ei sulge. Ei tasu arvata, et märkus on etteheide lapsevanemale. See on info lapse käitumise kohta, mida saab arvestada ka klassijuhataja käitumishinde panemisel, lapsele on see infoks, et ta läks üle piiri ja peab oma käitumist korrigeerima. See on ju ka tema enda huvides, sest tunnis või vahetunnis ennast ja teisi segades jääb tal oluline omandamata või võib ta ohustada enda ja teiste turvalisust. Kellele seda vaja on. Kas tõesti lapsevanematele?

Ja on ka selliseid vanemaid, kes pole rahul, kui märkust ei kirjuta. Laps saab tunnistuse, kus peal käitumine "rahuldav"- ema kohe koolis, et kuidas nii, ühtegi märkust pole ju olnud!
Kui õpetaja kirjutab, et laps laulab eesti keele tunnis, ei tule talle mitte öelda, et ära laula, vaid selgitada, MIKS ei tohi sel ajal laulda.

no loomulikult selgitasin, et lauldakse laulmistunnis. Aga siis tuli välja, et eesti keele tunnis õpiti sama luuletust, mida laulmistunnis viisi peal lauldi. Ja nii nad siis laulma hakkasidki (mitte minu oma üksi). Õpetaja oleks võinud sellesse huumoriga suhtuda, mitte aga poolele klassile märkusi vorpida. Minu arvamus.

seda küll, oleks. Aga mine tea, võib-olla läksid nad selle laulmisega liiga hoogu ega kuulanud enam õpetajat. Üks võimalus lihtsalt, miks õpetaja nii reageeris. Ilus laulmine on alati meeldiv vaheldus, aga see ei tohi minna lõputuks "omal viisil" karjumiseks.

Ma arvan, et õpetajatel oleks siis tunnis aega ka õpetamisega tegeleda, kui nad seal vanemate poolt tegemata jäänud kasvatamistööga ei peaks nii palju vaeva nägema. See pole üldistus, aga tihtilugu kipub see nii olema.

kae kurja keegi siin minu nimel kirjutand ja selgituseks kuis on see siis võimalik et laps tuleb koju ja uut osa mates lihtsalt ei oska mitte kõigevähematki tuleb lihtsalt jälle meenutada ja meelde tuletada kuis üks ja teine asi käib õpetajad võiks rohkem tegeleda ja selgitada lahti rääkida teema ka nii et loll aru saab

Kui vanemad peavad tagama selle, et laps koolis viisakalt käituks, siis peaksid õpetajad tagama selle, et laps koolis õpitu selgeks saaks.

to Aixiga27ga nõus
Kui vanemad tagavad koolis viisakalt käituva õpilase, olen mina kindlasti valmis tagama, et laps koolis õpitu selgeks saab.
Praegu kahjuks kulub väga palju aega 4-5 õpilase käitumise korrigeerimisele ja klass kannatab selle all.
Kas ikka on neil 4-5 õpilasel ÕIGUS pidevalt korda rikkuda? Seda mitme õpetaja tunnis. Kas tõesti kõik õpetajad ei saa hakkama ja tuleb lahti lasta, sest ei tee oma tööd?

Minul on juba oma kooliajast saanud selgeks, et päevika on vahend suhtlemiseks liinil õpilane-õpetaja-lapsevanem. Ja õpetaja kirjutab sinna hinde, et ema kodus näeks, mis ja milles ning ka märkuse, kas siis positiivse või negatiivse. Uskuge, märkus võib olla ka kiitva sisuga. Igal juhul on see teadmiseks vanemale. ja kui vanemad kodus ei oleks kõik meelestatud negatiivselt kooli ja õpetajate suhte ning ei õigustaka iga võimalikul juhul oma lapse, siis oleks meie elu hoopis lihtsam, s.t. õpetamine ja töötamine lihtsam. Tänapäeval tundub, et meie kodudes on üldine kooli-vihkamise mentaliteet. Olen isegi saanud sellise tagasisise kodust, et õpetaja pani halva hinde õpilasele, selle pärast, et tal oli paha tuju. Mitte sõnagi sellest, et äkki oli õpilasel õppimata hoopis. Jutu mõte sellese, et ei maksa arvata,et õpetajal ei olegi muud teha kui märkusi kirjutada ja lapsi halvustada. Õpetajal on klassis 30 last. teil kodus 1 sellest klassist, kui sinu laps teeb kodus ulakust, elad üle, aga kui 10 korraga seda sama teevad? Õpteja oma märkusega palub vanematelt abi kasvatustöö tegemisel. Äkki nii?

laps jookseb piki koridori kiiresti kiiresti.see ehk parim märkus üldse.väga tähtis oli ema sellest informeerida.ma arvan,et sellise märkuse kirjutaja vajaks ehk ise pisut keelekohendust.

kulla lapsevanemad, kes siin leiavad, et lapsed peavadki vahetunnis jooksma. Kas te üldse ei mõtle oma lapse turvalisusele?? mõelge veidi, kui koolis on üle 500 õpilase ja õpetajaid ei keela neil vahetunnis joosta, mis kaos sellises koolis valitseks! ja kui palju jooksmisega seotud õnnetusi juhtuks (kokkupõrked, trepist kukkumised jne). see, et lapsed ei tohi vahetunnis joosta, ei ole mitte õpetajate imelik kiiks, vaid seotud teie lapse ohtusega!!

ja märkuse eesmärk ei ole mitte last karistada, vaid ikka vanemat teavitada. see et töövahendid puuduvad, teie laps klassis õhu ära rikub (ja usun, et kui õpetajal sai villand ning märkuse kirjutas, siis ei olenud tegu ühekordse kõhuvaluga, vaid sihilikult üle klassi haisutamisega) või tunnis kaasa ei tööta, on ikka kivi teie kapsaaeda. teie olete midagi oma lapse kasvatamises mööda lasknud. õpetaja ei saa teie last kasvatada, tema saab ainult toetada teie kodust kasvatust. aga kui teie kodus peeretate nii et hing kinni ja peate seda normaalseks, siis teeb laps seda ka koolis ja õpetajal ei jäägi muud üle kui teid sellest teavitada. äkki kõnelete sel teemal oma lapsega, mitte ei pane õpetaja teadet pahaks???

nt minu lapsel oli nii et kuna osad jooksid vahetunnis hästi kiiresti ringi siis tema kukkus koridoris ja lõpuks tuli teha näole terve hunnik õmblusi sest kukkus ühe piida juured. ja alles siis sai teis elapse vanem aru miks alati koosolekutel räägitakse et laps tuleks trenni panna ate jookseb koolis liiga palju. algklassis on niikuinii pead laiali otsas ja jooksevad pidevalt kõigile otsa jne jne niiet see on ohtlik. vanem laps rääkis seda et kui neil algklasside korrusel toimus korra nädalas tund siis oli koridoris klassitaga ootamine jube, väiksed jooksevad koguaeg otsa nieit jalad on sinised päevalõpuks, ja oligi nii et reied üleni sinised. ja päevikusse kirjuattakse siis kui laps tõesti ainult keelamisele ei allu. kui õpetajal on klassis 32 või rohkem õpilast siis on üpris raske õpetada igaühele loogilist mõtlemist ja analüüsimist, seda õpitakse koolis olles mingil määral aga õpetaja õpetab su lapsele selgeks õppeained mitte selle kuidas elus hakkama saada, aksvatamine jääb siiski vanemate hooleks.igasugune veega pritsimine ja tatistamine on jube. ja jõle et vanemaid see naerma ajab, kord 1.klassis keset talve läks tütar mul kooli sekretäri juurd eja palus koju helistada et ema tuleks järgi, kuigi elasime tol ajal koolist nii 5minutilise jalutuskäigu kaugusel, läksin siis järgi ja tuli välja et paar poissi pritsisid veega ja pristisid ka suust vett välja ja lapsel olid riietel veeplekid ja müts oli läbimärg ja õpetaja ütles et lasläheb vetsu ja kuivatab end ära ja et kituda pole ilus. minus tärkas selline emalõvi välja sets mu tütar terve aeg nuttisja poisid norisid kõrval ja õpetaja ei teinud midagi. kutsuti vanemad kooli ja vanemad alguses ei sanud aru et milles asi aga siis ühe poisi vanemad said väga pahaseks sest tuli välja et lasteaias olid samad probleemid olnud ja et trennis olevat ka poisid pahandust tegema. aga kunagi oli nii et tütrele kirjutati 3.klassis et segab tundi..... hästi pikk märkus oli. selline asi oli et tehti lilledega tööõpetuse tunnis mingeid kaunistusi aga tütar on allergiline ja sel hetkel oli nii et ta oli allergia tabletid koju jätnud kapi peale kogemata(käisid talle väikse kotiga kaasa) ja lilled ajasid teda aevastama jubedalt jne ja kooliarstile ei lubatud..

to õpetaja: kui ma juba kirjutan, et olen õpetaja, siis loeksin ma oma kirjutatu üle ja parandaksin vead ära, enne kui postitan. Ja pole vaja kiljuda, et näpuviga- juhtub, kuid mitte 10 korda. Mulle ei meeldiks, kui mu last õpetaks õpetaja, kes lapsel ühe hooletusvea pärast terve hinde alla tõmbab, aga ise neid rahvale lugemiseks südamerahuga arvutisse tipib.

Paljud õpetajad panevad jah märkusi kergelt, seda ei tasuks üldse tähele panna. Kui ma algklassides veel õppisin, siis sain märkusi tunnis natuke jutustamise eest ja kodutöö tegemata jätmise eest.

Kodutöö tegemata jätmise eest algklassides tulebki märkus kirjutada, et sinust tulevikus kroonilist loodrit ei saaks!

Mina arvan,et õpetajad teevad ka märkuste kirjutamisega oma tööd.Igas märkuses on inf lapse käitumise kohta kollektiivis ja kui neid märkusi ikka koguneb,siis tuleks ka kodus hakata oma võsukest kasvatama,mitte mingil juhul ei tohi anda lapsele õigust nt.stiilis,et õps on ogar ja halb.Sellisel juhul läheb lumepall veerema ja olete oma lapsega teismelise eas püsti hädas.Usun et ükski õps ei taha last kiusata märkusega,soovitakse lihtsalt panna paika reeglid,mida rikkuda ei tohi ja reeglite järgimisega on lapsel endal palju lihtsam elada.Kui mõni märkus ei meeldi,siis mõelge selle peale,et õpetajal on lapsi palju ja need,kes tahaksid õppida ja aru saada ei saa seda teha võib-olla just teie lapse iseka käitumise pärast.

rääkige oma lastega ja uskuge neid. võtke asja rahulikult. tihti on õpetajal kergem märkus kirjutada, kui probleemiga tegeleda. siit lugedes ja ka oma lapse märkusi. on need rohkem informatiivsed. koolisüsteem lonkab kahe jalaga. lapse jaoks on liikumine loomulik ja peale 45min. istumist tahaks ta vähe joosta.

Mina ei ole huvitatud, et sinu jõnglane minu lapse koolikoridoris pikali jookseks! Pane ta sporditrenni,las jookseb ennast seal välja! Kas sa üldse kujutad ette, mis toimub vahetunnil koridoris, kui seal korraga jookseb sadakond last?!

Meenub üks "Pealtnägija" saade, kus saatejuhid käisid vestlemas vangidega. Ja selle lõpuks tegidki kokkuvõtte: näib, et vangis istusid ainult süütud inimesed. Kõik intervjueeritavad nimelt olid väitnud, et nad on valede otsuste tõttu süüdi mõistetud ja tegelikult pole üleüldse süüdi. Tõepoolest kõik!!! Peaaegu sama siin.
Lapsevanemana arvan, et ma peangi teadma, kuidas mu võsuke koolis käitub. Ja tean, et õpetaja ei kirjuta märkust enne esmakordselt keelamist, ikka siis, kui keelamine ei mõju. Lapsed muidugi räägivad tavaliselt musta valgeks ja ikka enda kasuks. Lugesin kord noortekast: "õpetaja hakkas lambist mu peale karjuma!". No tõepoolest - ei kommentaari.
Ja noh....nagu päeviku kommentaar: Parimad palad mu lapse päevikus olid "Poiss võtab vahetunnis suu vett täis ja pritsib tüdrukuid". Kui su enese last tatise veega pritsitaks? Siis oleks ilmselt kisa lahti: kus õpetaja silmad on?
või: Laps vahetunni ajal püherdas põrandal. Aga kui laps tuleb koju määrdunud riietega, siis jälle halab ema siin foorumis: mida seal koolis lastel teha kästakse, et nad nii tolmuste riietega koju tulevad?
Aga üks tõetera siin foorumis oli küll: laps on kodu peegel! Nii et kujutan ette neid lapsukesi, kelle (sageli kirjaoskamatud) emad aina õigustavad oma võsukesi. Õnneks on mõned teated nii vigaselt ja kirjavahemärkideta, et ei ole võimalik aru saada, mida öeldagi tahetakse.

meil algklassides oli ka selline õpetaja, et aina kirjutas ja
kirjutas ja suuremale osale kohe kirjutas - ise mõtlesin, et kui kogu aeg kirjutada, millal siis õpetatakse. alguses tekitas see mus lausa stressi, aga hiljem ei pööranud enam mingit tähelepanu. no kui inimene on taoline grafomaan - mis siis ikka teha. lapsed kaotasid lihtsalt arusaama, et märkus on ikkagi tõsine asi ja et iga jooksusammu pärast vahetunnis seda normaalne õpetaja siiski ei kirjuta.

kasvatage ja arendage oma lapsi ,õpetage viisakat käitumist ,kui ise oskate ja pole vaja targutada kui te lapsevanemad ise lollid ja kasvatamatud olete .IGA LAPS ON OMA KODU PEEGEL:

"vanal hallil" ajal, kui mina veel koolis käisin,viiekümnendatel aastatel, oli meil üks vanem, n.ö. eestiaegne õpetaja, kes pani päevikusse kiitvaid märkusi, eriti sellistele rüblikutele."Mati käitus väga hästi, jälgis tundi" või mõne hinde kõrvale päevikusse "oleks 5 saanud, kui loeks natuke ilmekamalt" Enamuses olid need kiitvad märkused lastele, kes polnud nii head õppijad või olid elavama loomuga.Alati oli klassis kord ja seda õpetajat meenutame vahel kokkutulekutel.

minu laps käib saksamaal koolis (2. klassis) ja ei ole ealeski ühtegi märkust saanud, kuigi õpetajaga vesteldes selgus, et üht-teist on vaja kodus ikka selgitada. Asi lihtsalt selles, et seal EI KIRJUTA õpetaja märkust vaid vestleb lapsega ja kui asi ei parane, siis helistab vanematele. Meile ei olnud põhjust helistada, aga saime õpetajaga juhuslikult linnas kokku ja sain teada, et muudes tundides tublist ja korralikust poisist saab sporditunnis ja riietusruumis äkki täiesti äravahetatud tegelane, kes ei jõua õigeks ajaks riideid seljast ära ja jälle riidesse, sest on tuhat muud tegemist ja muidugi jutustamist - tunnen seda kõike juba kodust, st. pidin talle mõnda asja selgitama ja hiljem olla ta ennast parandanud...
Samuti tunnis jutustamine, mis hiljem lisandus, kas selle eest ei kirjutatud MÄRKUST. Rääkisime õpetajaga, rääkisin lapsega ja tundub, et hetkel on ok.
Päevikusse kirjutab õpetaja midagi ainult siis, kui on tõesti tähtis ja kiire informatsioon vanematele, st. see ei ole lapsele mingi karistus - näit. kui olen unustanud mingi raha vms. kooli kaasa anda ja tähtaeg hakkab lähenema, siis tavaliselt üks päev enne kirjutatakse meeldetuletus jne.