Koolilaps
märkused päevikusse
Tjah 18. oktoober 2006, kl 12.49 |
Tjahile ja Tantale 18. oktoober 2006, kl 14.01 |
Tjah 18. oktoober 2006, kl 14.20 |
Just. Antiikajast alates on inimese põhiolemus nii palju ja tuntavalt/tugevalt muutunud, et kohe õudne hakkab ... või mis?
Lapsed "peegeldavad" oma käitumisega täiskasvanud inimesi, neid inimesi, kellega nad suhtlevad. Kui Sina suhtud lastesse austusega siis suhtuvad ka nemad Sinusse austusega. Nii lihtne see tõde ongi :) Vähemasti minu tõde.
*(2 väänikust tirtsude ema)
Lapsed "peegeldavad" oma käitumisega täiskasvanud inimesi, neid inimesi, kellega nad suhtlevad. Kui Sina suhtud lastesse austusega siis suhtuvad ka nemad Sinusse austusega. Nii lihtne see tõde ongi :) Vähemasti minu tõde.
*(2 väänikust tirtsude ema)
Tjahile 18. oktoober 2006, kl 15.39 |
Tjah 18. oktoober 2006, kl 18.29 |
Tanta meenutas oma kommentaaris õpetajat, kes austas lapsi ning kes võttis vaevaks ka seda välja näidata ja öelda :)
Kumb valik on lihtsam: kas punase pastakaga väikesele rüblikule märkus kirjutada või selle sama punase pastakaga kirjutada: "Siim oli täna tubli poiss!"? ;)
* See, kuidas lapsi on läbi aegade kasvatatud on näha ka õpetajatest :) Me kõik tuleme oma lapsepõlvest.
Kumb valik on lihtsam: kas punase pastakaga väikesele rüblikule märkus kirjutada või selle sama punase pastakaga kirjutada: "Siim oli täna tubli poiss!"? ;)
* See, kuidas lapsi on läbi aegade kasvatatud on näha ka õpetajatest :) Me kõik tuleme oma lapsepõlvest.
tigekala 20. oktoober 2006, kl 23.39 |
leidsin koertefoorumist ühe laheda kommentaari, mis sobib siia nagu rusikas silmaauku. teemaalgataja - ehk leiad siit rohtu? eriti, kui täiendada konkreetsete hoopide arvuga :P
-------------------
Oma koolipõlvest mäletan kord, et kadunud Paps peale tööd rääkis. Tal töökaaslane, kelle last oli mingi õpetaja hakanud nöökima. Ikka päris ära tüütas, kui laps hakkas juba iga päev märkusega koju tulema. Ikka tühised asjad - jutuajamised jms. Lõpuks oli lapsevanemal kõrini saanud ja ta hakkas märkustele ka oma kommentaari juurde kirjutama, senisele allkirjale lisaks. Ikka ühtmoodi: võetud teadmiseks ja peksa antud. Noh, mis arvate, kaua neid märkusi edasi kirjutati?
-------------------
Oma koolipõlvest mäletan kord, et kadunud Paps peale tööd rääkis. Tal töökaaslane, kelle last oli mingi õpetaja hakanud nöökima. Ikka päris ära tüütas, kui laps hakkas juba iga päev märkusega koju tulema. Ikka tühised asjad - jutuajamised jms. Lõpuks oli lapsevanemal kõrini saanud ja ta hakkas märkustele ka oma kommentaari juurde kirjutama, senisele allkirjale lisaks. Ikka ühtmoodi: võetud teadmiseks ja peksa antud. Noh, mis arvate, kaua neid märkusi edasi kirjutati?
O. 31. oktoober 2006, kl 23.14 |
Üks huvitav tähelepanek. Minu poeg läks sügisel viiendasse klassi, mis tõi endaga kaasa paljude õpetajate vahetuse. Tuli ka paar meesõpetajat. Alguses oli väga imelik - märkused kadusid ära -ta on selline esinemiskalduvustega, märkused 4. klassis olid reeglina põhjendatud. Olin juba niikaugel, et hakata õpetajatega ühendust võtma - inimesed ju ei muutu. Lõpuks üks väike probleem siiski ilmnes minu kergenduseks see lahendati ruttu mõlemapoolselt ja pisarateta. Märkuseid aga jäängi vist ootama. Ehh
Õ. 31. oktoober 2006, kl 23.23 |
Lisa postitus