See viimane variant vist tänepäevases maailmas kõige parem. Ise mäletan, et õppisin lugema kui Miki Hiir Eestis ilmuma hakkas, mis oli kuskil 91-92 aastal. Ise olin siis 5-6 aastane. Mingi aabits oli muidugi ka.
Aga kõige parem oleks lugemine ja kirjutamine ühendada, peale koomiksite lugemise võiks laps sinu juhendamisel hakata pidama vihikut kuhu kirjutate erinevaid sõnu. Võtke näiteks mingi tuba või ajakirjast pilt ja võtke läbi esemed/asjad mis pildil on, lase lapsel arvata mis on mis ja siis las ta kirjutab, esialgu kas või vigaselt.
Mu isa midagi sellist minuga tegi, ise kirjutasin sinisega ja pärast ta parandas vead punasega, siis oli päris hästi aru saadav ka, et vead sees, pealegi see aitab edaspidi ka kooli hindamissüsteemi paremini sisse elada. Algust võtsime sõnad läbi, siis hakkasime lauseid moodustama, isa tuletas mingi lause ja siis ma pidin sealt edasi tuletama, aga loos pidi ka loogika sees olema.
Aga jah, koomiksid oleks vast esimene asi. Kas meil peale miki hiire üldse on veel midagi väikelastele? Kunagi oli neid päris palju, Muumid, Tom ja Jerry, Ränirähnud, Fantoom.
Samas mul oli endal 4-5 aastaselt suur huvi koomiksite vastu, pärast oligi nii, et kui käisin katsetel, siis öeldi, et me paneks su 2 klassi, ja nii läkski. Imelik oli vaadata kuidas mõned õpilased kellega koos kuni lõpetamiseni olin, veerisid veel aastaid lugedes.
Ma leian, et lugemine tuleks kindlasti enne kooli minekut selgeks saada, kuna see moodustab väga suure osa hindamisest algklassides, ja kui ikka selge ei ole, siis need hinded ka kannatada saavad. Kui mul mälu ei peta, siis tean õpilasi (vist küll rohkem venelased) kes lugesid halvasti veel 5-6 klassiski.