palun vàga,elan napolis. olen pisike òbluke plika. kui ùksinda tànaval kònnin,siis kuulen ainult kommentaare ja vilinat (ok,see on juba tùùtav),mehed siin ja mehed seal,tavaliselt ikka piirdutakse eemalt passimisega kuid mòni tuleb ka tutvuma.selleks tuleb omandada paar lauset itaalia keeles ja teha tòsist nàgu ja probleem on kadunud.
olles siin peaaegu 3 aastat,ei ole mult linnas midagi varastatud,tuleb silmad lahti hoida ja rahakott lukuga taskus.
on ikka jutud! pole see Napoli nii hull midagi. oma pàtihirmu vòiks veidikeseks hoopis unustada siin olles ja ringi vaadata positiivsemalt,siis nàeb ka neid tuhandeid naeratavaid ja lahkeid nàgusi enda ùmber..
ja liigun siin tànavatel nii pàeval ja òòsel ja pole miskit hullu juhtunud :P
ja rannad on siin kah igal pool,see siin ju sadamalinn ja mere ààres,jessas kùll.
ja see,et vaatamisvààrsused nàeb ùhe pàevaga àra,on loll jutt. njah..oleneb,mis sinu jaoks on vaatamisvààrsus..
ja selle joogi nimi on Limoncello,mitte limonzello.
ma ei tea,kuhu linna sina,kata sattusid,sest tòòstuslinnast on Napolis asi kùll kaugel. mine pòhja-itaaliasse kui tòòstuslinnu nàha tahad.
Napolis on nàha ja teha nii palju,et kolme aasta jooksul on mul veel pool linna avastamata. kuhugi kòrvaltànavasse pole mòtet ju ronida isegi tallinnas, koplisse satub kah vahest turiste,get the point?
kindel on aga see,et kui Napolisse tulla nii negatiivselt meelestatuna,siis midagi positiivset ei saagi ju nàha :P