Saatmata kirjad
ootamatud tunded ja kirjutamata kiri
tean, et ta on minu teine pool 15. mai 2014, kl 21.55 |
:) 15. mai 2014, kl 22.15 |
tunnen kuidas see mind endasse mässib... 15. mai 2014, kl 22.16 |
segaduses 15. mai 2014, kl 22.47 |
xxx 15. mai 2014, kl 23.01 |
:) 16. mai 2014, kl 00.24 |
maailm on ümmargune 16. mai 2014, kl 07.23 |
küsisd, et 16. mai 2014, kl 09.01 |
Kus kõik viltu hakkas kiskuma? Arvan, et eelarvamustest saigi kõik alguse. Esmalt olid need temal, mis hävitasid minu tunde ja usu temasse, siis tekkisid need minul. Olen lõpuks mõistnud, et inimesi tuleks suuta võtta sellistena, nagu nad on, ilma soovita neid ümber vormida. Mõni inimene me elus on kooseluks, mõni on armukeseks ja mõni netis loba ajamiseks loodud. Armukesest ei saa kunagi abikaasat. Loba ajajast ei saa kunagi armukest ega kooselu inimest ja kooselu inimesest ei saa omakorda lobisejat ega armukest. Kui need asjad enda jaoks selgeks mõelda, lased lahti valedest ootustest ja võtadki kõiki nende võimete kohaselt. Kas ma olen nüüd oma eluga rahul? Olen küll, sest kõik funktsioonid on täidetud ja nii, et ükski osapool ei tunne, et temalt oodatakse võimatut. Kirsipuu kannab kirsse ja pirnipuu pirne ning ma ei oita, et pirn kirsse kannaks. Lõpuks loeb ikkagi see, et sinu hinges on rahu ja tasakaal.
:) 16. mai 2014, kl 09.50 |
ei näe põhjust 16. mai 2014, kl 10.16 |
Mujal midagi mainida. Kõik küsimused on endale vastuste näol paarilised leidnud ja tragikoomiline romaan viimase punkti. Kui kellelgi on jäänud lahtisi otsi või vastamata küsimusi, tuleb tal need ise leida. Tundub raske, aga teostatav, võin omadest kogemustest rääkides öelda. Ma ei süüdista kedagi, ka ennast mitte. Ju olid saadud valusad kogemused ettenähtud öpperundideks, mida läbida oli küll ränk, aga mis omal moel muutsid mind oluliselt. Õppisin ka võõrast kogemusest ja tean nüüd, et elu liigub omasoodu edasi ka siis kui me ennast eelarvamuste küüsi peidame ja kui lõpuks äekame võib olla lootusetult hilja midagi muuta. Sestap lasen ka enda eelarvamused vabaks ja keskendun oma elu elamisele, mis pakub iga päev uusi ja rikastavaid kogemusi. Praegu ei tea veel kas kunagi julgen enam kedagi nii siiralt ja sügavalt armastada, kas julgen lubada kedagi enda hinge, aga ka armunud olla on kevadiselt värskendav ja põnev. Usk homsesse toob igal hommikul krutskiga muige suule ja juba sellestki piisab, et päike hinges taas paistma hakkaks.
juhtub 16. mai 2014, kl 10.43 |
no ehk 16. mai 2014, kl 11.16 |
Pettunud 16. mai 2014, kl 12.47 |
Pettunud 16. mai 2014, kl 13.14 |
:) 16. mai 2014, kl 13.15 |
Pettunud 16. mai 2014, kl 13.30 |
Pettunud 16. mai 2014, kl 15.35 |
Ühest küljest - võid ju aimata: mehe ja naise vahelistes tunnetes ikka, siis täpsemalt, ühes mehes on küsimus. Aga Sina oled mulle võõras inimene ju - kui me ei saanud omavahel tsiviliseeritult asju selgeks räägitud - vaid mina jäin ootele, siis ma ei oska midagi enamat seletada võõrale inimesele.
Lisa postitus