Ta tahab oma aega tagasi.. valis siis hoopis sellise tee selleks! Minu jaoks on see kõigest väljaelamise koht, palju tuleb läbi valu ja masenduse ning ei olegi tegelikult mõeldud lugemiseks, pigem ma peaks suunama selle valu mujale, või ära taluma lihtsalt! Peale oma aja tahaks veel midagi tagasi. Valetaksin kui väidaksin, et oleks ükskõik.. jutt on mul tõesti hea.. tegelikult inimlik ja siiras kuid jäänud seisma.. jutust kah, et liiga heatahtlik kohati ja valust siis jälle liiga madal, just seesmõttes, et jonnipunn jah täpselt.. jube kuidas mu emotsioonid muutuvad ja tänu sellele muutub ka kõik.. nõrk olen, ei väida ju vastupidist! Kerge lubama heast tujust ja kiire kaduma halvast.. Siiski, minu eelarmamused ei piirdu sellega, et midagi ei taheta mulle, juleta otse ütelda või ei suudeta, tegelikult aus oleks just rääkida konkreetselt ühepoolsete tunnetega inimesega nii nagu on.. ka seda, et ma ei saa sinu häid sõnu vastu võtta, sest need on tunnetest pimestatud ja sõbra jaoks üle pakutud.. ma ei süüdista selles üldse et see tegemata jäi nii.. (hetkel vaadates seda, et mul on hea tuju, mitte kurbvalupahajne) Langevtäht rääkis väga hästi eile ja pani mõtlema, just seda et seista ise! Varem ka seda kuuldud ja üllatus kelle poolt eksole võib siin igaüks arvata 3 korda.. Aga keskkond oli siuke jama minuarvates.. just see, mida siin kirjutatud, kui sõjaks läheb, siis ei kuulata ja polegi kusagiltpoolt midagi mõista! Sa pole kangekael, kuid ikka käid siia järel? Kõik on nii targad.. siia naastes meenus nii mõndagi ja pigem hakkasin oma relvi käest viskama, mitte et alistuda, vaid kallistada! Ning sinule siis mõtlemiseks, sõpruses 1 sõber või 2 sõpra.. Minu probleem, negatiivsus, valu, õige. Aga vaid minu sõprus? Ei soovigi uut võimalust, vaid terveks saada ja tutvus jääks.. Oeh.. Ei näe mõtet sellel kirjutamisel suurt! Sa kritiseerid mind nende halbade tahkude poolest vaid ja kui rahu majas on, siis pigem ei olegi nii halb just.. kõik taaskord hea ja kaasahaarav.. siiras, naljakas, vabalt.. järgmise korrani. Kuni ma tahan minema, valust, ja häbist, et tüütan ja jonnin..
Aga jah, MA tahan, miks sina ei taha? Arvangi, et niiväga ju tahad tegelikult, tunnen end kui teepeal ees.. kui sa vastatki, et ei ole ees, siis tuleb ju minupoolt, miks? Lasen sellest lahti, ei tahagi teada, see huvitav jutt sõprusest tegi tuju heaks ja nii läheme uuele ringile.. ole kellega tahad.. tee mida sa tahad.. näe minus või ära näe, mida iganes, kuid vajadus selle järgi, et tähendan sinu jaoks midagi on jäänud tunnete tekkimisest saadik, ja, saab lugeda palju tegudest välja, kuid minul on just vastupidi, et inimesed tavaliselt tegutsevad aga pigem ei ütle, siis ta ei ole seda maininud ja endajaoks valesti tegudest asju on lugeda palju lihtsam kui sõnadest! Põhiline asi mida närida, võrreldes end koguaeg kõigega, et leida koht, palju küsimusi, lollid küsimused, lollid oletused, kõik vaid selleks, et ma teaks, teen end terveks ja sa jääd minu ellu. Pigem olen arvanud, et sa unustad mu ära! Isegi need jonnimised, et ise kontakti ei otsi, kõik see on sellep. et leida see koht. Vahepeal kadus selline komme ära, no lõppus tuli tagasi jah, just sellep. et arvasid, et tundud igav. Ei tundu.
Ei taha pettumusi valmistada, või isegi haiget teha.. kui nüüd mõelda, oeh.. Ego lihtsalt plokkib, kael on kange.. nõrgus sünnitab valu ja hirmu, ka kolm paari küsimusi, mis hargnevad omakorda.. kas ma tähendan midagi? Ja see kõik on minu nina alla, nii seal, kui ka siin läbi nende postituste! Peab lahkuma siit urkast ja ega topi nina mujalgi.. Teen midagi, kuid ei ütle mida ja siis sõbrapäeval tulen uuesti! Siit ka juba ise endale, kas olen kannatlik ja kuidas masendusega, kukkumisega/hukkumisega! Ühe õiguse pead siiski minule lubama, see paus oleks olnud õige!