Kulla mees, aga miks oled õnnetu, kui üksi olek on Sinu valik?
Ma ka teadsin alati, et kuskil on keegi. Teine küsimus on selles, kui ta on Minu Keegi, kas olen talle sama?
Minu ellu see tuli ootamatult. Oli raske periood, ma ei otsinud armastust, aga esimesest pilgust tekkis tunne, et vastas on eriline inimene. Õppisin teda tundma ja armusin ootamatult ja väga sügavalt. Tundsin kõrvades südamelööke seistes ta kõrval. Tahtsin hõljuda või maa alla vajuda, punastasin ja ei saanud talle silma vaadata.
Kuidas üle saada: vältisin, püüdsin ennast avada, põgenesin, sulasin, olin lihtsalt sõber jne
Kahjuks või õnneks see oli ühepoolne. Keeruline...
Olen tänulik oma südamele, et see elus on. Loodan väga, et kogen seda uuesti, küll ei jaksaks aga olla uuesti ühepoolselt armunud. Ei ole selleks jõudu. Kuidagi turvaline tundub olla lihtsalt meeldiva inimesega koos. Mitte enam nii hingepõhjani raskelt tunda ja katkendlikult hingata, kui pead kõrval seisma ja silma vaatama.
Armastus tuleb ise, jõuliselt ja ootamatult, nagu ikka üks armastus teeb :)