Arvutiabi
Defragmentimine
| Muff 29. oktoober 2010, kl 12.53 |
Ajendatuna ühest eelnevast teemast:
-----------
Tsiteerin Tõnist: ...2x nädalas defragmenteerimist on muidugi kõvaketta surm ja absoluutselt mõttetu tegevus. Ime, et see sellisele retsimisele vastu on pidanud...
----------
Küsimus: Defragmentimine kõvaketta surm? Kuidas nii?
Siiani pidasin defragmentimist tegevuseks ja defragmentijat (vahet pole, mis tootja?) programmiks, mis leiab installide vms käigus tekkinud poolikud failid, liidab need tagasi üheks kokku, vajadusel paigutab need ka ümber ja vist ka indekseerib ümber, et "vokk" oleks kergemini ja kiiremini käivituv ja ka töötav.
Tänapäevased hooldusprogrammid sisaldavad enamasti kõik ka defragmentimist, IoBit smart defragmenting vaatab ise, et kui arvuti hetkejõud on kasutuseta, käivitab end ja krõbistab vaikselt faile kokku.
Kust see surm sinna mängu tuleb?
Küsimus ei ole üldse pahatahtlik, harige palun veidi rahvast, sh ka mind ennast.
Kasutan ise enda arvuti hoolduseks Advanced SystemCare Free programmi, seal palju abijuppe, millega saaks arvuti eest hoolt kanda.
Kas keegi viitsiks ehk seda kommenteerida? Ka seal on sees jälle see defragmenter ja palju muudki, sh startup manager, mis on küll ääretult hea asi isegi minusugusele iseõppinule.
-----------
Tsiteerin Tõnist: ...2x nädalas defragmenteerimist on muidugi kõvaketta surm ja absoluutselt mõttetu tegevus. Ime, et see sellisele retsimisele vastu on pidanud...
----------
Küsimus: Defragmentimine kõvaketta surm? Kuidas nii?
Siiani pidasin defragmentimist tegevuseks ja defragmentijat (vahet pole, mis tootja?) programmiks, mis leiab installide vms käigus tekkinud poolikud failid, liidab need tagasi üheks kokku, vajadusel paigutab need ka ümber ja vist ka indekseerib ümber, et "vokk" oleks kergemini ja kiiremini käivituv ja ka töötav.
Tänapäevased hooldusprogrammid sisaldavad enamasti kõik ka defragmentimist, IoBit smart defragmenting vaatab ise, et kui arvuti hetkejõud on kasutuseta, käivitab end ja krõbistab vaikselt faile kokku.
Kust see surm sinna mängu tuleb?
Küsimus ei ole üldse pahatahtlik, harige palun veidi rahvast, sh ka mind ennast.
Kasutan ise enda arvuti hoolduseks Advanced SystemCare Free programmi, seal palju abijuppe, millega saaks arvuti eest hoolt kanda.
Kas keegi viitsiks ehk seda kommenteerida? Ka seal on sees jälle see defragmenter ja palju muudki, sh startup manager, mis on küll ääretult hea asi isegi minusugusele iseõppinule.
| -TnT- 29. oktoober 2010, kl 13.38 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 1,001 |
| -TnT- 29. oktoober 2010, kl 13.43 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 1,001 |
| ha ha 29. oktoober 2010, kl 13.58 |
on erinevaid defragmentimise loogikaid erinevate programmide poolt:)
ise eelistaks viimati kasutatud või tihti kasutatud failide ketta algusesse tõstmist:)
XP enda oma sellega ei tegelenud kahjuks win7 ei ole uurinud:)
väga lihtne katse XP oma tegi ära ja firmakas tegi üle hoopis teist loogikat kasutades
kui nüüd mõlemad seadistada automaatselt defragmentima on pidev mööbeldamine majas:)
sisekujundajatest abikaasa ja ämm ühe katuse all:)
defragment on väga mahukas ja kurnav protsess
korra kuus võiks teha kui faile liiga palju kustutad:)
ise eelistaks viimati kasutatud või tihti kasutatud failide ketta algusesse tõstmist:)
XP enda oma sellega ei tegelenud kahjuks win7 ei ole uurinud:)
väga lihtne katse XP oma tegi ära ja firmakas tegi üle hoopis teist loogikat kasutades
kui nüüd mõlemad seadistada automaatselt defragmentima on pidev mööbeldamine majas:)
sisekujundajatest abikaasa ja ämm ühe katuse all:)
defragment on väga mahukas ja kurnav protsess
korra kuus võiks teha kui faile liiga palju kustutad:)
| -TnT- 29. oktoober 2010, kl 14.06 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 1,001 |
| r 29. oktoober 2010, kl 14.31 |
-TnT- kirjutas:
-------------------------------------------------------
> See surm on tingitud liikuvatest osadest ja ketta
> pidevast ülekirjutamisest. (kasuta valget paberit
> ja harilikku pliiatsit. Kirjuta sinna midagi ja
> siis hakka iga natukese aja tagant korrektuure
> tegema ... kustutuskummiga loomulikult)
Tegelikult see pole päris korrektne loogika. Erinevalt paberist ja isegi flopikettast ei puutu lugev-kirjutav kõvaketta pea vastu ketta pinda, vaid lendab selle kohal imeväikesel kõrgusel (nende vahel on õhupadi). Ketta päid liigutav mehhanism omakorda on safiir-nõellaagri otsas pöörduv, mille kulumiskindlus on võrreldav kellamehhanismi laagritega. Kui ketas on korralikult (vigadeta) koostatud, siis selline meeletu vehkimine ei kuluta põhimõtteliselt midagi. Vähemalt 5 aastat pidi olema projekteeritud vastupidavusaeg. Muidugi vigade (või sissesattunud tolmukübeme) tõttu võib ikka vahel juhtuda midagi, kuid see ei pruugi samahästi olla defragmentimise toimingu süü.
-------------------------------------------------------
> See surm on tingitud liikuvatest osadest ja ketta
> pidevast ülekirjutamisest. (kasuta valget paberit
> ja harilikku pliiatsit. Kirjuta sinna midagi ja
> siis hakka iga natukese aja tagant korrektuure
> tegema ... kustutuskummiga loomulikult)
Tegelikult see pole päris korrektne loogika. Erinevalt paberist ja isegi flopikettast ei puutu lugev-kirjutav kõvaketta pea vastu ketta pinda, vaid lendab selle kohal imeväikesel kõrgusel (nende vahel on õhupadi). Ketta päid liigutav mehhanism omakorda on safiir-nõellaagri otsas pöörduv, mille kulumiskindlus on võrreldav kellamehhanismi laagritega. Kui ketas on korralikult (vigadeta) koostatud, siis selline meeletu vehkimine ei kuluta põhimõtteliselt midagi. Vähemalt 5 aastat pidi olema projekteeritud vastupidavusaeg. Muidugi vigade (või sissesattunud tolmukübeme) tõttu võib ikka vahel juhtuda midagi, kuid see ei pruugi samahästi olla defragmentimise toimingu süü.
| Toomas76 29. oktoober 2010, kl 14.44 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 85 |
| -TnT- 29. oktoober 2010, kl 15.03 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 1,001 |
| r 29. oktoober 2010, kl 15.13 |
Laiatarbeketaste projekteeritud vastupidavusaeg on 20% full-seek duty cycle korral, nearline kategoorias 50% ja frontend serverkategooria ketastel 100%. Samas ei usu, et laiatarbeketastel 5 aastaga ka kokku 1 aasta seda aktiivse seekimise pidevtööd kokku tuleks, ka paar korda nädalas defragmenti tehes. Seega reservi on piisavalt.
Küll aga tuleb jälgida, et defragmentimise ajal arvutit ei põrutataks, loksutataks, parem üldse mitte liigutataks.
Küll aga tuleb jälgida, et defragmentimise ajal arvutit ei põrutataks, loksutataks, parem üldse mitte liigutataks.
| -TnT- 29. oktoober 2010, kl 15.19 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 1,001 |
| ha ha 29. oktoober 2010, kl 15.35 |
| -TnT- 29. oktoober 2010, kl 16.23 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 1,001 |
| Shadow25 29. oktoober 2010, kl 17.02 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 1,506 |
Isiklikult aga ei näe üldse mõtet seda üle 1-2 korra aastas teha. Eriti veel tavakasutaja puhul, kelle arvutikasutus piirdub peamiselt netis surfamisega ja ehk mõne dokumendi koostamisega ja piltide hoidmisega. Isegi mina ei kipu seda sagedamini tegema, kuigi pidevalt käib igasuguseid faile siit arvutist läbi. Pole veel kunagi õnnestunud näha jõudluse/kiiruse kasvu selle tegevuse tagajärjel. Võimalik, et siinkohal on minul midagi viga. :D Ma lihtsalt ei näe seda.
Windows 7 teeb seda ise vist kord nädalas(Või oli 2 korda kuus.) taustal. Vaikimisi seadistatud nii.
------------------------------------------------------------------------
http://www.assolea.ee - Giid, tõlk ja soome keele õpetaja
Toimetatud 1 kord(a). Viimati Shadow25 29.10.2010 17.03.
Windows 7 teeb seda ise vist kord nädalas(Või oli 2 korda kuus.) taustal. Vaikimisi seadistatud nii.
------------------------------------------------------------------------
http://www.assolea.ee - Giid, tõlk ja soome keele õpetaja
Toimetatud 1 kord(a). Viimati Shadow25 29.10.2010 17.03.
| r 29. oktoober 2010, kl 18.31 |
Ametlik lahterdamine jah. Laiatarbe ja nearline omad on samalt liinilt tulnud (seega seest tõesti samad), kuid viimastele tehakse tehases kordades pikemaid koormusteste, seega mingi teoreetiline õigustus nagu on, et nad võivad paremini vastu pidada. Ahjaa, lisaks, sissepandud firmware on neil ka erinev, arvestab olemuselt erinevate koormusmustritega. Väliseks eristamiseks on muidugi neil markeering, kuid see on igal tootjal omamoodi. Samas osalt on ka neil õigus, kes väidavad, et tegu müügitrikiga. Vähemalt nende kahe kategooria osas.
Frontend serverikategooria kettad on aga juba ka konstruktsioonilt täiesti erinevad, kasutatakse tugevamaid materjale (metalli väsimuse vastu võitlemiseks jne), täiesti erinev on ka elektroonika ja muidugi firmware. Liidesed ka (enamasti SAS).
Olen jah tehnoloog kui nii võib öelda. Tegelenud mingi aeg ka ka ketaste andmetaastusega ühes kohalikus suuremas arvutifirmas. Kogemustest rõhutangi seda, et defragmentimine ja aktiivne kasutamine tegelikult ei lõhu korras ketast, seevastu enamus probleeme tulevad kasutajate hoolimatust ümberkäimisest ketastega (ketast sisaldavate arvutitega) - tavaline dumbjuuser ju ei taipa, et arvutit poleks soovitatav plärts lauale visata jne. Muidugi tehasepraaki on ka palju, mis võib suvalisel hetkel välja tulla (jah siinjuures võib tõesti defragmentimise käigus miski ketta sees ära laguneda, üldse igasuguse intensiivse kasutamise käigus - kuid see puudutab juba eelnevalt poolvigast toodet).
Frontend serverikategooria kettad on aga juba ka konstruktsioonilt täiesti erinevad, kasutatakse tugevamaid materjale (metalli väsimuse vastu võitlemiseks jne), täiesti erinev on ka elektroonika ja muidugi firmware. Liidesed ka (enamasti SAS).
Olen jah tehnoloog kui nii võib öelda. Tegelenud mingi aeg ka ka ketaste andmetaastusega ühes kohalikus suuremas arvutifirmas. Kogemustest rõhutangi seda, et defragmentimine ja aktiivne kasutamine tegelikult ei lõhu korras ketast, seevastu enamus probleeme tulevad kasutajate hoolimatust ümberkäimisest ketastega (ketast sisaldavate arvutitega) - tavaline dumbjuuser ju ei taipa, et arvutit poleks soovitatav plärts lauale visata jne. Muidugi tehasepraaki on ka palju, mis võib suvalisel hetkel välja tulla (jah siinjuures võib tõesti defragmentimise käigus miski ketta sees ära laguneda, üldse igasuguse intensiivse kasutamise käigus - kuid see puudutab juba eelnevalt poolvigast toodet).
| r 29. oktoober 2010, kl 18.40 |
Shadow25 kirjutas:
-------------------------------------------------------
> ei näe üldse mõtet seda üle 1-2
> korra aastas teha. Eriti veel tavakasutaja puhul,
> kelle arvutikasutus piirdub peamiselt netis
> surfamisega ja ehk mõne dokumendi koostamisega ja
> piltide hoidmisega.
Igati õige soovitus.
> Pole veel
> kunagi õnnestunud näha jõudluse/kiiruse kasvu
> selle tegevuse tagajärjel. Võimalik, et
> siinkohal on minul midagi viga. :D Ma lihtsalt ei
> näe seda.
Sa ei näegi ega taju seda, sest efekt on protsent või alla selle. Just tavakasutaja rakendustes, sest need pole sellise koormusmustriga, mis tänapäeva ketaste niigi suhteliselt hea kiiruse juures veel sinna taha takerduksid (muud protsessid osutuvad enne pudelikaelaks).
Teiseks, kuna enamus kasutab NTFS failisüseemi, siis see juba ise suhteliselt intelligentne. FAT32 on fragmenteerumisele tundlikum. Kuigi tegelikult FAT32 on paljuski eelistatum, nii imelik kui ka see väide ei tundu (aga see juba teine teema).
Kolmandaks, kui ketast üle 80-90% täis ei topi, siis on ka fragmenteerumine veel tühine, suhteliselt.
-------------------------------------------------------
> ei näe üldse mõtet seda üle 1-2
> korra aastas teha. Eriti veel tavakasutaja puhul,
> kelle arvutikasutus piirdub peamiselt netis
> surfamisega ja ehk mõne dokumendi koostamisega ja
> piltide hoidmisega.
Igati õige soovitus.
> Pole veel
> kunagi õnnestunud näha jõudluse/kiiruse kasvu
> selle tegevuse tagajärjel. Võimalik, et
> siinkohal on minul midagi viga. :D Ma lihtsalt ei
> näe seda.
Sa ei näegi ega taju seda, sest efekt on protsent või alla selle. Just tavakasutaja rakendustes, sest need pole sellise koormusmustriga, mis tänapäeva ketaste niigi suhteliselt hea kiiruse juures veel sinna taha takerduksid (muud protsessid osutuvad enne pudelikaelaks).
Teiseks, kuna enamus kasutab NTFS failisüseemi, siis see juba ise suhteliselt intelligentne. FAT32 on fragmenteerumisele tundlikum. Kuigi tegelikult FAT32 on paljuski eelistatum, nii imelik kui ka see väide ei tundu (aga see juba teine teema).
Kolmandaks, kui ketast üle 80-90% täis ei topi, siis on ka fragmenteerumine veel tühine, suhteliselt.
| Tõnis 29. oktoober 2010, kl 19.03 |
Nonihh, elav keskustelu siia tekkinud. Proovin anda võimalikult lühida ja maalähedase selgituse defragi mõttekuse kohta ilma keerulise ja suuremale osale arusaamatust tekitava terminoloogia kasutamiseta.
Defragmenteerimisel ON mõtet siis kui:
1. Installitakse ja uninstallitakse hulgaliselt suuremahulisi programme. Nt Adobe Photoshop, CAD proged, Corel pesakond, suuremamahulised mängud vms.
Alati tuleb arvestada ka arvuti enda sooritusvõimega ja kasutada olevate ressurssidega. Võimsa voki puhul pole vajadust.
2. Tegeletakse sadade v tuhandete dokude v piltide/fotode töötlemisega (loomine, muutmine, kustutamine, kopeerimine).
Alati tuleb arvestada ka arvuti enda sooritusvõimega ja kasutada olevate ressurssidega. Võimsa voki puhul pole vajadust.
3. Internetist tiritakse ja salvestatakse hulgaliselt filme ja muusikat näiteks, ühesõnaga rämpsu.
Ka siin tuleb arvestada arvuti enda sooritusvõimega ja kasutada olevate ressurssidega. Võimsa voki puhul pole vajadust.
Defragmenteerimisel EI OLE mõtet siis kui:
1. Põhiliselt tegeletakse internetis surfamisega. Surfamine tekitab hulgaliselt rämps- ja saastfaile aga nendega las tegeleb CCleaner.
2. Nädalas/kuus tekitatakse ja kustutatakse mõnedsajad dokud või pildid näiteks.
3. Harva installitakse v uninstallitakse midagi uut.
Niisiis, defragmentimisel on mingi mõte vaid siis kui on tõsine ressursipuudus. See ka pigem teoreetilist kui praktilist laadi. Niipalju kui mina olen defragi kasutanud, ei ole ma kordagi täheldanud mingit otsest, silmaga mõõdetavat kasu. Ise kasutan oma masinates vast paar korda aastas. Ja kasutan alati ühe korra siis kui olen paigaldanud peale formatit uue operatsioonisüsteemi ja muud vajalikud komponendid. Vaid siis olen täheldanud mõningast effekti ja sedagi pigem visuaalsel kujul kui füüsiliselt tunnetatuna. Tegemist on ju ikkagi teoreetiliselt võidetud millisekunditega, mis tavakasutuses jääb hoomamata.
Sooh, kui midagi meelest ei läinud siis peaks põhiline kirjas olema.
Defragmenteerimisel ON mõtet siis kui:
1. Installitakse ja uninstallitakse hulgaliselt suuremahulisi programme. Nt Adobe Photoshop, CAD proged, Corel pesakond, suuremamahulised mängud vms.
Alati tuleb arvestada ka arvuti enda sooritusvõimega ja kasutada olevate ressurssidega. Võimsa voki puhul pole vajadust.
2. Tegeletakse sadade v tuhandete dokude v piltide/fotode töötlemisega (loomine, muutmine, kustutamine, kopeerimine).
Alati tuleb arvestada ka arvuti enda sooritusvõimega ja kasutada olevate ressurssidega. Võimsa voki puhul pole vajadust.
3. Internetist tiritakse ja salvestatakse hulgaliselt filme ja muusikat näiteks, ühesõnaga rämpsu.
Ka siin tuleb arvestada arvuti enda sooritusvõimega ja kasutada olevate ressurssidega. Võimsa voki puhul pole vajadust.
Defragmenteerimisel EI OLE mõtet siis kui:
1. Põhiliselt tegeletakse internetis surfamisega. Surfamine tekitab hulgaliselt rämps- ja saastfaile aga nendega las tegeleb CCleaner.
2. Nädalas/kuus tekitatakse ja kustutatakse mõnedsajad dokud või pildid näiteks.
3. Harva installitakse v uninstallitakse midagi uut.
Niisiis, defragmentimisel on mingi mõte vaid siis kui on tõsine ressursipuudus. See ka pigem teoreetilist kui praktilist laadi. Niipalju kui mina olen defragi kasutanud, ei ole ma kordagi täheldanud mingit otsest, silmaga mõõdetavat kasu. Ise kasutan oma masinates vast paar korda aastas. Ja kasutan alati ühe korra siis kui olen paigaldanud peale formatit uue operatsioonisüsteemi ja muud vajalikud komponendid. Vaid siis olen täheldanud mõningast effekti ja sedagi pigem visuaalsel kujul kui füüsiliselt tunnetatuna. Tegemist on ju ikkagi teoreetiliselt võidetud millisekunditega, mis tavakasutuses jääb hoomamata.
Sooh, kui midagi meelest ei läinud siis peaks põhiline kirjas olema.
| Muff 29. oktoober 2010, kl 19.57 |
VIIMASE PEAL kokkuvõte, Tõnis!
Aitäh Sulle ja aitäh ka kõigile teistele, kes aitasid ühele protsessile selgitust anda ja leida!
Küll oleks hea, kui sellised harivad teemad jääks lugejatele ka edaspidiseks kiiresti kättesaadavaks ja lihtsalt leitavateks.
Toimetus võiks ses suhtes... hmm... tekitada kuskile nö harivaid linke? Mitte esimesteks teemadeks, ei, see ummistab lõpuks esiotsa ära. Aga arvutiabi teemades võiks olla küll ka võimalus selliseid harivaid teemasid esile tõsta ja jättagi kuskile kõikide meie jaoks, kes me oleme suht ... hmmm... teadmatud.
Aitäh Sulle ja aitäh ka kõigile teistele, kes aitasid ühele protsessile selgitust anda ja leida!
Küll oleks hea, kui sellised harivad teemad jääks lugejatele ka edaspidiseks kiiresti kättesaadavaks ja lihtsalt leitavateks.
Toimetus võiks ses suhtes... hmm... tekitada kuskile nö harivaid linke? Mitte esimesteks teemadeks, ei, see ummistab lõpuks esiotsa ära. Aga arvutiabi teemades võiks olla küll ka võimalus selliseid harivaid teemasid esile tõsta ja jättagi kuskile kõikide meie jaoks, kes me oleme suht ... hmmm... teadmatud.
| -TnT- 29. oktoober 2010, kl 20.32 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 1,001 |
| r 29. oktoober 2010, kl 20.48 |
Seda veel, et kui on soov näiteks andmefailide (pildid, filmid, muu läbu) ketast (arvuti sisemine või välimine, ükskõik kumb) või selle partitsiooni defragmenteerida, siis enamasti on defragmenteerimise tegemise asemel lihtsam, ratsionaalsem ja kiirem kogu see kama lihtsalt teisele (vähemalt samasuurele) kettale ümber kopeerida. Ongi ühekorraga kõik failid defragmenteeritud, kümneid kordi kiiremini, ilma suurema ragistamiseta. Ses mõttes kasulik omada alati ühte vaba varuketast, mille kaudu saab sedasi asju mugavalt liigutada (kettahinnad ju tühised tänapäeval - 1TB mahuline ei maksa tuhandetki enam).
| Muff 29. oktoober 2010, kl 20.56 |
| -TnT- 29. oktoober 2010, kl 20.59 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 1,001 |
| olavsu1 29. oktoober 2010, kl 22.01 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 2,651 |
| r 30. oktoober 2010, kl 00.24 |
-TnT- kirjutas:
-------------------------------------------------------
> to r
> Sama hästi võid ju ka ketta tühjaks tõmmata.
> Milles point oli ?
Aga kuhu sa senikauaks kõik kettal olnud failid paned, kui ketast tühjaks tegema hakkad? Ikka on ju teist ketast vaja. Teist korda tagasi kopeerida pole enam tingimata vaja, lihtsalt vahetad kettad ära siis, senine ketas jääb kappi (failide igaksjuhuks backupiks), kuniks taas vaja seda defragmenteerimist teha, mille käigus siis omakorda teiselt esimesele kopeerid ja sedasi taas värske backupi kappi saad. Ainus meetodi puudus on, et kopeerimise ajal pole backuppi olemas (muidugi võib selleks veel kolmas ketas olla, siis on igatpidi turvatud).
-------------------------------------------------------
> to r
> Sama hästi võid ju ka ketta tühjaks tõmmata.
> Milles point oli ?
Aga kuhu sa senikauaks kõik kettal olnud failid paned, kui ketast tühjaks tegema hakkad? Ikka on ju teist ketast vaja. Teist korda tagasi kopeerida pole enam tingimata vaja, lihtsalt vahetad kettad ära siis, senine ketas jääb kappi (failide igaksjuhuks backupiks), kuniks taas vaja seda defragmenteerimist teha, mille käigus siis omakorda teiselt esimesele kopeerid ja sedasi taas värske backupi kappi saad. Ainus meetodi puudus on, et kopeerimise ajal pole backuppi olemas (muidugi võib selleks veel kolmas ketas olla, siis on igatpidi turvatud).
| galita 30. oktoober 2010, kl 15.37 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 3,876 |
Minu arvuti muutub küll peale defragmentimist erksamaks, eriti peale registri defragmentimist. Defragmendin tavaliselt iga kahe nädala tagant, peale CCleaneriga puhastamist. Arvutit defragmentimine pikalt koorma, kõvaketas saab umbes 10 minutiga defragmenditud, register minutiga. Kõvaketta tihendamiseks kasutan Windowsi enda utiliiti ja registri jaoks vabavaralist NTREGOPT.
Kõvakettakontrolli ei tasuks liiga tihti teha, koormavat liialt kõvaketast, kuid see on hoopis midagi muud kui defragmentimine.
Kõvakettakontrolli ei tasuks liiga tihti teha, koormavat liialt kõvaketast, kuid see on hoopis midagi muud kui defragmentimine.
| An 30. oktoober 2010, kl 21.01 |
Hoidke omal umbes 20-25% kõvakettast tühjana - siis pole vaja ka meeletud defragmenti. Pärast selle piiri ületamist hakkab ketas fragmenteeruma. Kui installite programme tehke pigem 1 asi korraga, mitte samal ajal 2 tykki - rikub vähem ketast, ja fragmente ka ei teki nii palju. Sarnaselt ka kopeerimisega.
NTFS partitsioonil (mida kasutab Microsoft Windows ) võiks jääda umbes 25% tyhja ruumi, fat32 - vanaaegne formaat fragmenteerub isegi kergemini.
EXT (2,3,4) failisüsteemid on oluliselt vastupidavamad , peaks jääma üle 10% vaba ruumi ja neid ei pea defragmentima, kuna failisüsteem on paremini koostatud. Niiet linuxi kasutajad on sellest asjast priid.
Pidev defragmenti tegemine pole kuigi kasulik - koormab ketast ja ka väga aeganõudev. Umbes korra poole aasta jooksul võiks teha, kuid pole ka kohustust. Korra aasta jooksul peaks kindlasti tegema kui tegu on igapäevase tavalise Windowsi aparaadiga.
NTFS partitsioonil (mida kasutab Microsoft Windows ) võiks jääda umbes 25% tyhja ruumi, fat32 - vanaaegne formaat fragmenteerub isegi kergemini.
EXT (2,3,4) failisüsteemid on oluliselt vastupidavamad , peaks jääma üle 10% vaba ruumi ja neid ei pea defragmentima, kuna failisüsteem on paremini koostatud. Niiet linuxi kasutajad on sellest asjast priid.
Pidev defragmenti tegemine pole kuigi kasulik - koormab ketast ja ka väga aeganõudev. Umbes korra poole aasta jooksul võiks teha, kuid pole ka kohustust. Korra aasta jooksul peaks kindlasti tegema kui tegu on igapäevase tavalise Windowsi aparaadiga.
Lisa postitus