Nonihh, elav keskustelu siia tekkinud. Proovin anda võimalikult lühida ja maalähedase selgituse defragi mõttekuse kohta ilma keerulise ja suuremale osale arusaamatust tekitava terminoloogia kasutamiseta.
Defragmenteerimisel ON mõtet siis kui:
1. Installitakse ja uninstallitakse hulgaliselt suuremahulisi programme. Nt Adobe Photoshop, CAD proged, Corel pesakond, suuremamahulised mängud vms.
Alati tuleb arvestada ka arvuti enda sooritusvõimega ja kasutada olevate ressurssidega. Võimsa voki puhul pole vajadust.
2. Tegeletakse sadade v tuhandete dokude v piltide/fotode töötlemisega (loomine, muutmine, kustutamine, kopeerimine).
Alati tuleb arvestada ka arvuti enda sooritusvõimega ja kasutada olevate ressurssidega. Võimsa voki puhul pole vajadust.
3. Internetist tiritakse ja salvestatakse hulgaliselt filme ja muusikat näiteks, ühesõnaga rämpsu.
Ka siin tuleb arvestada arvuti enda sooritusvõimega ja kasutada olevate ressurssidega. Võimsa voki puhul pole vajadust.
Defragmenteerimisel EI OLE mõtet siis kui:
1. Põhiliselt tegeletakse internetis surfamisega. Surfamine tekitab hulgaliselt rämps- ja saastfaile aga nendega las tegeleb CCleaner.
2. Nädalas/kuus tekitatakse ja kustutatakse mõnedsajad dokud või pildid näiteks.
3. Harva installitakse v uninstallitakse midagi uut.
Niisiis, defragmentimisel on mingi mõte vaid siis kui on tõsine ressursipuudus. See ka pigem teoreetilist kui praktilist laadi. Niipalju kui mina olen defragi kasutanud, ei ole ma kordagi täheldanud mingit otsest, silmaga mõõdetavat kasu. Ise kasutan oma masinates vast paar korda aastas. Ja kasutan alati ühe korra siis kui olen paigaldanud peale formatit uue operatsioonisüsteemi ja muud vajalikud komponendid. Vaid siis olen täheldanud mõningast effekti ja sedagi pigem visuaalsel kujul kui füüsiliselt tunnetatuna. Tegemist on ju ikkagi teoreetiliselt võidetud millisekunditega, mis tavakasutuses jääb hoomamata.
Sooh, kui midagi meelest ei läinud siis peaks põhiline kirjas olema.