Viidatud artiklis on kirjas:
Tootele või teenusele garantii andmine on ettevõtjatele vabatahtlik.
Kohustuslik on järgimiseks aga tarbijatele seadusega määratud pretensiooni esitamise õigus, mis ei sõltu müüjast.
********************************************************vahemärkus:
VÕS (Võlaõigusseadus) on kirjas:
§ 34. Tarbija
Tarbija käesoleva seaduse tähenduses on FÜÜSILINE isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.
minu märkus: ettevõte on JURIIDILINE isik
********************************************************
viidatud artiklis on edasi kirjas:
Mis on garantii ja millal see kehtib?
Lisaks eelkirjeldatud pretensiooni esitamise õigusele võib müüja toodetele anda lisaks ka garantii ehk võlaõigusseaduse mõistes müügigarantii. Samas on oluline teada, et mõiste garantii kasutamise teises tähenduses, kui seda käsitletakse võlaõigusseaduses, on keelatud.
********************************************************
vahemärkus:
VÕS-is on kirjas:
§ 230. Müügigarantii
(1) Müügigarantiiks käesoleva peatüki tähenduses on müüja, varasema müüja või tootja (müügigarantii andja) lubadus müüdud asi garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustele, millega antakse ostjale seaduses sätestatust soodsam seisund.
(2) Garantiitähtaeg algab asja ostjale üleandmisest, kui lepingus või garantiikirjas ei ole ette nähtud garantiitähtaja hilisemat algust. Kui müüjal on kohustus asi ostjale saata, ei hakka garantiitähtaeg kulgema enne asja ostjale üleandmist. Garantiitähtaja kulg peatub ajal, mil ostja ei saa asja kasutada lepingutingimustele mittevastavuse tõttu, mille eest vastutab müügigarantii andja.
(3) Eeldatakse, et müügigarantiiga on hõlmatud kõik asjal garantiitähtaja jooksul ilmnenud puudused.
(4) Müügigarantiist tulenevate õiguste teostamiseks ettenähtud kord ei tohi olla ostjale ebamõistlikult koormav.
(5) Müügigarantii ei välista ega piira ostja õigust kasutada muid seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
minu vahemärkus:
siin räägitakse OSTJAST ja MÜÜJAST mitte TARBIJAST!
see on oluline, kuna laieneb ka juriidilistele isikutele, erinevalt "tarbijast", milline mõiste kehtib ainult füüsiliste isikute kohta.
Müüki "tarbijale" sätestab VÕS § 231. "Müügigarantii erisused tarbijalemüügi puhul"
********************************************************
edasi on viidatud artiklis kirjas:
Oluline on, et kui tootele antakse garantii, peavad selle tingimused olema fikseeritud ning nendega peab saama eelnevalt tutvuda ning kui vaja, siis ka kirjalikul kujul kaasa saama.
********************************************************
Kokkuvõtteks:
Kui ettevõtte esindaja (ostja) läheb teise ettevõttesse ehk poodi (müüja) midagi ostma, siis sellele tehingule kehtivad kõik VÕS-ist tulenevad ostja-müüja vahelised õigused ning kohustused ja tegu on kahe ettevõtja vahelise lepingulise suhtega.
Kui tavakodanik (ostja) läheb poodi (müüja) midagi ostma, siis ta on tarbija ja sellele tehingule kehtivad kõik VÕS-ist tulenevad ostja-müüja vahelised õigused ning kohustused ja lisaks tarbija õigused ja kohustused, sealhulgas õigus esitada kahe aasta jooksul pretensioone ostetud kauba kohta.
Kuna "garantii" andmine ja selle pikkus on tootja vaba tahe, siis ei pea tootel olema garantiid. See võib olla aga ei pea olema. Ilma garantiita kauba ostmisel on TARBIJAL ehk füüsilisel isikul endiselt õigus kahe aasta jooksul esitada pretensioone kauba kohta. Juriidiline isik lähtub poolte vahelisest lepingust ja garantii olemasolul selle pikkusest, ning mingit kahe aastast pretensioonide esitamise tähtaega temale ei laiene. Juriidiline isik saab ainult vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 esitada nõude müüjale.
§ 146. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg
(1) Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.
/..../
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult.
Kui müüjaga kokkulepet ei saavutata, siis läheb juriidiline isik kohtusse (tarbija ehk füüsiline isik läheb tarbijakaitsesse).
********************************************************
No kas oli siia vaja nii pikka möla, et asjast aru saada???