Iga kingsepp jäägu oma liistude juurde. Kas on tuttav ütlus?
Nii ka siin. See on ARVUTIABI foorum. Pole vaja siia tuua sisse mingeid nägemusi eesti keele tulevikust!
Ka interneti propageerimine on üleliigne, sest siin kirjutajatel on kõigil see kogemus olemas ja igaüks ise teab, mis ulatuses ta seda kasutab.
” Eelmise Eesti Wabariigi ajal piirdus enamus inimeste suhtlusringkond oma kodukohaga ning Eesti meediaväljaannetega. …jne”
• Miks sa nii kaugele lähed? Võta siis juba ENSV ja ”praegune Eesti” jutuks.
Üks isiklikku laadi küsimus: MIS AJAST ALATES OLED ISE INTERNETI KASUTAJA? Kas tunned vahet, et enne seda olid nagu kuidagi arengus maha jäänud, puudus võimalus end arendada, keelteoskus oli puudulik?
Ja nüüd mõningaist sinu dogmadest:
” Ma ei ole väitnud, et arvutioskuseta inimene ei ole inimene.”
• Umbes midagi sinnapoole su jutt tüürib küll. Usu, on olemas palju toredaid, tarku, asjalikke inimesi, kes saavad elus hakkama ilma arvutita. Pole nad rumalamad sellepärast, et ei tea, mis on tegumihaldur või puhas install ja brauser.
” Mitte ükski tööandja ei hakka Teie paberil olevale CV'le tigupostiga vastust saatma ega töövestlusele kutsuma. Ilma arvutioskuseta töökohtade valik on väga piiratud.”
• Kas see on nüüd mingi kriteerium absoluutselt kõigi töökohtade kohta?
Arvan küll, et mingi oskustöölise või ka ”mustatöölise” hinnatakse midagi muud. Oletan, et senini CV-d saab postiga saata ja töötajat vajav tööandja ei viska neid paberikorvi.
” Mitte ükski arenenud riik ei palk võõrkeeli mitteoskava eestlase jaoks tõlki. Eestlasel tuleb võõrkeel selgeks õppida, palgata endale ise tõlk kui rahakott võimaldab või siis kodus istuda.”
• Mille kohta see jutt nüüd käib? Miks on mainitud ARENENUD RIIK ja mis puutuvad siia võõrKEELED? Aitab riigikeelest. Kui räägid töötegijast, siis tavalisel tööl pole kusagil sellist asja, et kaks inimest tööd teeksid – teine neist tõlgiks. Kui mingi eriliti vajalik spetsialist – küllap on siis ka tõlk!
Sama kehtib ka Eestis ju.
Kui muidu elust, siis just arenenud riigid on kohustatud teatud eluvaldkondades tõlgiabi tagama (ametiasutused, õigusabi, meditsiin jm).
”Milline eestlane, kes on aastaid kasutanud peamise keelena mõnda võõrkeelt, õppinud osa ajast võõrkeelses koolis, oskab perfektselt eesti keelt?”
• Mitut sellist eestlast sa isiklikult tunned? Minu sõja-ajal lahkunud sugulased (3 USA-s ja 1 Kanadas) rääkisid küll pärast mitmekümne aastast eemalolekut imepuhast eesti keelt. Kunagi Gagras (Abhaasias) kohtasin ka üht sealset ammu lahkunud eestlast, kelle keelel polnud midagi viga.
”Perfektselt ei valda eesti keelt isegi enamus Eestis elavaid eestlasi, ainult filoloogi keeleoskust võib perfektseks pidada.”
• Kas kõik teiste keelerühmade inimesed räägivad oma emakeelt PERFEKTSELT?