Mu ema sünnitas mu venda 3päeva(aasta oli siis 1974). Olen kuulnud, et kui emal on pikk sünnitus, siis on pikk sünnitus ka tütrel? Kellel on kogemust? peaksin ma kartma, et minuga läheb samamoodi?

3päeva ei sünnita enam keegi,max24h
ja ei pruugi üldse nii minna nagu emal.igaüks on ikka isiksus.ei tea kedagi kellel nii oleks läinud täppi emaga.ära põe

Ei ole!!! Minu emal läksid kõik 4 sünnitus kiirelt ja kergelt. Mina sellest eest valutasin 3päeva ja asi lõppes keisriga. Vot!
Aga karta tuleb alati kõikse hullemat! Siis vast läheb asi kergemalt.

me elame 21. sajandil ja ikka usutakse sellist jama. kõigil kulgeb sünnitus isemoodi.

Minu emal esimene laps sünnitusel suri , teine ( mina) möödus väga raskelt ning oleks ka minu peaaegu kaotanud, ning järgmine laps tuli ilmale sammuti väga raskelt.

Mina aga sünnitasin oma esimese lapse ära nelja pressiga ja ilma ühegi rebendita.

isegi üks ja sama naine sünnitab oma lapsed erinevalt. Mul 3 last, esimene oli kiirsünnitus- tund, teine raske, 23 tundi, ja kolmas normaalne 3tundi. Milline neist siis minu emasse??

Õnneks pole emalt uurinud, kuidas tal kõik kolm sünnitust kulges. Tean, vaid et ta venda sünnitades pani käed silme ette, siis peksti vastu nägu, et mis teil viga.

Nii et ei hakka omale foobiaid tekitama.

1974 ja 2008 sünnitus ei saa juba seetõttu ühesugused olla, et 1974 ei olnud sünnitajal mitte mingeid õigusi. Oli sunnitud seliliasend, raseerimine, klistiir, teadmisi sünnitusest polnud ja ei peetud vajalikukski.
See, et emal oli nõukaajal raske sünnitus ei tähenda, et tal sama sünnitus täna sünnitades raske peaks olema. Võib-olla oli vaja, et saaks püsti tõusta, põlvili olla, liikuda, karust häält teha...

Ei vasta tõele.

Jälle mõned seletavad ajast, mil neid olemaski polnud!
1974 olid vähemalt Tallinnas sünnituseelsed loengud naistenõuandlate juures, õpetati sünnitama, last hooldama jne. Neil loengutel võisid käia ka mitu korda, kui soovi oli. Ja kes keelas ennast harida, kui tahtmist oli?! Raamatud maksid kopikaid! Raseerimine ja klistiir ei ole ju ka maailmalõpp ometi, pigem asja ette. Iseasi, et sünnitusele abistajat ei lubatud ja asend oli pealesunnitud.
Idiootlikult käituvaid ämmaemandaid-arste on igal ajastul, täielik loterii, millise hoole alla satud, kui "isiklikku" pole, haiglates tehti vigu siis ja tehakse praegu. Minu esimene sünnitus 1974 a ja ka järgmised 80-tel möödusid igatahes palju paremini, kui tütre sünnitus nädalapäevad tagasi, kus asi personali mugavuse tõttu kiskus kriitiliseks- veed läksid hommikuks roheliseks ja lapse südamelöögid olid peaaegu kadunud. Lihtsalt ei viitsitud vastu ööd sünnitust esile kutsuda, kuigi osa vetest oli juba ära tulnud, hoopis vaigistati süstiga valusid ja saadeti magama!

Teemast endast- iga sünnitus oli erinev, emal samuti.

Eks kõik ole individuaalne. Ma tean näiteid, kus oli nii nagu emal ja erinevaid ka.

minu ema sünnitas mind raskelt karjus nii et hirmus ja teatas et rohkem ta sünnitusmajja oma jalga ei tõsta.aeg oli 1 jaanuar kui arstid ütlesid et ahh las röögib 31 dets öösel las jääb teise vahetusse.ise sünnitasin 2 last kiiresti esimesega jõudsin haiglasse ja 3 tunni pärast oli titt käes.teisega sain ka umbes sama kähku ja karta pole seal midagi.

Minul sündis esimene laps 5.30 hommikul, ja teine laps 5.30 õhtul. Esimese lapsega algasid sünnitusvalud 10.30 õhtul, teise lapse ajal 10.30 hommikul. Mõlemad sündisid seitsme tunniga. Vääga kummaline kokkusattumus.

meil emaga olid paljud asjad sarnased.isegi päevad käisid ühtemoodi.tervislikel põhjustel ma ei sünnitanud , vaid tehti keiser.aga sama jama oli rinnapiimaga nagu emalgi , lihtsalt polnud seda.mu ema sünnitas 3 last , mitte ühegagi ei olnud rinnapiima...
nii et arvan , et kuidas kellegil.mõnedel on väga sarnane asi , mõned jälle erinevad