Jälle mõned seletavad ajast, mil neid olemaski polnud!
1974 olid vähemalt Tallinnas sünnituseelsed loengud naistenõuandlate juures, õpetati sünnitama, last hooldama jne. Neil loengutel võisid käia ka mitu korda, kui soovi oli. Ja kes keelas ennast harida, kui tahtmist oli?! Raamatud maksid kopikaid! Raseerimine ja klistiir ei ole ju ka maailmalõpp ometi, pigem asja ette. Iseasi, et sünnitusele abistajat ei lubatud ja asend oli pealesunnitud.
Idiootlikult käituvaid ämmaemandaid-arste on igal ajastul, täielik loterii, millise hoole alla satud, kui "isiklikku" pole, haiglates tehti vigu siis ja tehakse praegu. Minu esimene sünnitus 1974 a ja ka järgmised 80-tel möödusid igatahes palju paremini, kui tütre sünnitus nädalapäevad tagasi, kus asi personali mugavuse tõttu kiskus kriitiliseks- veed läksid hommikuks roheliseks ja lapse südamelöögid olid peaaegu kadunud. Lihtsalt ei viitsitud vastu ööd sünnitust esile kutsuda, kuigi osa vetest oli juba ära tulnud, hoopis vaigistati süstiga valusid ja saadeti magama!
Teemast endast- iga sünnitus oli erinev, emal samuti.