Igaüks peaks sünnitama seal, kus ta ennast turvaliselt tunneb. Kui sind hirmutab sünnitusmaja, siis on mõttekas sealt eemale hoida. Mõnd teist jälle hirmutab mõte, et ta sünnitamise ajal vajaduse korral ilma abita jääb. Tema tunneb end turvaliselt just sünnitusmajas sünnitades.
Hea sünnitamise eelduseks on justnimelt turvatunne.
Suur vahe on ka sellel, kus keegi elab. Kui sa elad piirkonnas, kus vajalik arstiabi on käeulatuses, võid ka rahulikumalt kodus sünnitada, vajadusel on sul suurem eeldus õigel ajal haiglasse jõudmiseks. Kõik ei ela Tallinnas. Mõnedes piirkondades jääb lähim haigla 100-150 km kaugusele. Kui selle piirkonna naine otsustab sünnitusmajas sünnitada, ei tähenda see ju seda, et ta on ära keeranud, elab hirmude all või ei usalda ennast. Ära sildista inimesi.
60a ja rohkem tagasi sünnitas enamik naisi kodus seetõttu, et muud võimalused ei tulnud kõne allagi ja nii oli kombeks juba sajandeid. Sünnitasidki oma kodus saunas, küla ämmaemand ja esiemade vaimud abiks. Suremusprotsent nii laste kui naiste seas oli kõrge.
Kuskil Mustamäe paneelikas 5 minuti tee kaugusel Pelgulinna sünnitusmajast sünnitamine ei ole mingi kangelastegu. See on lihtsalt naise vaba valik. Ei ole ta tugevam, ürgsem ega julgem kui naine, kes sõidab sünnitama sünnitusmajja.
Ei tahtnud ma sind solvata, Kata. Sünnita sina ikka seal kus soovid ja mingu sul kõik hästi. Mina sünnitasin Fertilitases armsa inimese abil, ämmaemand vaid moraalseks toeks ja ka mul läks kõik hästi. Sest ma tundsin ennast turvaliselt.