Toon eelmiste kommenteerijate kukepoksi sekka elulise näite.
G.A. oma mälestustes rääkis Tiibeti reisist ja külastusest ühte sealsesse kloostrisse. Kloostriülem näitas talle saalis mediteerivaid munki ja küsis, kes nendest tõeliselt mediteerivad.
G.A., kes nägi inimeste arurasid, mainis et tervest mediteerijate grupist mediteerisid tõeliselt vaid paar munka. Ülejäänud lihtsalt tukkusid... Vaatamata sellele, et mungad olid aastaid ja päevade-tundide viisi mediteerimist harjutanud...
Kui nüüd lääne inimesed püüavad selgeks teha, et nad on ida munkadest tunduvalt tublimad ja mediteerivad, siis ma kahtlen selles. Ilmselt paljud samuti vaid tukuvad omaette. Lihtsalt popp ja moekas on öelda, et mediteeritakse, tehakse joogat ja omatakse isiklikku guru. See on nagu märge mingisse eliitgruppi kuulumisest..