50+ nurgake
Käitumise Käsiraamat?
KohviTanta 25. juuli 2010, kl 16.30 |
...mida arvata taolisest üllitisest? "sekretär.ee-s" tehti teine täiega maha, et siis autor (Maaja Kallast) olla ajast täiega maha jäänud... Kunagi uduses nooruses,sai uuritud ka mõnda analoogset tarkvara, kui emalt peljati küsida... Minu arust taoline raamatuke sobiks näituseks siin samas "KP 52-le" igapäevaseks lauapiibliks...
meenub 25. juuli 2010, kl 21.57 |
kaanekaunitar 25. juuli 2010, kl 22.17 |
lootus 26. juuli 2010, kl 09.18 |
mõngel 29. juuli 2010, kl 20.47 |
kringel 30. juuli 2010, kl 00.16 |
to mõngel
sul ei ole siis aimu, mis käitumine on, kui ei ole raamatut lugenud, siis ei tea. kust sa oma teadmised viisakusest ammutad?pole tähtis kes selle välja annab. Maaja Kallas või keegi teine, olulised on põhitõed, et viiskus on 50+ aastates elementaarne ja kui enne ei ole seda õppinud, siis nagu näha, enam ei õpi ka
sul ei ole siis aimu, mis käitumine on, kui ei ole raamatut lugenud, siis ei tea. kust sa oma teadmised viisakusest ammutad?pole tähtis kes selle välja annab. Maaja Kallas või keegi teine, olulised on põhitõed, et viiskus on 50+ aastates elementaarne ja kui enne ei ole seda õppinud, siis nagu näha, enam ei õpi ka
kaanekaunitar 30. juuli 2010, kl 00.42 |
Le 30. juuli 2010, kl 11.11 |
to Le 06. august 2010, kl 10.45 |
sirel 06. august 2010, kl 21.56 |
Haidi 06. august 2010, kl 23.57 |
Viisakus viisakuse pärast pole just parim käitumine. Eelistan heatahtlikku ja siirast olekut. On muidugi olukordi, kus tuleb etiketti teada ja selle järgi käituda, kuid igapäevases elus siiski harva. Lugedes raamatuid varasemast ajast, tunduvad paljud viisakusnõuded põhjendamatutena. No näiteks saatjadaamideta noorte neidude meestega (ka kihlatuga) suhtlemise keeld. Eks saab kõigele põhjenduse leida, kuid paljud viisakusreeglid on jäänudki ajalukku. Keegi kuskil, kunagi on mingi reegli välja mõelnud. Kas tõesti tuleb seda täita, sest nii on viisakas? Aga miks? Paljudel juhtudel on mõistetav, miks, kuid mitte igal juhul. Pealegi on piirkonniti erinevad asjad, isegi vastukäivad asjad viisakad. Viisakusreeglite täitmine neid seesmiselt väärtustamata, nende vajalikkust mõistmata on ebasiiras tegu ja ei tee nii käituvat inimest sümpaatseks.
Kõne all olevat raamatut pole lugenud, sest autori teleesinemised tekitasid mus ebamugavust ja isegi piinlikkust. Kuid kui mind kununglikku pulma või ... peaks kutsutama, siis kindlasti tutvuksin kohaste etiketinõuetega.
Lisaksin, et ma pole viisaka käitumise vastu, kuid eelistan suhelda inimestega, kes on loomulikult viisakad, mitte ei täida reegleid iga hinna eest.
Kõne all olevat raamatut pole lugenud, sest autori teleesinemised tekitasid mus ebamugavust ja isegi piinlikkust. Kuid kui mind kununglikku pulma või ... peaks kutsutama, siis kindlasti tutvuksin kohaste etiketinõuetega.
Lisaksin, et ma pole viisaka käitumise vastu, kuid eelistan suhelda inimestega, kes on loomulikult viisakad, mitte ei täida reegleid iga hinna eest.
no nii 07. august 2010, kl 00.26 |
Haidi 07. august 2010, kl 09.36 |
Viisakus on ka otstarbekus. Nt. miks on viisakas enne välja lasta kui sisse minna (bussis, poes, majas)? Logistilises mõttes muidugi - tekitab sujuvamat liikumist ja vähendab ummikuid.
Igas inimeses pesitseb kiskja (ego), olelusvõitluses vajalik isend. Viisakusreeglid takistavad seda isendit liiga esiletikkumast. Igas inimeses pesitseb ka armastus-isend (heatahtlikkus, kaastunne, soojus, abivalmidus ...) Armastus-isend reegleid/käitumisjuhiseid ei vaja. Enamasti on headus ja ego kenasti tasakaalus. Kuid teatud olukordades trügib ego esile. Egol oleks justkui piiratud vaade, mis ei lase näha üldist pilti. Armastus näeb kõikjale. Otstarbekas on toimida koos, mitte ego tasandil.
Kõik inimesed pole ühesugused. Ühed tunnetavad, teised mitte. Viisakusreeglid on abivahendiks neile, kes ei tunneta või kelle ego liialt võimutseb. Kombestik, tavad, eeskuju taltsutavad egot ja inimesel endal, rääkimata ümbritsevatest, on lihtsam elada.
Ootamatult põnev teema, mille üle mõtiskleda.
Igas inimeses pesitseb kiskja (ego), olelusvõitluses vajalik isend. Viisakusreeglid takistavad seda isendit liiga esiletikkumast. Igas inimeses pesitseb ka armastus-isend (heatahtlikkus, kaastunne, soojus, abivalmidus ...) Armastus-isend reegleid/käitumisjuhiseid ei vaja. Enamasti on headus ja ego kenasti tasakaalus. Kuid teatud olukordades trügib ego esile. Egol oleks justkui piiratud vaade, mis ei lase näha üldist pilti. Armastus näeb kõikjale. Otstarbekas on toimida koos, mitte ego tasandil.
Kõik inimesed pole ühesugused. Ühed tunnetavad, teised mitte. Viisakusreeglid on abivahendiks neile, kes ei tunneta või kelle ego liialt võimutseb. Kombestik, tavad, eeskuju taltsutavad egot ja inimesel endal, rääkimata ümbritsevatest, on lihtsam elada.
Ootamatult põnev teema, mille üle mõtiskleda.
Le 07. august 2010, kl 09.50 |
peeker 26. september 2020, kl 03.24 |
las teevad maha, kui tahavad. paljusid asju tehakse maha. igaüks saab kohe maha teha seda, mida suvatseb. see on nii lihtne.
olen raamatut lugenud ja mulle see meeldib. eetikanormidki seatakse sihilikult kõrgemale kui praktilises elus on võimalik neid täita. ehk paralleeli tuues, tänapäeva maailmas ei pea käitumisnormide täiskirjelduse kompromisse täis lööma. miks peaks? kas see on meie tänapäeva peamine probleem?
minu silmis pole hea käitumise ja ka täiendava, täpsema etiketi populariseerimine tänapäeval midagi, mille peale peaks kõõrdi vaatama. selline asi on nagu hea defitsiit täna. probleem on hoopis see, et ei osata või ei taheta käituda ning endal ei tunnetata standardeid.
aga ka häid näiteid on palju ja võib-olla eelmisel põhjusel paistabki täna hästi kasvatatud inimene eriliselt silma.
olen raamatut lugenud ja mulle see meeldib. eetikanormidki seatakse sihilikult kõrgemale kui praktilises elus on võimalik neid täita. ehk paralleeli tuues, tänapäeva maailmas ei pea käitumisnormide täiskirjelduse kompromisse täis lööma. miks peaks? kas see on meie tänapäeva peamine probleem?
minu silmis pole hea käitumise ja ka täiendava, täpsema etiketi populariseerimine tänapäeval midagi, mille peale peaks kõõrdi vaatama. selline asi on nagu hea defitsiit täna. probleem on hoopis see, et ei osata või ei taheta käituda ning endal ei tunnetata standardeid.
aga ka häid näiteid on palju ja võib-olla eelmisel põhjusel paistabki täna hästi kasvatatud inimene eriliselt silma.
to peeker 27. september 2020, kl 00.47 |
To to peeker 28. september 2020, kl 14.04 |
Ei ole mingit paralleelmaailma, on reaalsus. Vaata ja loe 50plussi. Kui palju sa siin teineteise lugupidamist, respekteerimist ja viisakust näed. Kui kellegi arvamus on erinev teiste arvamusest, saab ta kaela joodiku nime, või soovituse tabletid ära võtta. Ega kõiki saa ühe mütsi alla panna, siin on ka viisakaid ja toredaid tegelasi. Nagu reaalses eluski.
nõus 29. september 2020, kl 01.52 |
uu 29. september 2020, kl 12.00 |
no miks siis vanainimesed tänapäeval nii kole tigedad on?
ühe võimalusena pakun, et üleüldise noorusekultuse pärast: sa pead surmani olema "pandav" ja atraktiivne, tegus ja moodne. vähemalt väliselt, sisu eriti ei loe. mõtlen selle all nn vaimset pagasit. aga kui see kuidagi peaks ruumi võtma (kogunenud raamatud, fotod, heliplaadid, vana sisseharjunud mööbel jm), siis otsejoones prügimäele ja uus saepurutoode asemele:)
ühe võimalusena pakun, et üleüldise noorusekultuse pärast: sa pead surmani olema "pandav" ja atraktiivne, tegus ja moodne. vähemalt väliselt, sisu eriti ei loe. mõtlen selle all nn vaimset pagasit. aga kui see kuidagi peaks ruumi võtma (kogunenud raamatud, fotod, heliplaadid, vana sisseharjunud mööbel jm), siis otsejoones prügimäele ja uus saepurutoode asemele:)
noora 29. september 2020, kl 20.43 |
Tigedus ka vanal ei ole normaalne, see on haiguslik nähe juba, dementsuse tunnus.Nagu ka tujude kõikumine ja mäluprobleemid, täna kiidab ja homme oled vaenalne, keda vaja välja visata, lahti lasta ( kasvõi ta enda kodust). Jutt muutub...toon näite: vanainimene kurdab et laps ei käi vaatamas ja nii ja naa vigu. Kui julged vastata et , et räägi lapsega, kuidas ta muidu teab, et ootad...siis hakkab tulema nagu kadalipust: sul hea rääkida, lapsel on endal lapsed, kauge tulla, pole aega, mida sina ka tead...Ja miss üldse mu lapsest tahad. Samas on kõik meelest läinud, et ise ta vingus ja hädaldas, et laps ei tule juba mitu kuud vaatama ...Tuleb tuttav ette?! Ja kõik teised ongi kõiges süüdi...Nii on.
vaade 30. september 2020, kl 01.06 |
nojahh... 30. september 2020, kl 09.51 |
...olles ise pensionäär, tean vaid seda et väga paljudel hakkab tekkima mittevajalikkuse tunne, sealt ka tühjalt elatud elu ja kadedus , et kellelgi läheb paremini kui temal... ja tihtigi põhjustab seda tühjalt elatud elu, kui oli ainult mammona kogumise aeg, lapsi ei tahetud, elati vaid 1 päev korraga ja nüüd ootab ukse taga tühjus ja TEE KADUVIKU poole..
lihtne 30. september 2020, kl 12.28 |
Öeldakse, inimene peab hakkama iseennast armastama. Siis on ta rahul ja õnnelik. Rahul ja õnnelik inimene on suuteline armastama oma lapsi ja teda ümbritsevaid inimesi. Kes oskab oma armastust teistele kinkida, saab armastust vastu. Rahulolematus tekitab tigedust Tigedus tekitab tigedast ja hoiab inimesed eemale.
noora 30. september 2020, kl 19.48 |
Mitte keegi siin ilmas ei ole tühjat elanud, juba olemasolek on tähtis suurus, ilma sündinud...Ja igal ühel on oma käekäik, oma elu. Kõige õnnelikum on inimene siis kui ta ise valdab enda tegemisi, enda elu, enda valikuid . Just kirjutasin , kus vana inimene kurdab et lapsed ei käi, samas keegi vastas et kaitseb oma lapsi...Kuidas ta kaitseb,kui keegi ta lapsi ei ründa, kui vingub ja kurdab võõrale või suva kellele et lapsed ei käi ja vihastab selle peale kui soovitatakse, et räägi seda juttu oma lastele. Keegi tema lapsi ei ründa , ta ise ju viriseb ja häladab, kaebab...
uu 01. oktoober 2020, kl 11.22 |
see on 01. oktoober 2020, kl 23.46 |
juu 02. oktoober 2020, kl 16.25 |
Lisa postitus