kuidas on võimalik, et raudteerööpad on tänapäeval ilma vahepiludeta, on üks pidev rööbas. selgelt mäletan, et kooliõpikutes olid pildid esimestest raudteedest mis olid külma tõttu kõveraks paendunud kuna ei arvestatud, et külma tõttu raud paisub,pärast seda jäeti rööbaste vahele pilud ja see mure oli lahendatud. mis nipiga siis tänapäeval pilusid ei jäeta?

Ära muretse, küll tulevad ka pilud, kui külmaks läheb.

Teistsugune sulam? Ju nad ikka teavad, mida toodavad ja paigaldavad, kõik areneb.

Isegi meie asutuses kehtivad sellised tavafüüsika reeglid, et metall paisub kuumuse toimel ja tõmbub kokku kui temperatuur langeb. Aru ma ei taipa, missuguse hulluka kinnises osakonnas kommentaari autor pesitseb.

ohsa!
see on meile midagi uut, et külmas asjad paisuvad!
vanasti, siis kui see muru oli vikatiga niites ebatasesem, siis need samused raudteerelsid paisusid suvel kuumaga päikese käes.

nu a maarvan, et praega siis pole sellepärast enam pilusid vaja, et on kliimasoojenemine käsil.

Ka mina mäletan füüsikast et soojaga asi paisub ja külmaga tõmbub kokku.

Raul,ära koperda seal relsside vahe ringi, tänapäeval sõidavad rongid kiiresti.

mõni asi suureneb/paisub/ just külmaga ja võib isegi niipalju suureneda, et ajab mõne teise asja lõhki...ah...:DD

ali-bali-tudi-ludi-lii..., püha ürituse nimel lähen homme kaema:)))

Raudteerööbastel vahed täitsa olemas, mis jama sa Raul ajad.

Tahkete materjalide paisumist ümbritseva temperatuuri suurenemisel nimetatakse joonpaisumseks.

Tekst 9. klassi füüsikaõpikust - tänapäevasest!:

Paisumispilud jäeti omal ajal ka raudteerööbaste vahele.

Nüüd neid enamasti ei jäeta. Rööpad kinnitatakse tugevalt raudbetoonliipritele ja

nende otsad keevitatakse kokku. Suvisel päikesepaistel satuvad need küll tugeva me-

haanilise surve ja talvel külmaga tõmbe alla, kuid tugev kinnitus ei lase neil paigalt

nihkuda ega kõverduda. Sellisel teel sõidab rong sujuvalt ja praktiliselt müravabalt.

Aitäh daam koerakeseta! Asi selge. Teised kommenteeriad ei tea asjast midagi aga püüavad omaarust hästi vaimukad olla, napakad olete.

mis nime sa endale pande, kes nii lihtsat asja ei tea? 9 klassi õpikust :D:D:D

lollikari jah !
see üheksandaklassiõpik on vabamüürlaste vandenõu!
nemad tahavad nüüd kliimasoojenemise maha vaikida!!

aga teie pidukene jääb lühikeseks!
kesk nädal paljastab selle vandenõu!!!

http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=3914 !!!!


!!!

Nii, et siis paksuks minnakse ka soojusest, mitte söömisest.

a.kõivu artikkel on küll imelik, mingu ja vaadaku uusi raudteid, näiteks tallinn- keila raudteed, kõik on üks pidev rööbas.

Pole tänu väärt, raul :) Asi huvitas ennastki, kuna elan ka n-ö raudteelinnas ja olin midagi poole kõrvaga kuulnud nendest "ühes tükis" rööbastest, aga tookord ei süvenenud asjasse.
Otsides jäi ka see Kõivu artikkel ette, aga teda tundes-teades... ei väärinud tähelepanu.

Miks isand Raul neist vahedest puudust tundis?
Tahtis pimedal ajal kuskile vahekohta kangi alla lükata ja meetrikese teed Emexisse vedada ning nüüd läks kiire rikastumise plaan vett vedama?

aitäh daam koerakeseta! huvitav on ka rongiga uuel teel sõita, enam ei ole seda likkadi- lokkadi häält, kuna puuduvad rööbaste vahekohad.

raul, see tõesti hea, et sind enam rongis ei raputa, ega kõrvus kolise. siis on lootust, et edaspidi sa kusagil foorumis tundmatuid inimesi napakateks ei tituleeri.

Kes küll oli see tark kes tuli mõttele relsid kokku keevitada, olgugi,et köik targad ütlesid, et seda ei ole mõistlik teha nagu selgub ka hr. Kõivu artiklist "Kesknädalas" Kus maal seda esmakordselt tehti? Kas keegi leiaks internetist mõne lingi selle kohta?

Ütlen kohe ära, et mina sain oma huvi antud teema vastu rahuldatud ja rohkem otsida ei viitsi. Nii raudteeusku ma nüüd ka ei ole :)
Pöördu Tiit Kuninga poole, võib-olla tema teab.

soojal maal, kus temperatuuride vahe ei ole nii suure kõikumisega suvel-talvel.
Igal juhul seda ma tean, et need ooteplatvormid telliti Hispaanjas tehtud projekti põhjal, sest meie majandusteadlastel ei ole õrna aimugi, et meil on talvel külm, kogu aeg sajab vihma ja sellised ootepaviljonid on totramast totram idee.
Ju seda katsetati ka soojal maal, läks läbi, et liiprid kokku keevitada.

kus see Hspaanja asub?

Jah, need eelmise sajandi teadmistega professorid tuleks pensionile saata, ma mõtlen seda "Kesknädala" autorit- võtab kokku kõik 20. sjandi teadmised, et tõestada oma tarkust. Ilmselt ilmus välja mõni asjaarmastaja kes ei teadnud loodusseadustest midagi ja keevitas liiprid kokku!?

Jälle peab eelmise sajandi "tark" sekkuma ;). Olgu selle Hispaanjaga, kuidas on (äkki asub Haanjas nt?), aga kokku keevitatakse siiski relsse ehk rööpaid, mitte liipreid! Liiprid on need toed, mis rööbaste all on teatud vahe tagant, ja neid küll omavahel keegi kokku ei keevita :)

et seda ma ei tea kus Hspaanja on aga väike parandus Hispaania on see riik. Minu selle sajandi arvuti loeb selle riigi kirjapildi õigekirja veaks. Ei teagi miks.

Raul

Uurisin seda asja sinu jaoks ja öeldi nii, et tehniliselt on kõik eeskujulikus korras vastavalt...direktiividele ja antud rongide jaoks, mis sõidavad, on täpselt selline raudtee kohane. Mis materjalist(teras, raud jm) on rööpmed, ma ei hakanud küsima, sest tavaliselt on igasuguste tehnikute vastus: otsige vastust Internetist, seal on kõik olemas...

tibu käis rööbaste peal hüppamas ja kui peale teda terveks jäid, võivad järelikult ka rongid sõita. andke nüüd tibule uus ülesanne, näiteks kui kaua võtab aega Niguliste tornist allakukkumine.