50+ nurgake
Mõnusat kallistamise päeva!
valulla 21. jaanuar 2014, kl 17.50 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 452 |
"Gunnar Aarma on öelnud, et emmates või kallistades loome positiivse välja. Naine vastutavat perekonna vaimsuse eest 60% ja mees 40% ulatuses. Naine peaks päeva jooksul meest vähemalt kuus korda kallistama, kui mees teda neli korda kallistab. See ei olevat nali.
Kallistades saame öelda, et avatust, hoolivust ja sallivust ei ole vaja karta, häbeneda ega tõrjuda, et kaasinimest võib usaldada." Nii on kirjutanud meedik Olli Tõnurist.
Avatust, hoolivust ja sallivust soovides ning suured kallid kõigile!
Kallistades saame öelda, et avatust, hoolivust ja sallivust ei ole vaja karta, häbeneda ega tõrjuda, et kaasinimest võib usaldada." Nii on kirjutanud meedik Olli Tõnurist.
Avatust, hoolivust ja sallivust soovides ning suured kallid kõigile!
vaaaal 21. jaanuar 2014, kl 18.54 |
vanem eit 21. jaanuar 2014, kl 19.43 |
rästu 21. jaanuar 2014, kl 19.51 | Registreerus: 10 aastat tagasi Postitusi: 1,317 |
49 a lõpuni 21. jaanuar 2014, kl 20.08 |
tuli meelde kuidas kunagi ütlesid mulle midagi sarnast. kaheksa kallistust päevas ongi see ime, et elada sajani. olin siis vist liiga noor, et tõsiselt hoolida sajandi vanuseks elamisest. seepärast ehk vaid naersingi su sõnade üle, kuigi sinu kallistamise vastu ei olnud mul kunagi midagi.
aeg on astunud edasi ja täna sain teada, et kallistamisele on päris oma päev antud. seda on nii tähtsaks peetud. mul pole selle vastu midagi. ometi oleks huvitav teada, kas on vahet, mil moel seda tähtsust teisele antakse? mõistuse järgi ehk mõistlikult või normide järgi ehk normaalselt või veel kuidagi
püüdsin praegu meenutada, millal ma sind viimati kallistasin. meenusid mõned eredad hetked, aga see viimane kord mitte.
meenus hoopis kui sa ise seda tegid. mu küsimuse peale miks, andsid vastu, et tahad teada mis tunne sul siis tekib. loogiline. ma olin algusest peale sinu eksperiment, et mitte kaduda elust tõelist kirge tundmata. olid alati nii lahke tagamaid seletama.
olgu. täna on siis päev, mil sobib kallistada. suisa nõutud oleks see. ja ma tean, tunnen, et vajaksid praegu tõesti üht või mitut seesugust. muidugi pole mingi kunst seda praegu äragi arvata viimaste uudiste taustal, andeks see suutmatus vältida muiet, ometi teen seda meeleldi, hoides, hingega, mõtteta, südamest.
võid vabalt avada sama kunstide ukse
aeg on astunud edasi ja täna sain teada, et kallistamisele on päris oma päev antud. seda on nii tähtsaks peetud. mul pole selle vastu midagi. ometi oleks huvitav teada, kas on vahet, mil moel seda tähtsust teisele antakse? mõistuse järgi ehk mõistlikult või normide järgi ehk normaalselt või veel kuidagi
püüdsin praegu meenutada, millal ma sind viimati kallistasin. meenusid mõned eredad hetked, aga see viimane kord mitte.
meenus hoopis kui sa ise seda tegid. mu küsimuse peale miks, andsid vastu, et tahad teada mis tunne sul siis tekib. loogiline. ma olin algusest peale sinu eksperiment, et mitte kaduda elust tõelist kirge tundmata. olid alati nii lahke tagamaid seletama.
olgu. täna on siis päev, mil sobib kallistada. suisa nõutud oleks see. ja ma tean, tunnen, et vajaksid praegu tõesti üht või mitut seesugust. muidugi pole mingi kunst seda praegu äragi arvata viimaste uudiste taustal, andeks see suutmatus vältida muiet, ometi teen seda meeleldi, hoides, hingega, mõtteta, südamest.
võid vabalt avada sama kunstide ukse
jäkkiii 21. jaanuar 2014, kl 20.08 |
49 a lõpuni 21. jaanuar 2014, kl 20.26 |
valulla 21. jaanuar 2014, kl 20.55 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 452 |
Kummaline, et inimesed on nii väga füüsilise läheduse vastu. Minu jaoks on kallistamine osa igapäevaelust. Ei näe selles soojas liigutuses midagi teeseldut ega eriskummalist, ei midagi sellist, mida peaksin imporditud võltsiks näotegemiseks. Kui kallistamises on soojus ja tunded, on see just nimelt see, mida inimene oma igapäevaellu tasakaalustuseks vajab. Aga loomulikult on õige see, et igaüks käitub vastavalt oma harjumustele, tõekspidamistele ja tundevoogudele.
Lee 21. jaanuar 2014, kl 21.10 |
Jah, nõukogude inimesel puudus see harjumus. Mul on hea meel, et kusagil ja kunagi, hakkasin ema igal kohtumisel ja lahkumisel kallistama. Ta oli üllatanud, õnnelikult üllatunud. Ma arvan, et kallistus tegi ta üksiolemise hetked kergemaks, turvalisemaks.
Kallistan noortega, kallistan ka paljude tuttavate ja kolleegidega. Olen kallistanud ka võõrastega, kõik sõltub hetkest.
Kallistan noortega, kallistan ka paljude tuttavate ja kolleegidega. Olen kallistanud ka võõrastega, kõik sõltub hetkest.
valulla 21. jaanuar 2014, kl 21.37 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 452 |
Mina ja mu lapsed kallistame ka alati, kui kokku saame ja kui lahku läheme. Ka minu ema ei olnud harjunud kallistustega, aga mina ja mu lapsed oleme temagi sellesse soojusesse haaranud ning nüüd ta juba ootab seda hetke rõõmuga. Minu väikesed õpilased tulevad päeva lõpus mulle lahkumiskallit andma, ka suuremad õpilased kallistavad tihti, samuti kolleegid, tuttavad, sõbrad. Kallistamine on loomulik osa hetkest ja päevast. Tean inimest, kes oli alati öelnud, et tema ei armasta kallistusi. Ta ei kallistanud oma lapsi ega lapselastki. Ta ei käinud kunagi massaažis, sest vihkas seda, kui teda puudutas keegi võõras. Paari aasta jooksul on temast saanud aga rõõmus ja hoogne kallistaja, ilmselt nii meie, tema sõbrad, kui ka tema lapselaps ja uus mees oleme suutnud kaitsebarjäärid murda. Kallistamisvõhikud uskuge, et see ei ole viirus ega surmav tõbi, pigem leevendus ja mõnus tunne. :)
valulla 21. jaanuar 2014, kl 21.49 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 452 |
vaaaal 21. jaanuar 2014, kl 21.55 |
valulla 21. jaanuar 2014, kl 22.01 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 452 |
Rozza 21. jaanuar 2014, kl 22.04 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 905 |
Mina olen ka nende killast, kes võõrastega pigem ei kallistaks.:) Aga lähedastega, eriti lastelastega, on see lausa loomulik. Ja selleks ei pea üldse kindlat päeva ootama.:)))Aga head kallistamisepäeva kõikidele, kes kallistust vajavad! Virtuaalselt võin kallistada ka võõrastega. Täitsa vabalt.:)
teanküll 21. jaanuar 2014, kl 22.41 |
ma 22. jaanuar 2014, kl 09.39 |
olen märganud, et mõnda inimest ei taha kallistada ja ka tema ise on kallistamise vastu. Külm ja jäine inimene, kes teadlikult väldib kõike "sooja"
Samas on inimesi, isegi võõraid, kellega on kallistamine mõnus. Kõik oleneb inimesest.
Minu lapsepõlves oli kallistamine loomulik ja seda kodus ja sugulaste vahel tavaline. Võõrastega mitte.
Ma arvan, et need, kes väldivad kallistusi ja lähedust, on seesmiselt kurvad ja kuna nad ei taha ka muutuda, las siis nii jääb. Nad õnneks ei tea, millest nad ilma jäävad.
Samas on inimesi, isegi võõraid, kellega on kallistamine mõnus. Kõik oleneb inimesest.
Minu lapsepõlves oli kallistamine loomulik ja seda kodus ja sugulaste vahel tavaline. Võõrastega mitte.
Ma arvan, et need, kes väldivad kallistusi ja lähedust, on seesmiselt kurvad ja kuna nad ei taha ka muutuda, las siis nii jääb. Nad õnneks ei tea, millest nad ilma jäävad.
tibu 22. jaanuar 2014, kl 09.58 |
Intiimtsooni ei tohi lasta ligi võõraid,räpaseid, ebameeldivaid ja halbu inimesi. Kui nad sinna vägisi ronida soovivad, siis on see ahistamine ja nii tuleb ka öelda, ärge mind ahistage ja eemalduda, kes teab, millal käsigi pesi ja mis nakkusi ta ise ja tema riided kõik kannavad edasi... Oma lähedastega ja kallimaga kallistatakse vastavalt omavahelisele soovile seda teha.
Millegipärast ronivad igasugused võõrad vanemad naised suvalistele meestele kaela ümbert kinni,kui üldse mingiks tervitamiseks on vaja suhelda, olen märganud. Vaesed mehed, kaastunne teile.
Millegipärast ronivad igasugused võõrad vanemad naised suvalistele meestele kaela ümbert kinni,kui üldse mingiks tervitamiseks on vaja suhelda, olen märganud. Vaesed mehed, kaastunne teile.
u 22. jaanuar 2014, kl 10.25 |
ei kujuta 22. jaanuar 2014, kl 10.49 |
ette oma tutvusringkonnas räpaseid ja halbu inimesi. Oma intiimtsooni? aga mõni töökoht nõuab ise kellegi intiimtsooni minemist, näiteks massöör, kuidas ta ütleb, et mina teid ei masseeri, te mulle ei meeldi.
neid elukutseid on veelgi, kus tuleb inimeste intiimtsoonis olla, tahad siis seda või mitte.
Vanemad inimesed jah vajavad seda kallistust, ärme siis keela neile seda.
Mina saan aru et mida rohkem sa endast annad headust välja, seda rohkem saad ka tagasi.
Ma ei käi ka sellises kohas kus võõrad vanad naised meestele kaela ronivad kallistama. Ehk tibu räägib sellest lähemat.
neid elukutseid on veelgi, kus tuleb inimeste intiimtsoonis olla, tahad siis seda või mitte.
Vanemad inimesed jah vajavad seda kallistust, ärme siis keela neile seda.
Mina saan aru et mida rohkem sa endast annad headust välja, seda rohkem saad ka tagasi.
Ma ei käi ka sellises kohas kus võõrad vanad naised meestele kaela ronivad kallistama. Ehk tibu räägib sellest lähemat.
tibu 22. jaanuar 2014, kl 11.41 |
rästu 22. jaanuar 2014, kl 12.04 | Registreerus: 10 aastat tagasi Postitusi: 1,317 |
rästu 22. jaanuar 2014, kl 12.18 | Registreerus: 10 aastat tagasi Postitusi: 1,317 |
kraaks 22. jaanuar 2014, kl 13.12 |
jalaalabaa 25. jaanuar 2014, kl 00.15 |
kraaks ja kotkas
head killud teil. aga olen samal arvamusel.
kallistan ikka neid, kes mulle on lähedased ja kallid. ja nendeks on lapsed ja mees.
mulle on samuti vastik, kui võõrad mind katsuma tulevad.
Lee
kuule, nõukogude ajaga ei alanud veel kogu maailm. minu isa on oli näiteks ennenõukaaegne ja ema nõukaaegne. kogu nõuka aja käis üks ebasiiras emapoolne kallistamine. nii et mis see nõuka aeg nüüd küll kallistamisse peaks puutuma jälle?
head killud teil. aga olen samal arvamusel.
kallistan ikka neid, kes mulle on lähedased ja kallid. ja nendeks on lapsed ja mees.
mulle on samuti vastik, kui võõrad mind katsuma tulevad.
Lee
kuule, nõukogude ajaga ei alanud veel kogu maailm. minu isa on oli näiteks ennenõukaaegne ja ema nõukaaegne. kogu nõuka aja käis üks ebasiiras emapoolne kallistamine. nii et mis see nõuka aeg nüüd küll kallistamisse peaks puutuma jälle?
vaaaal 25. jaanuar 2014, kl 10.22 |
Lisa postitus