paljud asjad juhtuvad paaris. mäletagi, kas kõigepealt lugesin, et pole naist, kellele ei sobiks punane huulepulk või midagi otsides leidsin ununenud peidiku mustast pitsist seksika pesuga.. ning jah, muidugi, seal oli ka punane huulepulk ja
midagi juhtus siis - mälestustetulv, -laviin, -uputus - kui nii tagasihoidlikult võiks kogu tunnetatud emotsioonilist mässamist kirjeldada
...
sa ütlesid, alles hiljuti, aastavahetusel, et mäletad hetki, unustamatuid ja häid, sest need on liiga eredad, et neid saaks unustada
jah, mina mäletan samuti. see pole ju raske, neid oli meil - omajagu .. ülemõistuse kirglikke .. seda pidasid sa silmas?
see on tõsi, vaielda ei saa, jah, ka see sinu mitu korda meenutatud ülikuum aastavahetus, tõesti unustamatu, aga..
aga mina mäletan, oluliselt kuumemana, punast huulepulka.. mida jõudsin sinuga vaid mõned korrad kasutada... ja .. ja mustast pitsist pesu, mille olemasolustki sa midagi ei tea.. seda pean nüüd mäletama ma ka - - siiani uus, mõned korrad vaid selga proovitud, paelad-tripid parajaks trimmitud, lõhnastatud (huvitav, lõhn oli veel tunda või kujutasin ma seda endale ette) .. no igatahes igati valmis, et..
....
ütlesid, et pole kogenud midagi sarnast millalgi ega kellegagi. analüüsides (nagu viimati soovitasid) su sõnu, pole ilmselt põhjust neis kahelda. ei kahtlegi.
aga kahetseda?
ilmselt tead päris hästi, et olen seda teinud.. ..kahetsenud ja väga..
et otsutasid just nii, aga mitte teisiti.
et julgus su maha jättis nii täielikult (ehkki tean et su hing valust lõhkes.. nüüd tean)
et olin nii pime (ja kogemuseta), et ei suutnud ei näha ega nähtut mõista, kuigi sa nii mõnigi kord peaaegu et ütlesid mulle tõde....
jah, pea-aegu, seda peab tõesti kahetsema ja tõesti väga
aaa, punasest huulepulgast ja mustast pitsist on ju lugu! ei, tegelikult ikka vist kahetsusest?...et võimalus neid koos sinuga kasutada ära jäi....see on ju kurb, eksole, taipamatust mõistmatusest aga kõigepealt