Kas on keegi ise teinud või teab kedagi, kes on 50++ elul uue lehekülje keeranud?
Nii uue, et lööb vana elu ukse pauguga kinni, müüb kinnisvara, ja kolib teise Eesti otsa, alustab täiesti üksi? Toimetab mingit tööd, mida varem pole teinud?

Kuidas tundub? Mingit elukaaslasst kaasa ei tule, ei uut ega vana.

Olulisim tegur on tervis, sellega kaasnevalt auto.
Ja Eesti on 3-tunnise läbisõiduga.

Äge plaan! Muidugi tee teoks, kui plaan ja tegutsemislust olemas! Mismoodi need numbrid edasi aitaks või pidurdaks? Inimesed on nii erinevad: mõni on 80selt veel sellist väge täis, mida enamuses neljakümnestes ei näe.

on olnud selline juba aastajagu. Vahele tulid terviseprobleemid, mis loodetavalt kevadeks lahendatud saavad ja siis pole enam takistusi.

Ahhaa, ma näen, et siin on teisigi, kelle jaoks vanus on vaid number passis või ID-kaardil.:)Tänantänan!

Tervis ja lust on taevale tänu olemas, auto ja kolm tundi sõitu ei ole ka probleem.
Vaja on vaid konkreetse plaani kallal kõpitseda. No tegelikult õieti seda plaani veel nagu ei olegi.:) Võib sinna ja tänna võib ka...:)

Eks ma mõtisklen. Mida ma taotlen, see on iseseisvus.:) Lapsed suureks kasvatatud, vanemad ei saa enam takistada.
Lastel muidugi väikesed orjapidaja mõtted käivad peas, aga nooooh - nad ei tunne oma ema.:)

Olen plaaninud vana elu ukse sedasi plartsuga kinni lüüa, et läheks m6neks aastaks kuskile kaugemale riiki tööle ja elama. Ilma elukaaslaseta. Teeks mingit lihttööd ja ei muretseks tuleviku pärast summagi.

Endalgi selline plaan peast läbi käinud, aga võtan asja rahulikult- tahan veidi rahuneda ja seedida... puhata.

te olete kõik mõnelt iraagi missioonilt naasnud, et nüüd pea pulki täis ja rahuneda vaja?

mina õppisin töötukassa abil kosmeetikuks 59 aastaselt, töötan kolmandat aastat ja ülirahul. Olen ennast varasemalt materiaalselt sedavõrd kindlustanud, et tulen toime,,sest ega mu palk suur ei ole. Pean heaks mõtteks kuhugi eesti väikelinna kolimist, kuna seal korterid odavamad, ka arstiabi saadaval, kuid ise elan tallinnas ja tütrele väga ligidal.

to 16.42

väga hea ütlemine:)

Uus algus tehtud ja nüüd ainult rõõmuga edasi! Küllap kõik ka kenasti paika loksub, nii nagu soovinud olen.
Ma polegi ainuke "hull" :)

Olen selle läbi teind ja edukalt ja ihuüksi:) niiet kõik on võimalik kui tervis ok ja vna elu hapuks läinud. Edu katsetajatele. Üksi elamisel pole häda midagi, muidugi tervis tuleb hoida väga korras, sest abi pole kusagilt loota ju.

selle tervisega olete veidi hiljaks jäänud, vaimset pidasin silmas.

nii ongi Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Kas on keegi ise teinud või teab kedagi, kes on 50
> ++ elul uue lehekülje keeranud?
> Nii uue, et lö
> öb vana elu ukse pauguga kinni, müüb kinnisvara, j
> a kolib teise Eesti otsa, alustab täiesti üksi? To
> imetab mingit tööd, mida varem pole teinud?
>

> > Kuidas tundub? Mingit elukaaslasst kaasa ei tule
> , ei uut ega vana.
Kõik see sinu mõte võib isegi õige olla -vahetada ka üksi oma elukohta! "Aga oma Saatuse eest -Ei põgene sellises Eestis töö-- inimene,Eriti haige inimene mitte kuhugi"
1. Aga nüüd mõtle peaga-- sinu üksiku kodaniku elu peale ja üksi elada võõras kohas! KA meil vanematel inimestel -- mööduvad aastad kiiresti!Algavad haigused .tervisemured!JA hiljem 65+ elada üksi -kuskil kohas haigena --üksi üldse toime tulla!
2. NO vähemalt minul olnud 10.aasta jooksul -- uued probleemid ,just uues elukohas.

Leenu Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Endalgi selline plaan peast läbi käinud, aga võtan
> asja rahulikult- tahan veidi rahuneda ja seedida.
> .. puhata.
Kui oled vanem 55+ ja jäänud saatuse pärast üksikuna siia toimetama-eluga võitlema?
Just 10.aastat tagasi olen oma sünnikodu,uue elukoha vastu vahetanud ,kerge see küll polnud -- ja lihtne pole üksikutel eestis üldse elada

Et uues kohas oodatakse avasüli? Pudrukallastega piimajõed isegi olemas? Pole sellist mutimullaauku, kuhu te enda eest põgeneda saaks. Kui ikka iseennnast ära kaotanud olete ja lähiümbrusega läbi saada ei oska, siis kerige kasvõi Marsile, kergem teil sellest ei hakka. Ainukesed, kes teie kosmosesse lendamise üle rõõmustavad, on teie lähedased, et vanast kohanesmisoskuseta kiusukotist ometi lahti said. Niipaljukest teile siis uuest ilusast elust. Ega sitt iseloom vaka alla jää. See laperdab sabas kaasa. Kui ise seda muuta ei oska, siis ei aita ka Andromeda udukogule kolimine.

Tahtsin ka ammu uut algust, s.t. midagi oma elus muuta.Elan muidu väikelinnas, praegu Tallinnas. Sain siia sellise töö, mis oli mul ammu juba unistustes ja ka elukoha juurde.Siin paljud räägivad, et tahavad üksi olla, mina küll ei taha, hea sõber võiks ikka olla, kellega kasvõi jalutama minna.Tallinnas onju nii ilusaid kohti.
Aga teemaalgatajale, tee ära, ega muidu süda rahule ei jää.Siis alles tunned, kui hea on olla, kui igapäevaseid nägusid ei näe.Loe-kadedaid.

Eks suu räägib ja käsi kirjutab ikka sellest, mida süda on täis, nii ka poolpime kalamees.:)

Lihtsalt muuseas mainin, et lastega ja lähedastega on minul isiklikult suhted enam kui head - ja lähedased mitte ei tunne rõõmu, vaid kurvastaksid minu ärakolimise peale... ja see, et ei taha kurvastada, ongi seni kolimist tagasi hoidnud.

Ning keo n pudrumägedest ja piimajõgedest rääkinud ja kus need üldse on?? Uus elu, uus töö - seda küll.

Uus elu ka selles mõttes, et perekonna läheduse asemel on seal palju sõpru, mõttekaaslasi, huvikaaslasi, kellega saaks rohkem põnevaid ühiseid asju ette võtta ja lihtsalt rohkem koos olla. Laste ja lastelastega on tore, aga elus on ka muud. Perekond ei vaja mind igapäevaselt ja iganädalaseltki mitte, on aeg tegelda rohkem endale huvipakkuvate ja kasulike asjadega.

Nohjah KALAMEES, POOLPIME JA KURd. Kas jalanõud pigistavad? Ja õng lagunenud?
Tea, et naiste otsustavad sammud saavad tihti alguse probleemidest, mida põhjustavad:
mugavustega ära harjunud
alkolembesed
muidu nunnutatavad mehed
Naised on ise selles süüdi, soovides kogu elu meestele head pakkuda. Ja mehed mõtlevad, et nii peabki olema.
Kui lapsed suured ja oma elu peal, siis avanevad naiste silmad ja tekib ootus - ma tahan ka hoitud ja hellitatud olla. Ja jäävadki ootama ...
See siis hästi lühidalt kirja pandud.

Kalamees, kas nüüd hoomad, MIKS naised soovivad omaette elama minna, kusagile eemale tavapärasest?
Põhjus (ilmselt) - nad ei pea enam kedagi ümmardama ja kummardama ise midagi vastu saamata.
Nad teavad, et nad on vaid endi päralt, ja iseendi jaoks olemas iga päev.
Nii saavad naised armastada ja hellitada vaid ennast!
Ja kui peaks keegi seltsiline tekkima, siis oskavad naised juba oma varasematele kogemustele tuginedes lasta ennast hellitada ja armastada.
Ja need meessoost seltsilised peavad õppima oma heaolu soove ja EGO taltsutama. Peavad õppima endid jagama.

Ja veel Kalamees:
copy: ... kohanesmisoskuseta kiusukotist ometi lahti said ...
...Ega sitt iseloom vaka alla jää ...

Soovitus - vaata peeglisse!!!
Vigadeta ei ole meist keegi, põhjus on vaatenurgas ja ootustes!

Uus elu ka selles mõttes, et perekonna läheduse asemel on seal palju sõpru, mõttekaaslasi, huvikaaslasi, kellega saaks rohkem põnevaid ühiseid asju ette võtta ja lihtsalt rohkem koos olla. Laste ja lastelastega on tore, aga elus on ka muud. Perekond ei vaja mind igapäevaselt ja iganädalaseltki mitte, on aeg tegelda rohkem endale huvipakkuvate ja kasulike asjadega.

----
on juba ees ootamas?

Kniks,
elu ei keerle ainult meeste ümber.

nonoh :)
Vastasin Kalamehe kirjutisele, ega andnud konkreetset hinnangut üldiselt.
Aegajalt on vaja mehed maa peale tuua. Nende enesehinnang ajab vahetevahel üle ääre. Põhjendamatult, minu arvamuse kohaselt ;)

KniksMarihen Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Nohjah KALAMEES, POOLPIME JA KURd. Kas jalanõud pi
> gistavad? Ja õng lagunenud?
> Tea, et naiste ots
> ustavad sammud saavad tihti alguse probleemidest,
> mida põhjustavad:
> mugavustega ära harjunud
>
> alkolembesed
> muidu nunnutatavad mehed
> Na
> ised on ise selles süüdi, soovides kogu elu meeste
> le head pakkuda. Ja mehed mõtlevad, et nii peabki
> olema.
> Kui lapsed suured ja oma elu peal, siis
> avanevad naiste silmad ja tekib ootus - ma tahan
> ka hoitud ja hellitatud olla. Ja jäävadki ootama .
> ..
> See siis hästi lühidalt kirja pandud.
>
>
> Kalamees, kas nüüd hoomad, MIKS naised soovivad
> omaette elama minna, kusagile eemale tavapärasest
> ?
> Põhjus (ilmselt) - nad ei pea enam kedagi üm
> mardama ja kummardama ise midagi vastu saamata.

> > Nad teavad, et nad on vaid endi päralt, ja iseen
> di jaoks olemas iga päev.
> Nii saavad naised ar
> mastada ja hellitada vaid ennast!
> Ja kui peaks
> keegi seltsiline tekkima, siis oskavad naised jub
> a oma varasematele kogemustele tuginedes lasta enn
> ast hellitada ja armastada.
> Ja need meessoost
> seltsilised peavad õppima oma heaolu soove ja EGO
> taltsutama. Peavad õppima endid jagama.
>
> Ja
> veel Kalamees:
> copy: ... kohanesmisoskuseta k
> iusukotist ometi lahti said ...
> ...Ega sitt is
> eloom vaka alla jää ...
>
> Soovitus - vaata p
> eeglisse!!!
> Vigadeta ei ole meist keegi, põhju
> s on vaatenurgas ja ootustes!

Hei, vaata ise peeglisse ja võta sõna enda nimel. Elud on erinevad, ootused samuti, ära arva, et kõik nii elavad nagu oma kogemusi kirjeldasid.

:D

Ei ole ainult minu kogemused, ei ole! Nii et Hei, ära kritiseeri teisi, vaid avalda parem oma arvmus(ed). Ja kui sul seda pole või ei soovi avaldada, siis ära loe ja ära kommenteeri. HaukuvPenil on õigus, et mõned kohe peavad printsessid olema, tigedad printsessid.

Aga nojah, kui said sellest torkest oma päeva kenamaks, siis ............ las olla.

Eks igaüks avaldab oma arvamust muidugi, aga arvamust saab avaldada viisakalt ja lugupidavalt kaasinimeste suhtes. Misasi sul õieti sügeleb, hei? Räägi sellest, mis sul probleem on, mitte ära viruta virtuaalselt jalaga, siin ei ole muuseum.:(

ei tee pikka sissejuhatust, aga ühel päeval sai see ära tehtud- alustasin uue ja parema palgaga töökoha otsimisest omale meelepärasesse piirkonda (antud juhul Tallinn), see leitud, tuli leida ka elukoht, algul üürikas ja siis kohe oma kinnisvara müüki. Sai seegi maha müüdud ja uus elamine ostetud.
Nüüd siis 50+ vaba naine, oma kodu, auto, uus ja huvitav töö. Tõsi, palk pole ehk nii suur kui tahaks, aga jagub elamiseks, hobidega tegelemiseks kui ka reisimiseks.
Oleksin jäänud põdema, vanasse kinni, siis oleksingi olnud nagu kärbes ämblikuvõrgus.
Tuleb tunnistada, et tegelikult oleks seda pidanud tegema varem 40-selt, mitte ootama ja lootma, tont teab millele.
Alusta uue töö leidmisest, siis on kindlustunne olemas ja muud tuleb kergemini.

tuttavad mõtted, aga...kogu elu ühe kohaga seotud, mitmendat põlve. ja vähe sellest: kõik mälestused ja mälestuste mälestused - mitte aint enda, vaid ka teiste omad. kusjuures mitte ainult head. "tõmbekeskus" on Tallinn, kus vahelduva eduga tööd ja sõbrannasid.
ning lõppude lõpuks, kui jalad veel kannavad, mitmed põgenemisvõimalused! kasvõi rongi peale ja teise Eesti otsa. kaugemale reisida saab ju ka. pikemalt minnes aga peab juba rahakest olema. ja üldse, ega 50...60 vanuses ikka kuuse all olla ei saa. mõni väike mugavus peaks olema pika eluga välja teenitud?

mina jätsin 200 km kaugusele maha kõik- nii nn lähedased (pigem ajaga võõraks jäänud tegelased) kui mälestused, head ja halvad.
Ma olin aastaid elanud kellegi teise elu, elanud kohas, kus ma olla ei tahtnud. Mulle väga meeldis vaid minu töö, aga selle eest maksti nii vähe, et tegin seda vaid tahtejõu ja vihaga.

Kalamehel on üsna õige hinnang, lugege veel kord, rahulikult.
Hei ei kritsiseerinud ühegi sõnaga, palus kirjutada enda, mitte teiste naiste eest.
Kummaline, kuidas loetakse seda, mida kirjas ei ole ja ei suudeta saada kirjutatust aru. Printsessid, hambutud:)

KALAMEES, POOLPIME JA KURd
30. september 2016, kl 08.47

Et uues kohas oodatakse avasüli? Pudrukallastega piimajõed isegi olemas? Pole sellist mutimullaauku, kuhu te enda eest põgeneda saaks. Kui ikka iseennnast ära kaotanud olete ja lähiümbrusega läbi saada ei oska, siis kerige kasvõi Marsile, kergem teil sellest ei hakka. Ainukesed, kes teie kosmosesse lendamise üle rõõmustavad, on teie lähedased, et vanast kohanesmisoskuseta kiusukotist ometi lahti said. Niipaljukest teile siis uuest ilusast elust. Ega sitt iseloom vaka alla jää. See laperdab sabas kaasa. Kui ise seda muuta ei oska, siis ei aita ka Andromeda udukogule kolimine.

------
Väga hästi kirjutatud! Mõni kujutab ette, maalt linna põgenemine on unistuste tipp. Ei ole, oma sitt iseloom veetakse endaga kaasa. Mats jääb matsiks igal pool.

jah...ka siin foorumis!