saigi kõik pealkirjas ära küsitud

Keegi lohakas on ühe seene ripakile jätnud...:D

Mina olen lääbakil, kõhuli, pean videvikku-keskkööd. Käisin täna metsas puravikke korjamas, tegin neist kastme ja ülejäänud hakkisin kuubikuteks ning panin sügavkülma, külmutamine on väga hea metoodika, talvel saab värsket seenesousti teha. Sel aastal olin kaval karu, korjasin kolm suurt kotitäit õunu, aga ei hakanud ise mahlaga mässama. Tänapäeval on selleks olemas spetsiaalne teenus. Seekord sain 50 liitrit mahla. Samal ajal, kui mahl oli tegemisel, käisin mina mere ääres vananaistesuvises metsas seenel. Mõtlesin, et hakkan praegu e-raamatut lugema, aga keeran vist siiski magama...

Kas puravikud paned toorelt sügavkülma? Kas hiljem kastet tehes liialt palju vedelikku välja ei imbu? Ise olen eelnevalt kuumal pannil lasknud vedeliku aurustuda, sest nii mahub rohkem sügavkülma.

kle rädiriisikas,
su loetelus puudub "moosid tehtud" jpm. nii et rahu ei saa õieti kunagi, eriti kaselehtede osas: nii kui valvsuse kaotad, on majaesine teisi jälle paksult täis:) kõige õigem on vist hoopis mõneks ajaks mitte tuttu minna, vaid päris "uttu tõmmata". enne äraminekut saab nii mõnigi asi kähku tehtud ja tagasi tulles oled ise värskem.

Kohe aiamaale maad kaevama minemas, vaja ikka "sügiskünd" teha. Siis on kõik.
Uttu tõmban detsembri keskel sooja kätte:)

oi kuidas tahaks uttu tõmmata - aga neeg kaselehed...

No mis see külmand puravik ikka vesisem on kui tavapuravik? Kuumal paanil aurab ju vesi minema. Ma võtsin šnitti poolakatelt - need ju külmutavad seeni ja juurvilju. Eelmisel aastal viisin emale seeni, ema ei viitsinud seentega mässata, hakkis ära, pani külma. Talvel tegi minu sünnipäeval hõrku praadi. Sügisel polegi nii huvitav seeni süüa kui talvel. ja ega neid ei pea palju kokku korjama, piisab ka väiksemast kogusest. Mõmm.

Sügavkülma? Kui tuleb suur torm ja elekter kaob nädalateks, liinid maas, Eestis juhtb seda paar kolm korda aastas... mida te siis oma sügavkülmas ja külmikus hoitud söögiga peale hakkate!

siis sööme ära selle hea-parema ja kutsume sugulased-sõbrad ka jaole.

vanad inimesed muutuvad tagasi lasteks.

ja las muutuvad. elus peab ju midagi lustlikku ka olema. meil sügavkülmas lisaks muule kraamile paarkümmend pulgajäätist. kui elekter ära läheb, siis vitsutame nii et vats punnis ja meenutame lapsepõlve.

lustil ja lustil on suurt vahe. kui täie aruga täiskasvanu sellist lapsikust kirjutab, siis see pole lust vaid nõmedus.

pulgajäätise vitsutamine on lapsik, aga vahele, kus vahele, mille või kelle vahele ei ole lapsik!

Kui kogu vaimukapatsiteet koosneb vaid sellisest jutust nagu siin on näha, siis tuleb küll hirm peale. Kasvõi see teema, mille kogu tühi sisu on pandud pealkirja, mis abikooli tase, millele järgnevad sama sisutühjad kommentaarid.

see nüüd küll häbiplekk terves, sisuterves delfis. mul on kahju nendest vaimuhiiglastest, kes siia ära eksivad ja üritavad näidata oma üleolekut.