hia teema
veelparemad argumendid !
nüid tuleb Telhvi kohta pikk jutt ja need kes pikemast lausest kui kolm sõna aru eisaa, nendel palume lahkesti jätta lugemata ilma vingumata, et küll nüüd alles mölises siin
raffastiku säilimise ja maksuametile ning pensiunääridele meelepärase lähenemise juures pole vahet, kas laps (tulevane maksumaksja ja iibe kasvataja) sünnib "traditsioonilises" peres, "traditsioonitus" peres, pereväliselt, või neitsimaarjast. samuti poleoluline kas laps sünnib sünnitusmajas, kiirabiautus, ühetualises korteris, või männimetsas. oluline on, et lapsed sünnivad.
ses suhtes ei tooda teatud "pere"mudel meile ei positiivset iivet, töökäsi, riigikaitsjaid, päästeametnikke, arste, treialeid, telhvikomentaatoreid ega maksumaksjaid.
hia küsimine on eksjuole, et mis on see "traditsiooniline" peremudel?
et "kas SEE ongi TEIE "traditsiooniline", kui mees treib valmis 10 last ja tõmbab siis teise Barbie juurde jehhat, või SEE, et naene sarisünnitab 25 last lastekodu täituvuse kindlustamiseks?"
vatake lugudegapeetud, see kui imearmsa pere loovad kaks Jüri või kaks Mari ei taga mittekuidagimoodi seda, et üks Jüri ei jookseks millagi Taavi juurde, või üks Mari Kaire juurde.
siin puudub põhjuslik seos.
samuti võib üks Mari ja teine Mari omada eelnevalt lapsi, kes taritakse kaasa uude imetoredasse kooslusesse, kust need lapsed võivad sattuda ka lastekodusse.
elik kahe Mari (ega Jüri) kooselu ei välista võimalust, et olemasolevad lapsed või lastekodust võetud ei satuks mingil ajaetkel lastekodusse esimest korda, või sinna lastekodusse tagasi.
sama kehtib kahe Jüri kohta. ja sama kehtib ka heteropaaride kohta, kes lapsi ei saa ja võtavad omale lastekodust lapsi. see kõik ei taga, et need lapsed lastekodusse tagasi ei või sattuda. täpselt samamoodi nigu ei saa tagada, et iga mehe ja naise ühised lapsed lastekodusse ie satu.
ses suhtes pole appsoluutselt mingit vahet, kas see pere on "traditsiooniline", "traditsioonitu" või kas vanemad on abielus, vallalised, või kooselulepingulised. eiole mõtet kleepida mõlemale grupile sobilikke silte ühele grupile niikuda oma äranägemine ja suunitlus parajasti on ja omale kasulik tundub.
niipalju sis selle "argumendi" kohta lastest ja lastekodudest ja ärajooksvatest Jüridest-Maridest.
nüd edasi tuleb lisaks teha vahet kahe Jüri ja kahe Mari peremudeli vahel, sest esimene PERE ei saa mittekuidagi raffastikku taastoota, aga teine siiski saab. see on üks oluline erinevus, mida ei maksaks unustada.
kõik see eiole primaarne, kui me räägime mingist marginaalsest raffahulgast, kes ei taastooda järglaseid. teema ei vääri sellisel juhul isegi kärpsemusta paberil. primaarseks muutub see siis, kui selline raffahulk kasvab üle teatud kriitilise piiri. meiel on PIISAVALT taastootvate perede või mitteperede (indiviidide) hulk langenud ilma Jüridetagi käesolevaks etkeks alla seda kriitilist taset ja selle Tivoli asemel ümber Jüride ja Maride peaks me kulutama oma auru oopis sellele, et midaiganes peremudel toodaks juurde piisaval hulgal lapsi. olgu see siis kristlike traditsioonidega pere, ateistlik pere, abielupere, vabaabielupere, visiitabielupere, varaliselepinguga pere, kärgpere, kaks Mari kes kasutavad kunstlikku viljastamist, või minupärast haarem. vahet pole. aga isegi Oburje süüdimatu sarisünnitaja on ühiskonnale tibude lugemise hetkeks kasulikum, kui lastekodust lapse võttev Jüride pere.
nüd mis puudutab seda "traditsioonilisust" mida armastatakse sõna "pere" külge pookida või sealt äralahutada.
ei saa eitada ega salata, et igal ühiskonnal ja raffusel ON mingid omad traditsioonid.
jöulud on teatud rahvaste traditsioonid. ramadan on teiste raffaste traditsioon. laulupeod on meie traditsioonid ja pompöössed paraadid Punasel Väljakul venelaste traditsioonid.
WIKI:
**************************************************************************************************
Traditsioon (ladina keeles: traditio – üle-, edasiandmine, ülek. jutustamine; teade) ehk tava ehk komme on inimeste ja põlvkondade vahel toimiv ajaloolise materjali suuline või eeskuju najal edasi andmine. Traditsioon eeldab millegi kordumist - sündmuse, elukommete.
Traditsioon võib koosneda ka mitmest erinevast tegevusest üheskoos. Näiteks Eesti pulmakombed.
Sotsioloogia seisukohalt on ühiselt omaks võetud traditsioon see, mis inimestele ühiseid norme anda suudab ja mis paneb inimesed tõhusamalt kui ükski kontroll või politseivalve neid norme ka täitma. Nende normide puhul, mille aeg ja traditsioon on "pühaks" teinud, mõtleb inimene kuidas oma elu ja tegevust kõige paremini korraldada, et vaieldamatute, täitmisele kuuluvate normide piiresse jääda.
Läbi aegade seostatakse traditsioone enim religiooni ja kirikuga. Paljud kiriklikud tähtpäevad on traditsioonid ja tähistatakse sarnaselt nii usklike kui uskmatute poolt, jõulud näiteks.
Samas on Karl Jaspers rõhutanud traditsiooni üldist tähtsust öeldes, et inimesed muudab inimeseks just traditsioon. Arnold Toynbee on aga traditsiooni kirjeldanud kui vastutuse ja vastusena (challenge and response). Saksa konservatiivne teoreetik Arnold Gehlen kutsus aga 1948. a. üles kuulutama traditsiooni ründamist samaseks genotsiidiga argumenteerides, et tegu on mingi inimrühma vaimse või füüsilise terviklikkuse vastu suunatud rünnakuga.
**************************************************************************************************
seega teisendades mõistet "traditsioon" peremudelite kirjeldamiseks peame me (kes vastutahtmist, kes hiameelega) tunnistama, et on teatud peremudeleid, mis ei vasta meie (eestlaste) tavadele ega kommetele. kui neid muuta, sis ei ole enam tegemist ei tava ega kombega. selleks, et miski asi saaks tavaks, traditsiooniks ja kombeks peab see eksisteerima väga pikka aega, lausa mitmeid inimpõlvi.
siin on muidugi erisusi, sest indiviidi elu pikkusest lähtuvalt (indiviidi elukese pikkus VS rahvuse elu pikkus) võib indiviidil kujuneda välja omad isiklikud tavad.... näiteks pesta sokke igal neljapäeval, või süüa piimasuppi igal esmaspäeval. seepärast ei tohi segamini ajada isiklikke tavasid ja rahvuslikke tavasid. viimased tekivad raffamasside pikaaegses koosluses väga pika ajakulu summa-summaariumina ja raffamasside (raffuse ajaloolised) tavad on seega n.ö. "ülemuslikud" ehk rahvuse jaoks tähtsamad, kui indiviidi lühiajalised tavad. ehk siis tava pidada laulupidu üldraffalikuks piduks on ülim, kui Juta tava pesta sokke igal neljapäeval.
sellepärast ei saa meie ühiskond oma piakestes aksepteerida PEREST (mitte partnerlusest!) rääkides Jüride-Maride peremudelit ega haaremeid. ei saa aksepteerida, et 10 aastane plikatirts müüakse kahe lamba eest mehele naiseks, ega seda, et abielumees võib oma surnud naisega astuda veel enne matuseid viimast korda suguvahekorda...
http://www.ohtuleht.ee/474693/seadus-egiptuses-v...need on meile võõrad, vastuvõetamatud ja pärinevad kusagilt teistest kultuuriruumidest ning arengutasemetest. kui mingi aahvrika suguharu peab igati normaalseks teise suguharu küpsetamist praevardas ja seejärel ärasöömist, siis meie ei pea seda normaalseks ja vastuvõetavaks ju ometigi pidama.
nüd minu isiklik arvamine:
maisaa mittetunnistada, et juhul kui meie plaan B, arengusuund ja tulevik on selline, et puuduva sündivuse/raffa taastootmise asemel ekspordime sisse vajaliku hulga pagulasi ja muulasi (teeme nendest konveiermeetodil eestlaseid), ning viimased 10 eestlaste peret ühel ilusal päeval on kahe Jüri ja kahe Mari pered (või oidku jummel, kahe Mohhammedi ja kahe Fatemahi pered), siis see on minu arvates ülimalt HAIGE, ebapädev ja minule vastuvõetamatu lähenemine. ÕNNEKS olen aga mina selleks ajaks, kui kogu see debiilsus siin täiega ruulib juba ammu ärasurd ja minu silmakesed ma loodan seda innovaatilist pornograafiat ei pea kunagi nägema.
väga loodan!
_______________________________________
võttis aasta, nüüd on asi selge:
ei saa sapakale panna bemmi velge!