Olen maa`..millel astud
ja õhk mida hingad
ja päike mis paistab vaid sulle

Olen puu mis sind varjab
ja leib mis sind toidab
ja vihm mis peseb su mure

Olen öö mis sind valvab
ja täht mis sind juhib
ja lill mis õitseb vaid sulle

0len sinus kui mõte
olen nagu su süda
olen õnn mis kuulub vaid sulle

..valgus eraldab kõik asjad üksteisest
..öö teeb meid ühiseks..ööl sünnivad saladused
öö kutsub meid proovile...öö valjustab meie mõtteid
ja kujutlusi...

Leht läbipaistev kui klaas,
kiired mängivad liivaga,
valguslaike kui õunu maas.
Lõoke kastese tiivaga,
helisev täht laotuses
lauluõndsuses ühendab taeva ja maa.
(M. Under)

mis teil viga on? kas millestki elus puudus?

Huvitav, mis sinul viga on?Paistab, et taktitundest,hingelisusest ja romantikast ei ole sa küll kunagi midagi kuulnud.Minult igatahes suur aitäh siinkirjutanutele, tänu neile veetsin ma ühe kauni õhtu,lugedes ja kaasa mõtiskledes...meenutades Väikest Printsi ja palju muudki, millele kiires igapäevaelus pole ju mahti mõelda.:)

Väikese printsi mõttemaailm kuulub vaid inimestele, kes ei näe selles teoses kurva lõpuga muinasjuttu, vaid näevad printsi elutõdedes avarat ja õpetlikku maailma, mis igakordsel lugemisel uuesti avaneb :)

"Lakka toimuvat mõtestamast! Sest toimuval puudub mõte ! Toimuv on vaba mõttest, sest mõtted on siin liigsed ! Tunneta seda ! Enamik asju siin ilmas, millel puudub mõte, on kestvamad kui asjad, millel on mõte. Sest mõte seab piirid. Ja piirid on vaid selleks, et neid ületada. Nii saab mõtestatud piiritlusest piiritu vabadus. Ja vabadus on armastus !( Martin Napa )

.....KODU on igaühele kallis
parimaks paigaks siin päikese all
rõõmude kirkuses,,murede hallis
oleme temale lähedal.

KODU on soojus ! KODU on valgus!
KODU on kõik,mida igatseb meel.
KODU on kogu me maailma algus
läheme sealt...sinna oleme teel...

KODU on armastus,kindlus ja kaitse
üksviisi ustav nii halvas kui heas
KODU jääb hinge kui päikesepaiste
... annab soojust ka võõraste seas.

Elus peab oskama imesid ihata
rõõme tunda ja raskusu kanda
nutta,armastada ja vihata
petta saada ja andeks anda.

Elus peab oskama seista ja kukkuda
tõusta ja uuesti edasi minna
valesid võita ja tõe eest hukkuda
vabadussäde hõõgumas rinnas

Elus peab oskama paljuga harjuda
kullaga võrdselt hinnata vaske
vaikida...sosistada,,ja karjuda
eneseks jääda kuigi on raske

Elus peab oskama mõista ja kuulata
kõrvalseisjat kel süda on vaevas
maasse juurdudes uskuda taevast

Elus peab oskama nõuda ja paluda
lüüa saada ja valu taluda
aga ei iial alla anda!

Kes on selle imelise luule autor?

kotkas 19. oktoober 2008, kl 22.19

.....KODU on igaühele kallis
parimaks paigaks siin päikese all
rõõmude kirkuses,,murede hallis
oleme temale lähedal.

KODU on soojus ! KODU on valgus!
KODU on kõik,mida igatseb meel.
KODU on kogu me maailma algus
läheme sealt...sinna oleme teel...

KODU on armastus,kindlus ja kaitse
üksviisi ustav nii halvas kui heas
KODU jääb hinge kui päikesepaiste
... annab soojust ka võõraste seas.


See on Virve Osila luuletus. Teised on arvatavasti sama autori omad. Aus on märkida luuletuse alla luuletuse autor.

Viib sünnieelsest elust surmaunne
meid vikerkaarevärviline kriis.
Ma arvasin, et armastus on tunne;
nüüd tead, et tegu- elamise viis.

Sust hoian nagu ihu hoiab valust
vee kinni viimse tuimumise eel.
Ma aiman, see, mil maa pääl pole alust,
saab taevatrepiks uinumise teel

Ma mõtlen tõde. Jah, ma räägin ilust.
Ja hoian Sinust nagu vili puust.
Ma tean, et sel, kes tulvil teisest elust,
siin elus võetakse kõik sõnad suust.

/Doris Kareva/

Mõelda end suvess,
paljajalu
laiskade kivide rannale,
kibuvitsade torkimisvalu
põsele, põlvele, kannale.

Mõelda, et olen vaid piisake veest-
lõputu, lainetav, ajatu,
kübeke kummelipehmest teest-
hellitav, niiske, kajatu.

Ja nii kerge kui
kajakalend,
ja nii vaba kui tuuled...

Ükskõik milleks
saaks mõelda end
argipäevade juurest.

/Aita Kivi/

Luikede lennus on midagi kaeblikult kurba
neile, kel tiibu ei ole
või tiibadest lõppenud jaks.
Midagi ilusat, ülevat,
meeletut, koledat, kurba
elul on näidata neile,
kel lõppenud elamisjaks.

Kõikidest andidest
armsaim on ikkagi elu.
Elust veel armsamat tahta
ei oska me kellegi jaoks.
Õnn kui ta on, aga see
kuidas täitub me elu,
jälle on õnn,
meie tahe on tühi ta jaoks.

/ Hando Runnel /

Üht inimelu teha nähtavaks

Üht inimelu teha nähtavaks
ja anda paljudele
päriseks
ei saa.

Jääb vahemaa,
jääb võõrastusevarjund.

Vaid sügav tarkus,
avar armastus
me erisusi lähendab
ja liidab.

See valguse
ja vabaduse vaim,
mis ilmub üheaegselt
kahes kehas

ja tunneb ennast ära
mõlemas.
/D. Kareva/

Saabuvat sõbrapäeva! :)
"Sõprus ei küsi, kui palju Sa kaalud,
oled Veevalaja, Kalad või Kaalud.
Sõprus ei küsi, kus olid nii kaua -
kui tuleb sõber, katad vaikides laua.
Sõprus ei küsi, olid kaugel või ligi:
sõber teab niigi - kui pidi, siis pidi.
Sõprus ei küsi:"Kas oled mu sõber?"
Ta tuleb targu, kui Su ihu on nõder.
Ta ei küsi kui pruut:"Kas olen Sul ainus?"
Ta toob pudeli veini ja toetab Su vaimu.
Sõprus iial ei küsi, kes noorem, kes vanem:
ta on nagu vein - kui vanem, siis parem.

Arm on nii üürike. Sõprus on püsiv.
Mina ta vanust küll TÄNA ei küsi."

/Ave Alavainu/



Toimetatud 1 kord(a). Viimati valulla 13.02.2014 20.10.

Ühel hetkel sa tead,
kuidas asjad peavad olema.
Teisel hetkel libiseb see uuesti käest.

Ühel hetkel
on sul õigus öelda:
see, mida me kõik otsime,
on täiuslikkuse tunne,
millele võidakse muidugi anda
mõni muu nimi.

Teisel hetkel
hakkad kahtlema:
kuidas sa tead, et kõik seda otsivad.

Igatahes on täiuslikkusel
palju erinevaid palgeid.
Ja on kahju, kui sellest,
et miski oli peaaegu täiuslik,
saadakse alles tagantjärele aru.
/Katre Ligi/

kui ma olen sinu juures

kui ma olen sinu juures
on päevad pühapäevad
kolm-neli pühapäeva nädalas
kui oleksime iga päev koos
poleks varsti ükski päev enam pühapäev
võibolla vaid vahel harva
kui käiksime eraldi väljas
need uued pühapäevad
ja nädalad pühapäevadeta
võiksid olla närused
vähemalt ühele meist

Peeter Sauter

SIRELID MÖÖDAS, JASMIINIDES SUVI,
katuseharjal kaksteist tuvi.

Kolm on kirjud, kolm pruunid kui tolm,
kolm on hallid ja valged kolm,
silmis kaks korda kaksteist sära.
Kolmekaupa nad lendavad ära.

Kolm need kirjut kui elav aare
lendavad koos üle vikerkaare.
Õhku siis tõusevad kolm need pruuni,
õhku tõusevad, lendavad kuuni.

Suitsuna kohuvad kolm need halli
varjama miilavat päieksepalli.

Kolm need valget... need jõuavad sinnani -
lumepilvede valge linnani,
nende järel jasmiiniäitsmed
keerlevad kui nende suled väiksed,
keerlevad, keerlevad, hakkavad hajuma,
katusehari see nõgusaks vajuma,
nõgusaks vajuma suvihari,
seinu saagima kuusiku vari.
P-E Rummo

Katre Ligi? tema ajab mind alati nutma. aga ei-ei, mitte pahasti. ja on üks vihuke, mis vahel kätte satub: "Augustit ära saates". lihtsalt satub... Sauter, kes vahepeal hinge täis ajas, on ka nüüd hakanud vanemate naiste(?) südameid võitma.

kuid mida kaugemale saab minna, seda paremini näeb...

On sügisel viinamarjad,
on pirnid ja ploomid ja muud.
Juba kolmkümmend aastat ma kiidan
koduõue antoonovkapuud.

Ta kõik need aastad on teinud
nii hõrguna hapuks me suud,
ja hästi ei saa tema vastu
ei suislepad ega trebuud.

Neis teistes on sügisepäikest,
kuid temas on sügisetuult,
seda vastu pidama kutsuvat,
igal sügisel korduvat truult.
Katre Ligi

:)



Toimetatud 1 kord(a). Viimati moosimadu 27.08.2014 22.38.

:) :)
Aitäh!



Toimetatud 3 kord(a). Viimati moosimadu 28.08.2014 18.53.

miks sa maha võtad? kuu süütab vihmast jäänud lombist lõkkeid...

Korras...



Toimetatud 1 kord(a). Viimati moosimadu 28.08.2014 18.53.

tulin koju-anna,anna
ei saand silma kinni panna.
kui sain silma kinni panna
kuulsin jälle anna, anna.
See on Anna Haava luule,
mida iga päev ei kuule

u ja miri ja valulla ja salm ja luuletus ja kotkas ja jne.teie luules on ilu,on mida uskuda ja mõtelda.Oma luules annate edasi sõnumi,mida ütelda tahate aga.tänan

teie luule avab ilmaruumi siia sinna.kui rääkida inimestest - intellektuaaltasandil siis olöete parimad

lahendusele
veel Anna Haavale "soola peale":

Kui sa tuled, too mul lilli,
too mul kurki, too mul tilli.
Kohupiima, kohviube,
tule, tuuluta mu tube...
(Hando Runnel)

Su suudlus voogas nagu emapiim,
mis liigseks teeb kõik teised maised toidud.
Ja liigutustes nagu liugles riim,
mis läbi sajandite mulle hoitud.
...
Ja vanaduses, valges nagu sirel,
meid teadushimu vastselt haaraks vist,
kui vaimupungi puhkeks veel me kirel,
kui haual nõgestega võitleb rist.

Valmar Adams "Meielik", 1939)

nii nunnud luulearmastajad
kes liigselt aju vist ei vaja
see olemas neil tagataskus
sealt lihtsalt välja võtta raskus
et olla vahel lihtsalt nii

noh nagu alati