Vaevalt asi ainult maikellukestes kinni on! Ka minul on elus olnud meessõpru, keda nimetan "vennakesteks" ja no kellega suhtlemegi nagu vendadega. Ja vägisi ei saa ju end kirge tundma panna. Mida pole, seda pole.
Kui arvad aga tõemeeli, et asi maikellukestes, siis saaksid seda ju talle naiseliku kavalusega ja "läbi lillede" vihjata, et ahh, kuidas mulle meeldivad need lilled; teistest lilledest ei hooli ma üldse... vms. Küll sa oskad, kui tahaksid!
Aga veel. Arvan, et selles eas polegi enam peamine kirg, see võlusõna armastus, mis nagunii (teadlaste arvates) 6-7 kuu pärast vähenema hakkab...ŽHiljem elatakse nagunii austuse, ühiste huvialade, ühise kodu nimel. (Lapsi te ju vaevalt enam tegema hakkate?).
Mine kraaksu pisut õues, täna imeline päike, ja mõtle õige järele... KAS SA TÕESTI LOOBUKSID kaaslasest, kes nii tore ja hea ja kellega ühised noorpõlvemälestused...ainult sellepärast, et pole sellist lõõmavat KIRGE kui 30-aastasel...