vajan nõu kuna ise nii lohh et ei suuda otustada. ühesõnaga kohtuotsusega on paika pandud kuupäev, mis ajani tohib lahutatud abikaasa elada praegusel elamispinnal. st. seda et kui see päev saabub ja ta sealt läinud ei ole, siis pöördun kohtutäituri poole kohtuotsuse täideviimiseks. kui aga abikaasa on mulle teinud teatavaks abipalve, et kas ma ei tuleks talle vastu ja ei lubaks seal edasi elada teatud kuupäevani, mis on meie kahe vaheline kokkulepe. kas ma saan õigesti aru, et praegu aitab mind kohtutäitur, aga pärast ei aita mind enam mitte keegi, kui me mehega omavahel sellise kokkuleppe teeme? või kui ta meie omavahel kokkulepitud kuupäevaks välja ei koli, kas siis hiljem saan pöörduda kohtu otsuse täitmise asjus kohtutäituri poole, või öeldakse mulle siis et enam ei saa midagi teha.

suusõnaline kokkulepe? nalja teed, su lahutatud mees mõnitab ju sind!

ei, see võiks olla meievaheline kirjalik kokkulepe. muidugi ma ei oleks nõus suusõnalise kokkuleppega. aga ma kahtlustan et selle kokkuleppe paberiga võin pärast WC kasutada, sest sellega ei ole enam mitte midagi peale hakata, sest rong on läinud ... või kuidas need asjad käivad? ma saan aru, et ta on suures hädas, kuigi ma tunnen et see ei ole absoluutselt minu asi, on mul inimlikus plaanis temast ikka kahju ka. kusjuures omakasud ka mängus. see eluase kust ta peab välja kolima, on ahiküttega ja teatavasti sellised onnid ei taha ilma kütmata olla. aga käia kütmas 150 km kaugusel on minu jaoks ka jama lugu.

kui sa lihtsalt lubad suusõnaliselt seal elada siis sellisel juhul saab mehest üürnik ja sinu sõna tema sõna vastu
AGA sõlmi mehega kirjalikult tähtajaline üürileping.

misd krdi kokkulepped? ütledki kohtutäiturile, et elad 150 km kaugusel, maikuus tulin esimest korda ja vaatasin, et bljaaaaaaa, polegi välja kolinud! tulge appi! lohh:))