Tahan siin teadjatelt saada arvamust krt ühistu moodustamise kohta. Äsja moodustati korteriühistu ja kanti registrisse. Juhatusse valiti kolm isikut. Üks nendest korraldas ja ajas asju nö dokumendid paika, sõitis oma isikliku autoga, et asjaajamist teostada. Nüüd on kuulda, et tahetakse elanikelt selle asjaajamise eest ( bensiinikulu, paberikulu, printeritint jm) küsida veel lisaraha, et noh " inimene tegi oma vabast ajast seda kõike ja veel oma autoga". Maksame ju niikuinii osamaksu sisse. Minuteada on väikses kü ( 12 krt) see töö kõik vabatahtlik ja tasuta. Saan aru, et kui raamatupidaja teeb arved ja saadab laiali, võtab 2.50 kuu eest. Aga pole kuulnud, et peaks bensiini kinni maksma. Ootan kiiret arutelu!

Tutvu ühistu põhikirjaga ja üldkoosoleku protokolliga. Juhatus otsustab koos üldkoosolekuga rahaliste vahendite jaotamise. Korteriühistu seadus - Riigiteatajas.

mul tekkis hoopis küsimus, et mis tohutu ringisõitmise vajadus see ühistu moodustamisel küll on? Või milleks kulub suures koguses tinti ja paberit? praktiliselt kõik on võimalik korda ajada elektrooniliselt arvuti tagant tõusmata, milleks on vaja autoga suuri ringsõite teha? Samuti ei taipa, mis trükitööd need suurel hulgal võiks olla, kuhu arvestataval hulgal annaks tinti ja paberit kulutada.
Töö ei pea olema vabatahtlik ega ka tasuta, aga antud juhul ei näe küll, et selliste kulude kinni maksmine kuidagigi põhjendatav oleks. Pigem tundub, et tahetakse ikkagi töötasu maksta ja selleks on kuskilt laest vaadatud kulud välja mõeldud.

mis te pinisete, mina sõidan ja teie maksate. mis siin arusaamatut on? mul on vastutus, teil ei ole. parem on suu kinni pidada ja seda toitumiseks kasutada.

Miks peaks juhatuse liige omast taskust kinni maksma ühistu asjaajamise? Kui on kulunud raha näiteks bensiini, paberi ja muu vajaliku peale, siis raamatupidaja maksab kuludokumentide alusel selle raha juhatuse liikmele tagasi ja see on tegelikult ju haldusteenus. Ühistu käivitamisel võivad küll igasugu imelikuna tunduvad kulud olla. Aga andke aega atra seada, kogemused tulevad aastatega. Jõudu ja pikka meelt kõigile!

lugeja Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Miks peaks juhatuse liige omast taskust kinni maks
> ma ühistu asjaajamise? Kui on kulunud raha näiteks
> bensiini, paberi ja muu vajaliku peale, siis raam
> atupidaja maksab kuludokumentide alusel selle raha
> juhatuse liikmele tagasi ja see on tegelikult ju
> haldusteenus. Ühistu käivitamisel võivad küll igas
> ugu imelikuna tunduvad kulud olla.

Mitme ühistu asjaajamisega sa tegelenud oled? Mina olen päris mitmete asutamise ja hilisema raamatupidamisega tegelenud ja võin kinnitada, et mingeid bensiini ja paberihunnikuid ei ole seal mitte kuhugi kulutada. Olgu imelik või mitte. Jään oma arvamuse juurde, et tegelikult tahetakse varjatult hoopis töötasu maksta, eriti kui summad nii suured, et nende katmiseks elanikelt niigi kogutavatest haldus- jm. tasudest ei jätku.

To mida - mida : ma olen tavaline krt omanik ehk üldkoosoleku liige ja meie maja KÜ alles kanti registrisse, koosolekul muuseas mainis juhat. esimeheks saanud isik, et kõik peaks ikka sellele juhat. teisele liikmele heastama bensiinikulud, paberikulud, printeri tindi kulud ja ei tea, mida veel, et ta on ikka oma töö kõrvalt pidanud need asjaajamised korraldama ja oma autoga sõitma ringi. Pole mina näinud mingeid paberihunnikuid ega muud. Olengi juba aru saanud, et mis värki ma siin tasun omast taskust. Kes tegi tööd, eks siis esitagu raamatupidajale kuludokumendid ja tõestused, saab sealt oma raha kätte. Põhikirjas polnud ühtki sellelaadset otsust muide, et nii vaja teha. Kui pole, siis pole vaja.

jään oma arvamuse juurde, et KÜ asutamisel võib kuluda raha nii bensiini jaoks kui ka paberi-printeritindi jaoks. Kõikidel ei ole kõik asjad ainult arvutis ja kõikidel ei ole asjad ka võib-olla kohe käpas. Kuna KÜ moodustati alles nüüd, kus see on kohustuslik, siis võib siit sellisegi järelduse teha, et lõpuks ometi nõustus keegi sellega tegelema ja kui ka senised kogemused puuduvad, siisei lähegi asjad kohe ludinal !

_jään oma arvamuse juurde, et KÜ asutamisel võib kuluda raha nii bensiini jaoks kui ka paberi-printeritindi jaoks_

hehehh, meil kulus hulk raha veel viinale ja suupistetele, et n.ö. verivärske ühistu sisse õnnistada.

lugeja Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> jään oma arvamuse juurde, et KÜ asutamisel võib ku
> luda raha nii bensiini jaoks kui ka paberi-printer
> itindi jaoks. Kõikidel ei ole kõik asjad ainult ar
> vutis ja kõikidel ei ole asjad ka võib-olla kohe k
> äpas......

Too mõni näide, kuhu on vaja kilomeetrite kaupa sõite korraldada, või millele kulub hunnikute viisi paberit ja tinti. Enamus vajalikke ametiasutusi ei võimaldagi asjaajamist muul moel, kui arvuti kaudu. Seega, kuhu on vaja sõita, et suurel hulgal bensiini õnnestuks kulutada. Ja mis pabereid on vaja hunnikute viisi printida?

Pigem on õige eelpool kirjutaja jutt, et raha kulus sisse õnnistamisele ja seda tahetakse maja rahvalt nüüd sisse kasseerida. :)

Teema on lukku pandud! Aitäh arutlejatele!

Ma toon mõned kuluartiklid ja näited, kuidas on võimalik, et tõesti kulutati nii bensiini (ja rehve ja õli ja üldse mõne füüsilise isiku isiklikku sõiduvahendit tervikuna), kui ka paberit ja printerit (ja elektrit, ning muid kuluartikleid, sest isegi "kõikeasendav" arvuti ei tööta ilma elektrita ja asjaajamine E-Riigis ei toimi ilma interneti ühenduseta, mis samuti maksavad).


Selleks, et asutamiskoosolekul saaks kinnitada ära nt. põhikirja (mõnedel vbl ka kodukorra jms), peaks eelnevalt see olema tutvustamiseks, ettepanekuteks ja paranduste tegemisteks jagatud kõikidele tulevastele KÜ liikmetele (korteriomandite omanikele). Jah, seda saab teha ka elektrooniliselt, juhul kui kõikidel on olemas vähemalt arvutid (ja parimal juhul ka internetiühendus jms tilulilu). Kui netti pole kõigil siis käib mingi siblimine mälupulkade, CD-de ja flopy (sic!) ketastega :) ...asjaajaja jookseb oma mälukaga kõik korterid läbi ja sheerib põhikirjateksti, siis jookseb 10 päeva pärast jälle kõik korterid uuesti läbi ja korjab kokku selle, mida raffas tagasisdena sheerib, siis pärast mõningast tööd MS Wordiga jookseb asjaajaja jälle oma mälukaga mööda kortereid ringi ja jagab parandatud versioone jne..... aga saab kuidagi ikka eksole, ei saa salata

P.S.
Võib-olla kõik ei tea, aga

16 protsenti Eesti elanikest pole kunagi internetti kasutanud.
Iga viies Eesti täiskasvanu pole eales internetti kasutanud.
45 protsenti Eesti eakatest pole kunagi arvutit kasutanud.

Lihtsam (ja tihti möödapääsmatu) on nt seesama põhikirjaprojekt trükkida paberile ja jagada kõikidele KÜ tulevastele liikmetele füüsiliselt kätte. Edasi tulevad ettepanekud ja parandused, need viiakse sisse ja jagatakse uuesti laiali. Ja nii tehakse nii mitu korda kui vaja ja kõik OK saab olema. Kui on 12 korterit ja põhikiri kahel A4 lehel, siis miinimumkulu on 48 lehte.
Kui on kolmel A4 lehel siis 72 lehte. Kui neljal A4 lehel siis 96 lehte....
Mul on siin hallata aga nt kaks ühistut, ühes 60 ja teises 75 korterit.
Seal oleks kahe A4 puhul kulud juba siis vastavalt 240 lehte ja 300 lehte. + trükk.
Tegelikult on nt. mul ühes majas põhikiri 6 lehte (oli 8 !) ja teises majas 5 lehte.

Kui on veel ka muid dokumente, mida oleks vaja asutamiskoosolekul kohe ära kinnitada (kodukord, raamatupidamise sise-eeskirjad, piiritlusaktid, järelepärimiste ja neile vastamise korra kinnitamine, üldkoosoleku päevakord, volikirja blanketid, revisjonikomisjoni töö alused, tehingute piirid ja tegijate pädevused/load jne jms), siis paberihunnik aina kasvab.

Alla ühe pakiga tuleb säästja ilmselt kuidagi toime, aga pigem mitte. 4 kuni 7 EUR/pakk 500 lehte.

Edasi tuleb esitada asutamisavaldus mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile.

Kes peab vajalikuks (kõikidel ei ole digiallkirja andmise võimalust ja võimekust), see laseb avalduse (paberil ja trükituna) tõestada notari poolt (sinna tuleb kohale sõita ja vbl mitu korda). Selle eest tuleb maksta ka tõestamistasu. Kes ei saa ise nõuetekohase avalduse koostamisega hakkama, see ostab notarilt sisse ka konsultatsiooni ja avalduse projekti koostamise teenuse.

Edasi, selleks et esitada avaldus jm dokumendid E-Riigi kaudu (ettevotjaportaal.rik.ee), peab esitajal olema võimalus anda digiallkirja + internetiühendus. Mõni peab interneti leidmiseks sõitma oma Moskvitšiga vallakeskusesse raamatukokku või avalikku internetipunkti. Mõni peab need paberid viima kohale füüsiliselt kusagile maakonna keskusesse, mõni peab need saatma ümbrikus ja tähituna.

Lisaks avaldusele peab olema olemas riigilõivu tasumise tõend, asutamiskoosoleku protokoll, asutamiskoosolekul olnute nimed koos allkirjadega paberil, põhikiri, loodava ühistu asjapulkade kontaktandmed eraldi lehel, ühistu asutajate/liikmete täisnimekiri eraldi lehel (lehtedel) koos isikuandmetega (isikukood, korteri number, liikmele kuuluv häälte arv, osamaksu suurus, liikmeksastumise aeg) ja kinnistusraamatu väljavõte (tasuline). Kui need kõik esitatakse paberil, siis oma kulu siingi.

Mul on nt. kinnistusraamatu väljavõte ühes majas 6 lehte A4 (60 korterit) ja teises 7 lehte A4 (75 korterit). Iga korteri kohta tuleb väljatrüki eest maksta 1EUR teenustasu (ühes majas 60EUR teises 75EUR). Selle peab põhimõtteliselt võtma iga kord vahetult enne üldkoosoleku toimumist, et kontrollida kohalolijate õigust esindada mingit korterit koosolekul ja hääletada üldse. Nii ka asutamiskoosolekul. Ja kui otsust esimesel koosolekul ei tule, tuleb teha uus korduskoosolek ja jälle võtta kinnistusraamatu väljavõte vahetult enne koosoleku toimumist.

Seega igasuguseid kulusid on ja võib olla. Ja sealhulgas võivad olla ka nii paberi + trükikulud, kui isikliku sõiduvahendi kasutamise kulud. Kindlasti maksab ka inimese aeg midagi ja mitte vähe. Tegelikult peaks seal olema veel elektrikulu, interneti püsiühenduse kulu, telefonikulu jms, aga see läheks juba sendi saagimiseks ja ei ole mõistlik.

Seepärast tavaliselt ei saeta mõistlikes ühistutes igat senti alati sajaks jupiks, vaid kompenseeritakse kulutajale tehtud kulutused kompleksselt, kasvõi näiteks "paberi ja bensiinikulude hüvitamisena". Kuidas ja mis summas seda konkreetselt tehakse on ühistu liikmete (või juhatuse, kui nad on üldkoosoleku poolt selleks volitatud) enda otsustada.

Võib kohe asutamiskoosolekul määrata/langetada otsuse KÜ asutamisega seonduvate kulude hüvitamise kohta kas käsunduslepingu alusel (kaasnevad riiklikud maksud) või kuludokumentide alusel (lisakulusid ehk makse ei kaasne) ja juhul kui kuludokumendid ei kata, või pole võimalik iga kulu kohta dokumenti esitada, siis võib ka üldkoosolek "pigistada silma kinni" ja lubada esitada kuludokumente mingi määratud summa ulatuses (sõidab oma sapakaga hea inimene ühistu heaks maha 50km siis ei esita ta mitte sõidupäevikut (0,30EUR/km) ega bensiini tšekki 3 liitri kohta, vaid ütleme 10 liitri kohta ja selle sees on ka kokkulepitult kulutused rehvidele, õlidele, ajale, paberile, trükile, internettidele ja elektrile.

Kui tahetakse igas asjas koma koinida, või põhimõtteliselt kõike alati korrektselt teha ja riigimaksud ka maksta, siis valitakse asutamiskoosolekul usaldusisik, kes sõlmib käsunduslepingu KÜ asjaajajaga, kindla töö tegemiseks ja selle eest kindla tasu maksmiseks.

Vaesemates MTÜ-des (s.h. alles asutatavates KÜ-des) otsitakse aga tavaliselt arusaadavatel põhjustel muid võimalikult odavaid lahendusi, et hundid oleks söönud ja lambad oleks terved. Kui eestvedaja on aga Timurlane, patoloogiline heategija, või lihtsalt loll, siis teeb ta seda kõike muidugi alati tasuta ja maksab vajadusel omast taskust veel ka peale.