Ma toon mõned kuluartiklid ja näited, kuidas on võimalik, et tõesti kulutati nii bensiini (ja rehve ja õli ja üldse mõne füüsilise isiku isiklikku sõiduvahendit tervikuna), kui ka paberit ja printerit (ja elektrit, ning muid kuluartikleid, sest isegi "kõikeasendav" arvuti ei tööta ilma elektrita ja asjaajamine E-Riigis ei toimi ilma interneti ühenduseta, mis samuti maksavad).
Selleks, et asutamiskoosolekul saaks kinnitada ära nt. põhikirja (mõnedel vbl ka kodukorra jms), peaks eelnevalt see olema tutvustamiseks, ettepanekuteks ja paranduste tegemisteks jagatud kõikidele tulevastele KÜ liikmetele (korteriomandite omanikele). Jah, seda saab teha ka elektrooniliselt, juhul kui kõikidel on olemas vähemalt arvutid (ja parimal juhul ka internetiühendus jms tilulilu). Kui netti pole kõigil siis käib mingi siblimine mälupulkade, CD-de ja flopy (sic!) ketastega :) ...asjaajaja jookseb oma mälukaga kõik korterid läbi ja sheerib põhikirjateksti, siis jookseb 10 päeva pärast jälle kõik korterid uuesti läbi ja korjab kokku selle, mida raffas tagasisdena sheerib, siis pärast mõningast tööd MS Wordiga jookseb asjaajaja jälle oma mälukaga mööda kortereid ringi ja jagab parandatud versioone jne..... aga saab kuidagi ikka eksole, ei saa salata
P.S.
Võib-olla kõik ei tea, aga
16 protsenti Eesti elanikest pole kunagi internetti kasutanud.
Iga viies Eesti täiskasvanu pole eales internetti kasutanud.
45 protsenti Eesti eakatest pole kunagi arvutit kasutanud.
Lihtsam (ja tihti möödapääsmatu) on nt seesama põhikirjaprojekt trükkida paberile ja jagada kõikidele KÜ tulevastele liikmetele füüsiliselt kätte. Edasi tulevad ettepanekud ja parandused, need viiakse sisse ja jagatakse uuesti laiali. Ja nii tehakse nii mitu korda kui vaja ja kõik OK saab olema. Kui on 12 korterit ja põhikiri kahel A4 lehel, siis miinimumkulu on 48 lehte.
Kui on kolmel A4 lehel siis 72 lehte. Kui neljal A4 lehel siis 96 lehte....
Mul on siin hallata aga nt kaks ühistut, ühes 60 ja teises 75 korterit.
Seal oleks kahe A4 puhul kulud juba siis vastavalt 240 lehte ja 300 lehte. + trükk.
Tegelikult on nt. mul ühes majas põhikiri 6 lehte (oli 8 !) ja teises majas 5 lehte.
Kui on veel ka muid dokumente, mida oleks vaja asutamiskoosolekul kohe ära kinnitada (kodukord, raamatupidamise sise-eeskirjad, piiritlusaktid, järelepärimiste ja neile vastamise korra kinnitamine, üldkoosoleku päevakord, volikirja blanketid, revisjonikomisjoni töö alused, tehingute piirid ja tegijate pädevused/load jne jms), siis paberihunnik aina kasvab.
Alla ühe pakiga tuleb säästja ilmselt kuidagi toime, aga pigem mitte. 4 kuni 7 EUR/pakk 500 lehte.
Edasi tuleb esitada asutamisavaldus mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile.
Kes peab vajalikuks (kõikidel ei ole digiallkirja andmise võimalust ja võimekust), see laseb avalduse (paberil ja trükituna) tõestada notari poolt (sinna tuleb kohale sõita ja vbl mitu korda). Selle eest tuleb maksta ka tõestamistasu. Kes ei saa ise nõuetekohase avalduse koostamisega hakkama, see ostab notarilt sisse ka konsultatsiooni ja avalduse projekti koostamise teenuse.
Edasi, selleks et esitada avaldus jm dokumendid E-Riigi kaudu (ettevotjaportaal.rik.ee), peab esitajal olema võimalus anda digiallkirja + internetiühendus. Mõni peab interneti leidmiseks sõitma oma Moskvitšiga vallakeskusesse raamatukokku või avalikku internetipunkti. Mõni peab need paberid viima kohale füüsiliselt kusagile maakonna keskusesse, mõni peab need saatma ümbrikus ja tähituna.
Lisaks avaldusele peab olema olemas riigilõivu tasumise tõend, asutamiskoosoleku protokoll, asutamiskoosolekul olnute nimed koos allkirjadega paberil, põhikiri, loodava ühistu asjapulkade kontaktandmed eraldi lehel, ühistu asutajate/liikmete täisnimekiri eraldi lehel (lehtedel) koos isikuandmetega (isikukood, korteri number, liikmele kuuluv häälte arv, osamaksu suurus, liikmeksastumise aeg) ja kinnistusraamatu väljavõte (tasuline). Kui need kõik esitatakse paberil, siis oma kulu siingi.
Mul on nt. kinnistusraamatu väljavõte ühes majas 6 lehte A4 (60 korterit) ja teises 7 lehte A4 (75 korterit). Iga korteri kohta tuleb väljatrüki eest maksta 1EUR teenustasu (ühes majas 60EUR teises 75EUR). Selle peab põhimõtteliselt võtma iga kord vahetult enne üldkoosoleku toimumist, et kontrollida kohalolijate õigust esindada mingit korterit koosolekul ja hääletada üldse. Nii ka asutamiskoosolekul. Ja kui otsust esimesel koosolekul ei tule, tuleb teha uus korduskoosolek ja jälle võtta kinnistusraamatu väljavõte vahetult enne koosoleku toimumist.
Seega igasuguseid kulusid on ja võib olla. Ja sealhulgas võivad olla ka nii paberi + trükikulud, kui isikliku sõiduvahendi kasutamise kulud. Kindlasti maksab ka inimese aeg midagi ja mitte vähe. Tegelikult peaks seal olema veel elektrikulu, interneti püsiühenduse kulu, telefonikulu jms, aga see läheks juba sendi saagimiseks ja ei ole mõistlik.
Seepärast tavaliselt ei saeta mõistlikes ühistutes igat senti alati sajaks jupiks, vaid kompenseeritakse kulutajale tehtud kulutused kompleksselt, kasvõi näiteks "paberi ja bensiinikulude hüvitamisena". Kuidas ja mis summas seda konkreetselt tehakse on ühistu liikmete (või juhatuse, kui nad on üldkoosoleku poolt selleks volitatud) enda otsustada.
Võib kohe asutamiskoosolekul määrata/langetada otsuse KÜ asutamisega seonduvate kulude hüvitamise kohta kas käsunduslepingu alusel (kaasnevad riiklikud maksud) või kuludokumentide alusel (lisakulusid ehk makse ei kaasne) ja juhul kui kuludokumendid ei kata, või pole võimalik iga kulu kohta dokumenti esitada, siis võib ka üldkoosolek "pigistada silma kinni" ja lubada esitada kuludokumente mingi määratud summa ulatuses (sõidab oma sapakaga hea inimene ühistu heaks maha 50km siis ei esita ta mitte sõidupäevikut (0,30EUR/km) ega bensiini tšekki 3 liitri kohta, vaid ütleme 10 liitri kohta ja selle sees on ka kokkulepitult kulutused rehvidele, õlidele, ajale, paberile, trükile, internettidele ja elektrile.
Kui tahetakse igas asjas koma koinida, või põhimõtteliselt kõike alati korrektselt teha ja riigimaksud ka maksta, siis valitakse asutamiskoosolekul usaldusisik, kes sõlmib käsunduslepingu KÜ asjaajajaga, kindla töö tegemiseks ja selle eest kindla tasu maksmiseks.
Vaesemates MTÜ-des (s.h. alles asutatavates KÜ-des) otsitakse aga tavaliselt arusaadavatel põhjustel muid võimalikult odavaid lahendusi, et hundid oleks söönud ja lambad oleks terved. Kui eestvedaja on aga Timurlane, patoloogiline heategija, või lihtsalt loll, siis teeb ta seda kõike muidugi alati tasuta ja maksab vajadusel omast taskust veel ka peale.