Üürnik üüris korteri kaheksa aastad tagasi. Maksis ette ühe kuu üüri, lepingu tasu ja tagatis raha.
Nüüd tuli äkki peremees ja käratas käi välja, tahtvad korterit maha müüa.Üürnikule anti korraldus
nädalaga välja kolida. Üürnik hakkaski kohe tegutsema. uut elamist otsima aga kahjuks on tal rahadega raskusi ja odavaid kortereid oli raske leida
Lõpuks ta leidis uue korteri aga otsimisega läks kuu aega ja peremees nõuab selle kuu eest üüri.
Üürnik soovitas jätta tagastusraha peremehele ja lisa mitte maksta. Peremees solvus selle peale murdis korterisse ja vahetas luku ja luku.Peremees ei ole üürnikule mingeid lepinguid andnud ja üüriraha vastu mingeid tsekke andnud. Peremees pole ka üürist tulevad tulu deklareerinud
Mida peab üürnik tegema, et kätte saada oma ülejäänt vara.

Üürnik peab edaspidi mõtlema, kas ikka tasub selliseid suusõnalisi lepinguid teha või mitte. Ja ega tal muud üle jää, kui peremehega tuleb kuidagi kokku leppida. Sest kuidas tõestad, et see sinu vara? Ja miks selle võõrasse korterisse viisid? Kohtutee siin küll ära ei tasu. Seda enam, et mingeid lepinguid ju ei ole - ise oldi valmis niimoodi elama.

Sel ajal oli veel kehtiv suusõnaline leping ja hiljem keeldus peremees kirjalikku lepingut tegemast sest politsei ütles , suusõnaline leping kehtib ikka veel

No eks pöördu siis politsei poole, kui politsei nii ütles.

kas sa saad tõestada, et oled maksnud ühe kuu üüri ette? et oled tasunud tagatisraha?
Kui jah siis tagatisraha pidi omanik panema panka ja see kogus seal intresse see aeg kui sa korteris elasid. Kui sa eiole korterit kahjustanud ja korter on samas seisus mis sisse kolides siis tagatisraha saad tagasi veidi rohkem kui kunagi maksid. ettemakstud üürirahaga saad teha jah tasaarveldust.

eid_1506edcff7ae38 Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Sel ajal oli veel kehtiv suusõnaline leping ja hil
> jem keeldus peremees kirjalikku lepingut tegemast
> sest politsei ütles , suusõnaline leping kehtib ik
> ka veel

Suusõnaline leping kehtib alati täpselt nii kaua, kuni mõlemad pooled seda tunnistavad. Kui praegu korteriomanik seda enam ei tunnista, siis eks mine ja tõesta oma suusõnalist lepingut. Samuti eks tõesta, et oled üldse midagi kellelgi maksnud, kui sul ühtki dokumenti selle kohta pole. Et jälle suusõnaline kviitung/tsekk jah? Sellise jutuga ajad küla kassid ka naerma.

Üürilepingu üles ütlemine peab toimuma väga kindlate nõuete järgi, kas kirjalikus- või kirjalikku taas esitamist võimaldavas vormis (ka suusõnaliselt sõlmitud üürilepingu puhul). Kui ei ole järgitud võlaõigusseaduse § 325 kohaselt nõutud vorminõudeid, on üles ütlemine tühine.

Tihti ei adu üürileandjad, et andes eluruumi üürile, loobuvad nad üldjoontes ka õigusest enda omandisse vabalt sisse jalutada. Kui üürileandja annab ruumid üürniku kasutusse, puudub tal edaspidi õigus ilma üürniku eelneva nõusolekuta eluruumi siseneda.

Omavoliline sissetung võõrasse eluruumi on kuritegu. Riigikohtus on olnud kaasus, kus üürileandja tunnistati karistusseadustiku (KarS) § 266 lg 1 järgi süüdi selles, et ta tungis ebaseaduslikult ukseluku lahtimurdmise teel üürnike tahte vastaselt korterisse. Lisalugemist: Karistusseadustiku § 266.

Oma asjade kättesaamiseks pöördu kõigepealt politseisse. Ilmselt ei teki sul probleeme tõestamisega, et see korter oli sinu eluase (sinu kasutuses). Kui elasid seal 8 aastat, teavad ju sind kõik naabrid nime- või vähemalt nägupidi.

Ja kui omanik ütleb, et lihtsalt lubas sõpra seal elada kokkuleppega, et too kohe korteri vabastab, kui vaja on, siis millega seda juttu ümber lükata? Kui ühtki dokumenti pole, ei lepingut, ega tsekke raha maksmise kohta, siis on sõna sõna vastu ja mine tõesta midagi

Tere,


Kui korteri omanik saadab esimesed kuud üürnikule tarbitava elektri eest arve , mida üürnik peab tasuma. Arve saadetakse ainult korteri omanikule, üürnik seda ei näe.
Ja kui hiljem korteri omanik enam ei saada tarbitava elektri eest arveid, mida üürnik peab tasuma aga ise on elektriarved igakuiselt tasunud.

Kas omanikul on õigus hiljem tagasiulatuvalt kogu selle perioodi jooksul, kus üürnik ei maksnud elektriarvet(omanik ei andnud teada palju maksma peab), nõuda seda summat? näiteks kui üürnik soovib lepingut lõpetada ja välja kolida korterist?

Täiendus eelmisele postitusele, et näidud saab Eesti Energia kauglugemise teel.
Üürnik eraldi näite ei saada.

Võlaõigusseaduse § 292 lõike 1 kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.

Teie üürileping paraku kaugloetav ei ole.