Jo Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> piisava fantaasia (või stimulantide) ajel käivitab
> aju oma uinuvoleku varuressursid ja me võime sama
> moodi (justkui) midagi näha, tunda, tajuda, tõlgen
> dada ja koguni prognoosida.
Seega annad mõista, et inimesed fantaseerivad ja prognoosivad.
Vastaks esmalt, et prognoositakse tervemõistuslike argumentide alusel, loogika alusel jne. Näiteks ilma prognoositakse enamasti õigesti ja seda ei tehta fantaeerides vaid selgete järelduste najal. Mõõdetakse ilmastiku nähtusi ja asju, ja tehakse järeldused. See pole mingi Vuuduu, et keegi pakub suvalisi ilma ennustusi.
Inimeste fantaseerimine on muu asi kui prognoosimine. Näiteks muinasjutu raamatute autrorid, smauti legewndaarse Sädeme fantaasiate raamatuid, on välja fantaseeritud tõesti aju fantaasia mooduli poolt. Olles siis saama aegselt lisalt vaimselt haige nagu esoteerikutele omane, või lisaks seente reisil, igatahes tegu on tõesti fantaasiatega ja need pole eales kinnitust leidnud ega teiste inimeste fantaasiatega ühtinud. Säde ise ütleb oma joodikutele, et tema teooriad ei ole tõesed, samuti teadus kinnitab seda esoteerikutele ja mina ja teised psühhiaatrid samuti. See ongi fantaseerimise üldine tunnus. et enamasti on väljamõeldised väärad. Aga eespool kirjeldatud ilma prognoos on õige, sest prognoos ja fantaseerimine on erinevad asjad.
Aga eks vahel on ka loterii tunnet, et mõni fantaseerib nö jalgratta välja vms idee ja siis avastab, et selline ratas on juba leiutatud. Seega fantaasia osutus tõeks juhuslikult, kuid sedapuhkudel on enamasti nii, et fantaasia polnud omalooming, vaid siiski kuskil kuuldud ja unustatud ja siis meenus taas ja võimalik et natuke muteerus. Äri tegijad inimesed avastavad sageli enda arvates, et fantaseerides uue idee, aga siis internetist uurides selgub, et see idee oli olemas juba, ja siis meenub neile, kuidas nad selle idee peale tulid ,et tegelikult said nad idee seonduvast asjast kunagi teistelt.
Kuna aju on raske uurida, siis on see valdkond ähmane ja selles olevad mõisted ka, ning sageli nimetatakse asju valede nimetustega. Näiteks "teadvus" on ähmane mõiste, kuid ei maksa omavoliliselt seda kohe mingiks esoteerikute maagia objektiks nimetada. Ka fantaseerimise "moodul" on ebaselge. Näiteks toome siia esoteerikutele meelepärase tehnika, et kuidas aju panna fantaseerima ja muid seonduvaid asju tegema. See on siis nii ,et kustutate toas valguse, ja jätate ainult pisikese valguse kuhugile toanurka, et oleks võimalik mingil määral kuid raskelt eristada mängukaartide vms pildikaartide peal olevat. Kuna teie silmal on pimedas ruumis raskusi kaartide/piltide peal oleva äratundmiseks, eristamiseks, siis peab käivituma aju sees moodul, mis hakkab siis oletama, mis kaardi peal on. Kui silmad on hägused, siis seda parem, eesmärgiks on, et aju nn fantaasia moodul käivituks ja kompenseeriks pimedas ruumis nõrka silmanägemist. Näiteks võtate suvalise esimese nn piltkaardi, ruutu emanda ja siis põrnitsete tema nägu 5 minutit ja siis selel vältel hakkab nähu muteeruma ja näete rohkete inimeste nägusid, lausa ajalooliste isikute nägusid ja muud. Ja kui te põrnitsete, siis aju fantaasiamoodul aina muudab näolapikesi kaardi peal. Lisaks saab sel hetkel ka silma ava korraks suurendada, ehk teisisõnu teha suuri silmi, see muudab nägemisulatust hetkeks ja siis osad kaardi piirkonnad lausa helendavad ja tulevad hetkeks välja erinevad kujundid ja mustrid ruutu emanda pealt. See on kindlasti esoteerika hobilistele huvipakkuv mäng ja nad kindlasti nimetaks seda meeleldi oma maagiaks jne. Teistele tervemõistuslikele aga tõin sellise näite selleks, et mõista, kuidas toimib aju fantaasia moodul. See moodul üritab luua mingit loogikat ja pilti, aga kui tal on vähe infot, näiteks on hämar tuba, siis ta vaeseke muudkui ketrab võimalikke nägusid ja asju, et oleks loogiline. Nii siis toimib see moodul aju sees ja see pole loogika moodul, mis prognoosib.
Head arutlust.