käis ära või? Millest selline vaikus. veel eile ja üleeile olite tagajalgadel.

SIIRIUSE SÄRA DOGONITE TAEVATEADMISTES




Olav Närep




Põhja-Aafrika lääneosas Mali ja Ülem-Volta piiri lähedal Sanga rajoonis elab dogonite suguharu. Nende "sügavad teadmised" sisaldavad Universumi üldise lõpetatud süsteemi teadmiseid, mis on kättesaadavad vaid neile, kes jõudnud pühendatuse kõrgeimale astmele.

See territoorium oli kunagi Prantsusmaa koloonia. 1931. aastal alustas väike grupp prantsuse etnograafe pikaajalisi süstemaatilisi uuringuid. Dogonite müütidesse kogutud teadmiste maht ja tähtsus said selgeks alles pärast seda, kui uuringute juhi surma järel tema lähim abiline Germaine Dieterin pühendati suguharu "sügavatesse teadmistesse". Erinevalt üldkättesaadavatest "kergetest teadmistest" sisaldasid "sügavad teadmised" Universumi üldise lõpetatud süsteemi teadmisi ja on kättesaadavad ainult neile, kes on jõudnud pühendatuse kõrgemale astmele.




Dogonite kosmogooniline müüt hõlmab inimese esivanemate loomist, mille järel toodi Maa puhastamiseks üks neist ohvriks ja loodi valmiskujul esimesed inimesed.
Vastavalt müüdile asus inimestega juba asustatud Maa alguses Siiriuse läheduses, kuid üks selle tähe komponent plahvatas ning seepärast paigutas dogonite jumal Amma Maa ümber teise tähe - Päikese - juurde. Kosmiline reis sooritati paadis, milleks oli Maa ise.




Dogonite taevateadmised

Nad valdavad astronoomiat, neil on kalender, arvutuskunst, laialdased teadmised inimese anatoomiast ja psühholoogiast, ettekujutus geneetikast, süstematiseeritud farmakopöa (ravimite valmistamise ja säilitamise viise esitav teadmine). Ja sealjuures puudub dogonitel kiri, astronoomilised seadeldised, nad ei tunne taevamehhaanika arvutamise meetodeid ega relatiivsusteooriat.
Nende astronoomilised teadmised on üllatavalt laiad. Nad teavad, et Linnutee on spiraalne tähesüsteem, mis kuulub veelgi suuremasse tähespiraali. Nad teavad ka seda, et Päike on pöörlev täht ning Veenus, Marss ja Jupiter tiirlevad samuti kui Maa ümber Päikese.
Dogonite astronoomiast võib leida hämmastavaid asju, näiteks kutsuvad nad Bala-puu täheks ühte Jupiteri neljast suurest kaaslasest (eurooplastele tutvustas suuremaid Jupiteri kaaslaseid alles Galilei, kui ta need omaleiutatud teleskoobi abil avastas). Tänapäeval teatakse muidugi ka teisi Jupiteri kaaslaseid, kuid dogonitel puudub teleskoop tänini. Muide, arvamisele, et dogonite esivanemad tundsid optikariistu, viib ka nendekeelne nimi Maailma Kaksiksilm, mille nad andsid Lõunaristi alfale. See paistab igas teleskoobis kaksiktähena.




Dogonite Saturni tingmärk - kaks kontsentrilist ringjoont - meenutab tolle planeedi kuulsaid rõngaid, mida samuti palja silmaga ei näe.




Kõik need andmed, mis tekitavad austust dogonite astronoomia vastu, kahvatuvad nende sigi tolo teooria kõrval. Sigi toloks kutsuvad dogonid meie taevalaotuse kauneimat tähte Siiriust. Täht, mida me näeme, on vaid osa tähesüsteemist. Selle moodustavad peatäht ehk Siirius A, palja silmaga nähtamatu valge kääbus Siirius B, mida dogonid nimetavad po toloks (aga pod peetakse energia väikseimaks osakeseks, selle teraks) ja veel üks nähtamatu täht emme ya tolo - Siirius C, millel on planeedist kaaslane nyan tolo.
Kahe viimase tähe ja planeedi kohta ütlevad dogonid, et need asuvad Siirius A-le niivõrd lähedal, et pole alati nähtavad.




Mida ütleb selle kohta tänapäeva astronoomia?
Ehkki Siirius on üks Maale lähematest tähtedest, avastas A. Clark tema kaaslase, Siirius B, alles 1862. aasta jaanuaris, kusjuures teoreetiline orbiit arvutati välja varem, 1844 (saksa matemaatik ja astronoom F. W. Bessel). Hiljem tehti kindlaks, et kaaslane on valge kääbus.
Siirius C olemasolu üle vaidlevad astronoomid tänini.




Dogonid aga kõnelevad nõnda: "Po tolo täht tiirleb ümber sigi tolo, üks tiir kestab 50 aastat. Po tolo korraldab sigi tolo liikumist. Sigi tolo liigub korrapäratult kõverat mööda."




Just korrapäratused Siirius A liikumises juhtisid teadlaseid märkamatu kaaslase otsinguile ja avastamisele.
Siirius B tiirlemisperiood on 50,1 a.
Muide, Siiriuse väiksema venna olemasolust on teadlikud ka dogonite naabrid. Aga kaugel mandri lõunaosas nimetavad hotentotid Siiriust Täht Kõrval.

Po tolo teeb ümber Siiriuse täpselt samasuguse tiiru nagu po ümber oma loote Amma rüpes - ütlevad dogonid. Kui po tolo asub Siiriuse lähedal, siis tolle helendus tugevneb; kui po tolo eemaldub, siis hakkab Siirius vilkuma niiviisi, et vaatlejale paistab, nagu näeks ta palju tähti. Mõjuv pilt, kui arvestada, et Siirius B pole palja silmaga nähtav!




Dogonite joonisel, mis kujutab sümboolselt Siiriuse süsteemi, on po tolo tähistatud ringiga, mille keskel on punkt. Afrikanistid arvavad, et selliste kujundite puhul ei saa ükski punkt tekkida juhuslikult. Oletatakse, et see on valge kääbuse tingmärk.




"Valged kääbused just nagu valmiksid punaste hiidtähtede sees ja tulevad ilmale pärast hiidtähtede väliskihtide eraldumist," kinnitavad astronoomid.




Dogonid ütlevad, et po tolo on kõige raskem täht, nii raske, et kõik inimesed üheskoos ei jaksaks sellest väikest tükikestki üles tõsta.




Kui võrrelda seda tänapäeva astronoomia andmetega, siis:
Siirius B mass moodustab 98% Päikese omast, kuid selle tähe läbimõõt on ainult kaks ja pool korda suurem Maa läbimõõdust. See annab fantastilise tiheduse - 1 cm³ kaalub umbes 50 tonni. Vastav kogus Päikese ainet vaid mõni gramm!
Nii et dogonid ei eksinud!
Dogonite müüt annab ka seletuse aine nii suurele tihedusele: po tolo koosneb kolmest põhielemendist - onjo (õhk), di (vesi) ning yau (tuli). Minnit (maad) asendab teine element - sagala, mis "hiilgab eredamini kui raud".




Tänapäeva astrofüüsika kinnitab, et tähe tuum tiheneb ja kuumeneb evolutsiooni käigus. 100 milj. kraadi juures algab reaktsioon, kus kolmest heeliumi tuumast sünteesitakse üks süsiniku tuum. Edasine evolutsioon võib kulgeda erinevaid teid pidi.
Kui tähe mass on piisavalt suur (umbes 2-3 Päikese massi), siis heidab heeliumitäht endalt kesta. Pärast katastroofilist kokkusurutust muutub tähe tuum kas mustaks auguks, valgeks kääbuseks või neutrontäheks.
Kui aine heidetakse minema küllaltki kiiresti, süttib supernoova: tähe helendus kasvab, mõnikord isegi sada miljonit korda. Siis aga tuhmub aeglaselt aastakümnete vältel.




Dogonite pärimustes mainitakse po tolo plahvatust korduvalt:
"Kui inimesed olid Maa peal olemas olnud vaid aastakese, hakkas täht äkki hiilgama, siis aga vähenes tema hiilgus järk-järgult 240 aasta jooksul."
Ja edasi: "Po tolo sisemus purskus välja po terade kujul."




Dogonite mälutehniliste piltide hulgas on eriline joonis: ringi sees paiknevad jooned suunduvad keskmesse - nõnda kujutatakse tinglikult tähe mõõtmete kahanemist.
Kas seegi on juhus? Kuid siis on aafrika hõimu müütides liiga palju juhuseid.




Kui prantsuse etnograafid pärisid vanameeste käest, kust dogonid on selliseid ebatavalisi andmeid saanud, vastasid nood, et kõiki Siiriuse rühma kuuluvaid taevakehi jälgivad nad koopast. Koopa asukoht on aga range saladus, mida preestrid keeldusid valgetele avaldamast. Valgetel meestel õnnestus vaid kord kuulda, et koopasse olevat kogutud suuremal hulgal "tõendeid". Seda mõistet aga ei hakanud dogonid pikemalt selgitama…




Miks siis annavad dogonid oma pärimustes nii tähtsa koha kaugele maailmale, mis ei paista maise eluga sugugi seotud olevat?
Ilmneb, et seos siiski on ja veel kõige otsesem:
"Alguses oli po tolo tähe koht seal, kus praegu on Päike. Ka Päike oli seal, kuid po tolo täht eemaldus Maast, Päike aga jäi kohale."




Ühes dogonite müüdi osas kirjeldatakse, kuidas inimesed toodi ära planeedilt, mille päikeseks oli po tolo enne oma plahvatust. Dogonite metafoor määratleb seda teekonda nagu "õnnestunud abielu". Sümboolsel joonisel, mis seda "abielu" kujutab, ületab Siiriuse läbimõõt Päikese oma!
Siirius A raadius on tõepoolest 1,7 korda meie Päikese omast suurem.

1946-1950 aastal elasid Dogonite nelja hõimu juures prantslastest teadlased, Marcel Griaule ja Ermain Dieterlen. Dogonid elavad Lõuna-Saharas. Kuna nad elasid seal nii kaua, siis oli neil võimalus tutvuda kohalikkude traditsioonidega ja sajandivanuste teadmistega.
Dogonid on sadu aastatid palvetanud väga heleda tähe poole, mida nimetatakse Siiriuseks. Õigupoolest koosneb täht kahest tähest, Siirius A ja tema ümber pöörlev "valge kääbus" Siirius B, mis on silmaga nähtav.
Esmakordselt nägi Siirius B 1862 aastal ameeriklane Alvan Clark ja pildistada alles 1970 aastal.
Dogonid aga tundsid kääbust juba varem. Nad teadsid, et see on valge ja "tehtud kõige raskemast kivist, mis on veelgi raskem kui raud Maa peal".
Siirius B tihedus on 20 000 t kuupmeetri kohta. Ka teadsid nad, et Siirius B sooritab 50 aastaga mööda ellipsikujulist trajektoori tiiru ümber peatähe.
Ka ülejäänud universumist olid kõrbeelanikud ülihästi informeeritud. Näiteks, et maa on ümmargune ja pöörleb ümber oma telje. Et Linnutee on spiraalikujuline. Teadus tegi selle tõsiasja selgeks alles 20. sajandil. Nad joonistasid Saturni ümber rõnga, kuigi see pole silmaga nähtav, ning teadsid et Jupiteril on 4 kuud.
Dogonid uskusid, et need teadmised on Siiriuselt saabunud külalistelt., kes olevat meie tsivilisatsiooni algusaastail Pärsia lahes maandunud. Nendest saidki väidetavalt alguse Dogonite 4 suguharu.
Maavälistest külalistelt jutustavad ka muistsete babüloonlaste, egiptlaste ja kreeklaste legendid.
Dogonid nimetavad tulnukaid "nommodeks", amfiibolenditeks, kes olevat siia sõitnud suure laevaga.

2. Siirius
Kui seda muusikat kuulad, kujusta end seismas Siiriuse sinises valguses. Tõsta energia oma päikesepõimikust südamekeskusesse ning absorbeeri endasse tähevalgust, et vabastada end mateeria ülemvõimu alt ja avardada oma võimet armastada ning kogeda end lõpmatu vaimuna.

Kas UFO'd on olemas ?
Kuigi ufo-fenomen tõusis avaliku huvi keskmesse alles 1947. aastal, on märke „mujalt” saabunud külalistest ka tunduvalt vanemaist aegadest — peamiselt mitmete rahvaste või hõimude mütoloogiate ja temaatiliste säilikute näol. Peamine probleem on siin selles, et kas uskuda, et ufo-fenomen on neis ajalooallikas esinevate jutustuste legitiimne järglane või on siiski tegemist hoopis erinevate asjadega. Otsust aga pole mitte mingil juhul lihtne langetada, kuna iidsete mõistujuttude analüüsimiseks seni veel loogikaga samaväärseid üheseid ja üldiselt aktsepteeritavaid reegleid pole.

Muistendid ja legendid

Praegu Aafrikas Mali Vabariigis elava dogoni hõimu eellasi olevat kuskil 5000-7000 aastat tagasi külastanud ülitargad olendid 8,7 valgusaasta kauguselt Siiriuselt. Kalalaadsed nommod ja „kahvatud rebased” yugurud olevat andnud dogonitele ülitäpset infot päikesesüsteemi kohta ning Siiriuse ja ta kaaslase Siirius B kohta. Siiriusel olevat silmale nähtamatu kompanjon, mis koosnevat igast maapealsest ainest märksa raskemast ainest ja tegevat 50 aasta jooksul tiiru ümber Siiriuse. Astronoomid vaatleseid Siirius B-d alles 1862. aastal. Dogonitel olid ka täpsed teadmised päikesesüsteemist — Kuud kirjeldati kuiva ja surnuna, Saturni kujutis joonistati ringiga ta ümber, oldi teadlikud Jupiteri kuudest, teati, et planeedid tiirlevad ümber päikese jms. Nommod olevat õpetnud inimesi ka maju ehitama, seadusi koostama, selgitanud neile geomeetria printsiipe ning õpetanud headust.
Muistsed Hiina keisrid pidasid end päikesepoegade järglasteks; Vanas Hiinas oli lendavate draakonite kultus. Legend 26. sajandil e.Kr. Hiinas valitsenud Hunag-Ti-st räägib, et ta olevat tulnud Hiinasse Lõvi tähtkuju täht Reguluse süsteemist — ta kosmoselaev olevat maandunud kuskil Gobi piirkonnas. Ta olevat õpetanud inimestele maaharimist ja kaardistamist. Nõelravi saladus pärinevat just temalt. Huang-Ti kaaslastel olevat olnud kasutada mitmesugused õhusõidukid. Hiljem olevat ta koos enam kui 70 abilise ja nende perekonnaliikmetega oma kodukohta Regulusele tagasi lennanud.

Tänapäeva ufondus

Pööre ufonduses leidis aset 1950. aastate paiku, mil paljud nägid lennuvahendeid, mis olid oma parameetritelt vapustavad ja ei võinud olla ühegi inimese kätetöö. See pööre on saanud aluseks tänapäevasele teaduslikule ja mitteteaduslikule ufo-uurimisele ja vastavatele uskumustele. 24. juunil 1947. aastal nägi kogenud lendur ja ärimees Kenneth Arnold oma eralennukit juhtides vastassuunas lendamas üheksat tundmatut helendavat objekti, mille lennukiirust hinnati pärast 1656,71 miilile tunnis ja kaugust ta lennukist 25 miilile. Kenneth leidis, et objektid „lendasid justkui mööda veepinda visatud taldrikud”. Sealt on saanud alguse ufode nimetus „lendavad taldrikud”. Veel leidis ta, et objektid olevat lennanud nagu haned reas. See juhtum jõudis USA avalikkuse tähelepanu alla ja edaspidi tuli pidevalt teateid mitmesuguste tundmatute lendavate objektide ilmumisest.

Teaduslikud uuringud

Ufo-fenomeni on püütud selgust tuua mitmeti. Üks võimalik meetod probleemi lähendamiseks lahendusele oleks inimeste ufo-vaatluste uurimine ja kontrollimine säärasest aspektist, mis võimaldaks kindlaks teha, et ega konkreetne lendav taldrik pole tegelikult hoopis mingi täiesti tavapärane atmosfäärinähtus. Iseenesest ei anna säärane uuring kuigi konkreetset lahendust, kuna ufosid nähakse ka maandumas, neist nähakse väljumas mitmesuguseid olendeid — ilmselt pole siiski võimalik seda kõike atmosfäärinähtusena seletada. Seda auku täita püüdes vihjatakse tihti, et sellisete kolmanda järgu lähikontaktide uurimine kuulub ilmselt kliinilise psühhiaatria valdkonda...
USA Õhujõudude raames loodi 1947. aastal ufo-nähtuse uurimiseks spetsiaalne grupp. Uuringu koodnimetuseks sai Project Blue Book (PBB). Püüti kindlaks teha identifitseerimatute nähtuste hulka ufo-vaatluste hulgas. Pärast 1966. aastal Michiganis aset leidnud soogaasiskandaali, milles PBB vaatlejad näitasid välja oma kesist huvi probleemi vastu ja ajasid oma poolhuupi oletustega ajakirjanduse närvi, loodi Õhujõudude poolt Colorado ülikoolis veel teine eraldiseisev komisjon, mille juhiks sai Rahvusliku Standardiameti endine juht Edward Condon. Condoni komisjon (Condon Report) pidi oma uuringutega loodetavalt kinnitama PBB poolt teostatud uuringute tulemusi ja Condoni aruanne pidi esitatama Rahvuslikule Teaduste Akadeemiale kui riigi ametlikku seisukohta peegeldav uuring. Kui PBB ja Condoni aruanne 1969. aastal lõpetatuks kuulutati, siis hinnati identifitseerimatute juhtude hulka umbes 5% juhtudest ja sellega loeti ufode probleem ametlikult lahendatuks. Avalikkus tõlgendas seda loomulikult ufode olemasolu eitamisena.
USA vastavates uurimustest lähtusid ka suuremalt jaolt Euroopa riigid, kes ei söandanud enne USA kui maailma suurima ufo-uurija ametlikku seisukohta oma ufo-poliitikat paika panna. Erinevate riikide ja eraisikute poolt loodud ufo-organisatsioonide sarnaste uuringute tulemused kõiguvadki kuskil 5-10% piirimail, mis näitab, et igal juhul on enamik ufo-vaatlusi eksitused. Kuid see ei luba meil veel ülejäänud identifitseerimata juhtumitele läbi sõrmede vaadata ja arvata, et ilmselt on ka neil mingi ratsionaalne tavapärane seletus — see 10% (olgem optimistid!) teebki skeptikute ja uskujate vastuseisu lahendamatuks, sest kuidas sellele hulgale juhtumitele vaadata, on täiesti igaühe oma isiklik mure. Mõni pessimist võib arvata, et see 10% kattub ilmselt paadunud valetajate hulgaga ühiskonnas, mõni võib olla täiesti kindel, et see protsent on kinnitus ufode olemasolu kohta. Miks mitte jätta seda protsenti niisama ja öelda, et seisukohavõtuks vajalik info on puudulik? Vastus on inimloomuses. End ümbritsevasse peab lihtsalt kuidagi suhtuma, ilma suhtumiseta pilku pole olemas. Seda suhtumist püütakse siis ka kuidagi põhjendada. Ka riikide valitsused ei saa lasta end mingite ufode poolt lolliks teha — oleks ju küllalt tobe kui mingi jõud ei alluks mitte kuidagi valitsuse mõtlemise haardele, vaid talitaks täitsa omasoodu, riik muutuks nii enda silmis naeruväärseks, kaotaks oma võimu ja mõtte. Kui ufod saaks määratleda kas liitlaste või vähemalt vaenlaste, sissetungijatena, siis oleks riik jälle tuntud rajal ja võiks seda rada pidi edasi minna — olgu see minek siis komberdamine või hurraa saatel marssimine. Ühiskond ei salli seletamatut, mingi põhjuse peab leidma — olgu see põhjus või täiesti jabur. See võib olla ufo-religiooni leviku üheks põhjuseks.

Maavälise elu otsinguil

Üks asi, mis võib ufode maavälisuse teooriale mõningat tõenäosust lisada, on elu avastamine teistel planeetidel. Sest kui kuskil on juba elu, siis on ka mõningast alust uskuda, et selle elu mingi vorm on arenenud tasemele, mis võimaldab ette võtta tähtedevahelisi reise — ufonaudid ongi ühed säärased reisijad. Frank Drake lõi 1960. aastal projekti, millele pandi nimeks Suhtlemine Maavälise Intellektiga (CETI). Kuna aga intellekt eriti näöle ei andnud, siis muudeti nimi Maavälise Intellekti Otsinguteks (SETI). Projekti idee seisneb püüdes leida kosmosest tulevaid signaale, mis võiksid olla intellekti poolt tekitatud — olgu need siis sihilikult edastatud või eksistentsi käigus kogemata lendunud. Ka ise saadetakse oletatavale intellektile signaale, millest too võiks järeldada, et meie tsivilisatsioon on olemas. Parimaks abivahendiks selle tegevuse juures peetakse elektromagnetteleskoope, mida algul aeg-ajalt seks tarbeks üüriti. Tänapäeval on mõned teleskoobid ühendatud arvutitega, mis teevad alati automaatselt kindlaks signaali pärinevuse intellektilt, olgu teleskoop pööratud mistahes suunas. Pärinevus intellektilt defineeritakse korrapära leidmise võimalikkusega mingi arvu mõõtmetega digitaalses pildis; mõõtmete arv määratakse infohulga mahu võimalike jagamisetega algarvudeks. Seni pole mingeid signaale maaväliselt intellektilt veel avastatud, kuid projekti jätkatakse.

UFO'd kui valitsuse monopol

Paljud usuvad, et riikide (peamiselt peetakse silmas USAd) valitsustel on ufode kohta mingit põrutavat infot, mida nad ei soovi avaldada. Sääraste veendumuste pooldajad vihjavad tihti 1947. aasta Roswelli intsidendile, mille käigus olevat USA sõjavägi omandanud ühe purunenud lendava taldriku jäänused ja paar surnud või raskelt vigastatud rohelist mehikest. Esialgu teatati tõepoolest enda kätte saadud ufost, kuid juba kolm tundi peale teadaannet parandati end ja öeldi, et tegemist oli eksitusega — sõjaväelased olevat radariga tuule kiiruse mõõtmiseks mõeldud meteroloogilise sondi kahetsusväärselt lendava taldrikuga sassi ajanud. Säärane eksimine näib uskumatuna, eriti kui tegemist on asja ilmselt jagavate sõjaväelastega. Igatahes on see intsident loonud rahva hulgas tõsise uskumuse, et Groom Lake'i sõjaväebaasis hoiti ufot, tehti sellega katseid ja kogu lugu püüti avalikkuse eest varjata. Veelgi enam: arvatakse, et säärane varjamine käib kogu aeg — USA valitsusel on olnud roheliste mehikestega kontakt, väidetakse, et Eisenhower kohtus 1952. aastal tulnukatega ja pani paika edasise poliitika. USA presidendi ja roheliste mehikeste esindajate mitteametlikul koosolekul otsustati, et üldsus pole veel valmis tulnukatega näost näkku kohtuma — kultuuriðoki printsiibi tõttu. Seega suhtlevad tulnukad esialgu ainult valitsuse ja kõrgemate organitega — säärase seisukohta ilmestab iseloomulikult ameerika film „Men in Black”. Õli lisas veelgi tulle 1995. aastal avaldatud väidetav dokumentaalfilm, milles näidatakse Roswelli tulnukate lahkamist. Veel püütakse ufosid põhjendada ka Külma Sõja aegsete relvakatsetustega. Tihti on tulnud välja, et mingi vaadeldav lendav objekt on olnud sõjaväe eksperiment. Võib arvata, et sõjaväel on ka niisuguseid eksperimente, mida nad ei taha tunnistada, aga mida siiski keegi teravasilmne kodanik märkab. Selleks puhuks mõtlesid kavalpead välja ufo-legendi, mis rahva hulka jõudes vallandas tõelise religioossuse, mida oodatagi ei osatud. Valitsus püüdis oma tegu heastada uurimustega, kuid ei suutnud mütoloogiat teaduslikult ümber lükata — hoolimata kõigist oma pingutustest ja mahavaikimistest. Ufode algne sõjaväeline päritolu võib-olla koguni unustati ja hakati ka ise ufodesse uskuma...

On ilmne, et ufod on külalised kosmosest, kuid pole mingeid arvestatavid tõendeid, mis paneksid paika selle kosmose piirid ja olemuse. Sisekosmose aspekti on võimalik psühholoogia vahenditega uurida ja seda ka tehakse — tulemused väidavad, et ufo-nähtusel on väga suur mõju alateadvusele või just vastupidi, kuid kumbapidi — seda ei ole võimalik väita. Siiski näib usutav — apelleerides ka teaduslikule arvamusele -, et tulnukad ei pruugi sugugi olla külalised teistelt planeetidelt, vaid võivad olla suures osas meie enda psüühika vili. Seda psüühika vilja võib aga iseloomustada meie tänapäevase võimetusega tabada tõeliselt oleva parameetreid, mis tekitab kõigis meis segadust ja usaldamatust uurivate distsipliinide vastu. Tõeliselt olev väljendab end meie alateadvuse intuitiivses tunnetuses ja me teadvustame seda ufo-fenomeni näol. Ufo-fenomen on äärmiselt laialdane ning mõistusele raskesti mõistetav, mis teeb ta mitmesugustel eesmärkidel väga edukalt manipuleeritavaks.

Tekst võetud Märt Põdra referaadist "TÄNAPÄEVA MÜÜT

Võtke kuidas tahate, vaba maa vaba valik.
Noorsooromaan

Siri Siiriuselt
Leelo Tungal
Väike Siri elab planeedil Siirius. Planeedil Maa on inimesed muutumas järjest omakasupüüdlikumaks ja julmemaks. Oma isa palvel tuleb Siri Maale korda looma ja inimkonda hävingust päästma. Raamat jutustab, kuidas tulnukast tüdruk tavaliste laste maailmas hakkama saab ja kuidas tal neid muuta õnnestub.

Nagu arvata oli toodi vabanduseks, et paljud ikka ei ole veel valmis ja asi lükati edasi. UFOT EI TULE!!!!

Mina kaotasin usu. Vist.

nad on siin juba nädal, indigo-sinine-taevas- taevas helendav kera-ise nägin, oodake, saate tõestuse, mina sain, oodake, miks nii kärstitud.
on siis vaja kätelda nendega, nii lihtsameelne ei tasu olla.
nad imevad maast musta energiat, tunnen seda.
suured- suured muutused on ees, raha kui käibevahend kaob, tulevad uued tõekspidamised, uued suunad, see kõik juhtub kiiremini kui te arvata oskate.
seniks kannatust ja ülisensitiivset taju.

Ma tahan sind uskuda meedium. Oli jah lubatud, et raha kaob. Aga ma lihtsalt olen nii pettunud. Öeldi, et nad tulevad kindlalt ka siis kui paljud ei taha. Ja nüüd...

Nad võivad ju siin olla. Ja oma armastust ja valgust inimestele saata. Miks mina midagi ei tunne?
Paljud ootasid, et meie linnad kaetaks suurte laevadega. Paar sähvatust siin seal ega indigosinine taevas ei ole see. Ma ei ole vihane, lihtsalt haiget saanud.

eile õhtupoolikul sadanud vihm tegi õhu nii puhtaks ja kergeks. Millised võrratud värvid taevas... kuidagi imelik hakkas, sest tajusin minagi midagi seletamatut..

vaata taevasse, kui puhas on taevas kui kirgas on päike, see mitme päeva sompus hall on kadunud, mine õue hinga, siis tunned, nad puhastavad ja sellega seoses muutuvad pos. ka inimeste mõtted, rusuv hingemattev masendus asendub lootusega ja elujõuga, minul juba suur tunne sees, ükshaaval hõlmas see teisigi.
nii, et mina ei saa teile seda üle kanda ise hakkate tajuma.
lubasin, et enam ei seleta, nüüd pean oma lubadust.
päikest teile, lootus ei tohi kustuda, iial.

Valge kääbus
Allikas: Vikipeedia
Jump to: navigeerimiskast, otsi
Valge kääbus (ka: valge kääbustäht) on väike, nõrk, tihe, surev täht, mis on ammendanud oma tuumakütuse ja jahtub aeglaselt.

Tüüpilise valge kääbuse mass on 60% Päikese massist, kuid mõõtmed on vaid veidi suuremad Maa omadest. Suurem hulk valgeid kääbuseid on massiga vahemikus 50...70% Päikese massi, kuid väike osa valgeid kääbuseid on massiga kuni 140 % Päikese massi.

Pärast tekkimist kiirgab valge kääbus vaid oma sisemise soojuse arvelt. Mõnede valgete kääbuste pinnatemperatuur on siiski üpris kõrge: 100 tuhat kraadi ja enamgi. See on siiski haruldane ja püsib vaid lühikese aja peale tekkimist. Kõige kuumemad valged kääbused on ka kõige heledamad ja neid on kergem märgata.

Piisavalt kaua jahtudes saab valgest kääbusest külm must kääbus. Arvatakse et neid ei ole Universumi eluea jooksul jõudnud tekkida, jahtumiseks ei ole olnud piisavalt aega. Kõige vanemate ja jahedamate valgete kääbuste temperatuur on u. 4000 K.

Valged kääbused on üsna tavalised, moodustades 10% kõigist Galaktika tähtedest, kuid ükski valge kääbus pole palja silmaga nähtav.

Meile lähim valge kääbus on Siirius B, mis asub 8,6 valgusaasta kaugusel ning on ühtlasi ka heledaim valge kääbus, tähesuurusega umbes 8,7. Kõige kergemini vaadeldav valge kääbus on Keid B, olles ka esimene avastatutest

Taanieli nägemuses on ingliks Miikael, “kes oli kui inimese poeg”. See on gnostikute Hermes-Christos, egiptlaste Anubis-Siirius.

MAAKERA ON MÜRGITET
Pidage, härrad! maakera ei hinga enam!
Maakera süda ei tuksu!
Maakera silmade lamp -
kustunud!

Viimane kramp!
Viimane konvulsioon!
kontraktsioon!
Aamen!

«Leinaja, ära nuuksu.
Mustund
maakera ootab paradiis.»
Vist Siirius?

Ahahhaa!
Kas te ei tunne siis?
Viskleb maa,
jalge all vabiseb.
Habiseb
Ümberringi lämmastik-õhk.
Maakera süda lõhkeb!
Maakera on mürgitet!
Vastumürki,
mitte verd!
Inimese verega
ongi maakera mürgitet!

meedium
Tänan! Minagi viibinud hommikust peale õues ja on kergem ning imeline olla.. Ma ei oska midagi arvata ega öelda aga tunnen midagi, mis panebki ootama.

olen neid teemasid siin lugenud ning kirjutan ka nüüd mõned read.
ise olen kogu oma elu jooksul saanud energiat kosmosest. viimastel päevadel on see eriti ülev ja võimas, midagi sellist, mida on võimatu sõnadesse panna. tunnen iga oma keha rakuga, et nad on siin. see ongi see valge laev, mida kogu inimkond on sajandeid oodanud ning mis nüüd lõpuks kohale on jõudnud.
kordan seda, mida meedumgi rõhutas- lootus ei tohi kustuda.

see sajand on ootamise aeg

Kas ufod on siis need, kes meid lunastavad???
MIKS neid nõnda ometi oodata, arumaisaa...

Kamoon - päev nagu iga teinegi...ilusaid päikesepaistelisi ilmu ol ka möödunud nädalal...

siin pole ju midagi uut. maailmalõpu ootajaid on ikka olnud. aeg-ajalt on ka kuulda kuidas osad grupeeringud kollektiivselt "järgmisele tasandile" viiakse. ja nii ongi parem. olgu muld..

kui ma nii loll oleks oleks mul piinlik, päriselt kohe.

miks sul valus hakkas? läks kümnesse või?

valu on sinus, kullake, suur valu.
hirm ja valu, proovid siin ennast lohutada, mine parem kirikusse.
siit sa mõistmist ei leia, sest lapsikusi, mitte arenevaid- paigal seisvaid, elupidureid- siin nurgakeses ei pooldata.

meediumile:

sinu teksti lugedes tuli meelde,et need kaks hommikut ärgates tundsin ennast kuidagi kergena.Endale ütlesin mitu korda,et midagi on teistmoodi,praegu võttis kohe kõhedaks selle olemise.Kas on ka võimalik ,et mingi haige elund selle puhastamisega seoses haiget teeb?

Ärge niimoodi lahmige.
Sallimatus on siin muidugi esimeseks visiitkaardiks, kuid ei tohi öelda,(eriti need, kes arvavad endid valgustunud olevat) et osa meist on paigalseisjad ja pidurid teistele .
Väärikas inimene ei alusta tulesöda narritajate ja muud sorti ässitajte pihta. Eks ju?
Et möned meie seas on tundlikumad, ei tähenda, et nad on kuhugi kaugele meist, tavalistest jöudnud.
Ilma meieta (tavaline hall mass olen) ei pruugiks te märgata, kui erilised olete.
Rahu, ainult rahu. Nagu meie Karlsson tavates öelda.

Kui inimene on tõesti valgustatud, siis peaks ta seda halli massi leebelt juhendama, mitte iga vasturääkijat sõimama. Valgustatus tähendab ka suuremat empaatiat. Seda võiks võrrelda õpetaja ja õpilase suhtega. Õpilasi on igasuguseid, kuid õige õpetaja ei hakka õpilast paigalseisvaks elupiduriks sõimama.
Paraku selliste "valgustatute" suhtes tekib tõrge ja see ei lase neid ka tõsiselt võtta.

halvale vastatakse ikka tema enda sõnadega, on see nii üllatav, mina isikilkult küll ei hakka labasust ja rumalat inimeste takka kiitma.
siin teisi halvustavatele tuleb selgeks nende endi keeles teha, teist keelt nemad ei mõista.-
miks sa arvad, et valgustatu peab vait olema ja rumalust - mõnitamist taluma.
ära tee siin seadusi need ei kehti varst, pidurid lükatakse teelt.
kui maapeale võim- kohus on nõrk tullakse appi kõrgemalt poolt, õiglus peab jalule saama, ainult nii hoiame ära huku ja katastroofi.
väärikas inimene ei mõnita kedagi, väärikas inimene ei dolereeri matslust-väiklust.
pidur ongi see kes ise ei usu, ei oska, ei näe ja tuleb takistama seda teistel teha, see on kadedus ja madala hinge karma.
teised tema karmas süüdi ei ole, hoidku parem oma suu kinni, et endale mitte viga teha, sest see on lapselegi selge, nii see maakera edasi eksiteerida ei saa, maakera on huku äärel, muutus peab tulema, kalaktika on kohe kohe tasakaalust väljas.
rumal on ikka arvata, et inimene on kõikse kõige, siin netis nähtud aastaid vihast pulbritsevat hullu, keegi peab ta ju peatama, tagumine aeg.

valgustatus ei tähenda halvale takka kiitmist, sul on ikka areneda vaja ja väga kõvasti.
valgustatu ei pea tatipritsi labasust, rõvedust kannatama, ei iial.

kes on õelnud, et valgustatu peab õpetama, kus see kirjas on, ikka ise õpi, kuid teisi mõnitav inimene kes õppida ei taha, olgu parem nurgas omaette vaba valik, sest pole ju mina süüdi tema rumalas- tuimas- vaimupimeduses.

kedagi õpetada ei saa, kuid tatiprits ei ole õnnelik ega terve, see on selge.

Sellised valgustatud võiksid tõesti kuskile omaette kolida. Olgu selleks siis kasvõi teine planeet.
Valgustatus pole privileeg vaid kohustus. Valgustatus annab rahu ja enesekindluse, mitte nõrgad närvid.