Üksikvanem
kuidas hakkama saada?
n29 27. jaanuar 2011, kl 12.18 |
tunneli lõpus paistab alati valgus...halvale järgneb hea...usku ei tohi kaotada-neid lauseid olen kuulnud ammu ja kuulen ka kindlasti edaspidi.
kasvatan üksi 3a.last.elan üürikorteris sest lapse isal tekkis uus suhe ja kolisime lapsega välja.olin peaaegu aasta töötu kui õnnestus tööd leida.hädavaevu saan rahadega hakkama-palk(miinimum) + alimendid(95eur).mõni kuu tuleb lihtsalt kiirnuudleid süüa...ja ka lapsele neid pakkuda.sõpru siin linnas pole kellelt abi küsida-muredest rääkida.niisiis olengi mures sest see olukord muutub iga päevaga hullemaks ja raskemaks-nii rahaline kui ka emotsionaalne seis.ei taha mõelda et sms-laen oleks viimane võimalus ja michi nuudlid hakkavad olema igapäevased toidulaual.samuti ei jõua mitmel kohal töötada sest näen oma last nagunii ainult hommikul teda lasteaeda viies ja õhtul peale 9-t koju jõudes.ootaksin nõuandeid kuidas hakkama saada ja ellu jääda-sest usun et ma pole ainuke kellel selline elu.
kasvatan üksi 3a.last.elan üürikorteris sest lapse isal tekkis uus suhe ja kolisime lapsega välja.olin peaaegu aasta töötu kui õnnestus tööd leida.hädavaevu saan rahadega hakkama-palk(miinimum) + alimendid(95eur).mõni kuu tuleb lihtsalt kiirnuudleid süüa...ja ka lapsele neid pakkuda.sõpru siin linnas pole kellelt abi küsida-muredest rääkida.niisiis olengi mures sest see olukord muutub iga päevaga hullemaks ja raskemaks-nii rahaline kui ka emotsionaalne seis.ei taha mõelda et sms-laen oleks viimane võimalus ja michi nuudlid hakkavad olema igapäevased toidulaual.samuti ei jõua mitmel kohal töötada sest näen oma last nagunii ainult hommikul teda lasteaeda viies ja õhtul peale 9-t koju jõudes.ootaksin nõuandeid kuidas hakkama saada ja ellu jääda-sest usun et ma pole ainuke kellel selline elu.
psh 27. jaanuar 2011, kl 12.39 |
jah 27. jaanuar 2011, kl 12.45 |
p 27. jaanuar 2011, kl 12.49 |
Ärge sõimake midagi teisi hädapätakateks! See võib aidata ehk ainult sõimajat ennast, et näe, küll mina ikka olen tubli ja hakkamasaaja!
Mina küsiks hoopis, millised on sinu suhted oma vanemate ja teiste sugulastega? Kas nende seas pole mõnda kena vanatädi, kes nt käiks aeg-ajaltki abis last hoidmas, et lasteaiakulusid vähendada? Või kas ema-isa või ka lapse isapoolsed vanaema-vanaisa ei aitaks nt korteri sissemaksega - kui ostad eluasemelaenuga korteri, võib igakuine laenumakse olla väiksemgi kui praegu üür, ja seda maksad ju juba endale, st kinnisvara jääb sulle ja su lapsele.
Kartul on jah odavam kui nuudlid. Käi tööst vabadel päevadel koos lapsega turul, saate koos aega veeta ja ühtlasi soodsaid toiduaineid varuda.
Mis emotsioonidesse puutub, siis kuluks jah mõni hea sõber ära. Mis linnas elad?
Mina küsiks hoopis, millised on sinu suhted oma vanemate ja teiste sugulastega? Kas nende seas pole mõnda kena vanatädi, kes nt käiks aeg-ajaltki abis last hoidmas, et lasteaiakulusid vähendada? Või kas ema-isa või ka lapse isapoolsed vanaema-vanaisa ei aitaks nt korteri sissemaksega - kui ostad eluasemelaenuga korteri, võib igakuine laenumakse olla väiksemgi kui praegu üür, ja seda maksad ju juba endale, st kinnisvara jääb sulle ja su lapsele.
Kartul on jah odavam kui nuudlid. Käi tööst vabadel päevadel koos lapsega turul, saate koos aega veeta ja ühtlasi soodsaid toiduaineid varuda.
Mis emotsioonidesse puutub, siis kuluks jah mõni hea sõber ära. Mis linnas elad?
läbi elatud 28. jaanuar 2011, kl 16.13 |
... on läbi elatud sama seis, eelkõige küll emotsionaalselt, sest materiaalselt olin õnneks heas seisus (olid säästud, oma elamispind ja miinimumist mõnevõrra kõrgem palk). Aga teise kohta kolimine, üksindustunne, masendus, kurnatus, mure lapse pärast kes samuti võõras kohas halvasti kohanes - see kõik päädus sellega, et haigestusin ka füüsiliselt väga raskesti. Aga tunneli lõpus ootab tõesti valgus, sest peale paariaastat emotsionaalselt väga rasket perioodi on hakanud asjad vähehaaval kuid üsna järjekindlalt edenema. Samas on kõik justkui iseenesest paremuse poole hakanud liikuma - ehk on tõesti nii, et elus lihtsalt on tõusud ja mõõnad ning me ei saa seda takistada, peame lihtsalt selle aja ära kannatama. Mina olen siiamaani põhimõtteliselt lapsega üksi, kuid tunnen end tugevamini, mul ole enam hirmu tuleviku ees.
Aga eelmisele postitajale esitaks küll küsimuse, et mis valemiga miinimumpalgaga pangast eluasemelaenu antakse? Minu teada peaks selleks netosissetulek vähemalt 7000- (krooni) olema. Muidugi oleks oma kodu esmatähtis, kuid niisma lihtne see laenu võtmine ka ei ole.
Aga eelmisele postitajale esitaks küll küsimuse, et mis valemiga miinimumpalgaga pangast eluasemelaenu antakse? Minu teada peaks selleks netosissetulek vähemalt 7000- (krooni) olema. Muidugi oleks oma kodu esmatähtis, kuid niisma lihtne see laenu võtmine ka ei ole.
lii 28. jaanuar 2011, kl 19.44 |
küsimus 02. veebruar 2011, kl 15.04 |
mina. 06. märts 2011, kl 20.27 |
naine 25. aprill 2011, kl 14.50 |
Mis linna sa siis kolisid? Kui aus olla siis mõistan sinu muret aga esimene asi mida soovitan Ära võta mingeid laene, selleks et võtta laenu raskes olukorras pead sa olema väga kaval ja nägema kõik omad käigud aasta vähemalt ette, leakumised kulud, tulud jne. Olen ise selle kolgata tee läbi käinud ja tagant järele mõeldes oleks ma nõus ennem neid nuudleid sööma kui seda närvipinget uuesti läbi elama. See foorum pole nagu ka koht kust abi leida aga häid nõuandeid vajad sa kindlasti. Kirjuta mulle võibolla oskan sind nõuga aidata. Ja kindlasti ei tee sinu elu kergemaks Mees:D millal mehed naise elu kegemaks on teinud:S
! 28. aprill 2011, kl 09.33 |
positiivne 28. aprill 2011, kl 10.59 |
Lisa postitus