... on läbi elatud sama seis, eelkõige küll emotsionaalselt, sest materiaalselt olin õnneks heas seisus (olid säästud, oma elamispind ja miinimumist mõnevõrra kõrgem palk). Aga teise kohta kolimine, üksindustunne, masendus, kurnatus, mure lapse pärast kes samuti võõras kohas halvasti kohanes - see kõik päädus sellega, et haigestusin ka füüsiliselt väga raskesti. Aga tunneli lõpus ootab tõesti valgus, sest peale paariaastat emotsionaalselt väga rasket perioodi on hakanud asjad vähehaaval kuid üsna järjekindlalt edenema. Samas on kõik justkui iseenesest paremuse poole hakanud liikuma - ehk on tõesti nii, et elus lihtsalt on tõusud ja mõõnad ning me ei saa seda takistada, peame lihtsalt selle aja ära kannatama. Mina olen siiamaani põhimõtteliselt lapsega üksi, kuid tunnen end tugevamini, mul ole enam hirmu tuleviku ees.
Aga eelmisele postitajale esitaks küll küsimuse, et mis valemiga miinimumpalgaga pangast eluasemelaenu antakse? Minu teada peaks selleks netosissetulek vähemalt 7000- (krooni) olema. Muidugi oleks oma kodu esmatähtis, kuid niisma lihtne see laenu võtmine ka ei ole.