et kuidas siis sai üksikvanem?
- elasime koos 5 aastat mehega kahekesi. selle aja sees sai renoveeritud mehe vanavanemate kodu ja ka mehe vanemad kolisid sinna elama kuna ruumi sai laialt.
- oli juttu ka abielust, aga siis oli mehega arutelu, et tema ikka sooviks lapsi ja et lapsed oleks terved, et tahab naist kes ka lapsi saab, et proovime - seni olinkasutanud vahendeid raseduse vältimiseks
- jäin rasedaks ja meie kooselu 7 aastal sündis esimene laps
-kuna mee soli sel ajal komandeeringus välisriigis siis panin lapsele nime üksinada. Mees valis eesnime ja perenime pidime muutma kui abiellume.
- ei tahtnud abiellumise asju ajada rinnalapse kõrvalt.
- järgmine aasta sündis teine laps ja temale siis juba teadlikult vaid minu perenimi, sest lapsed ikka võik solla ühe perenimega.
- nüd läksid ajad ka raskemaks ja ega see abielu ka nii tähtis enam olnud, ämmgi ütles, et saavad teised ilma, see tänapäeva komme, mis see muudab see paber.
Ka mehe õel olid lapsed väikesed ja kuna ta tahtis tööle minna, muidu oleks töökoha kaotanud siis tõi ta oma lapsed, 2 astase ja 3 aastase mulle hoida kunama ju nagunii kodune ja tema lasteaiakohta veel ei saa neile.
Nii ma siis olin kodune mama oma 1 aastase ja paarikuusega ja meheõe 2 ja 3 aastastega.
- Olin olemas lapsi hoidmas ka siis kui perega kusagile mindi, et ega ma ju nagunii saa oma laste juurest kusagile, et võin ju siis ka neid tesi lapsi hoida.
- siis läks meheõe suurem laps kooli ja nooremale oli saadaval lasteaiakoht. Meheõde küll arvas, et no tal sinuga kodus nbii hea, ja mis ma ikka panen, et sul ju lapsed nagunii kodused...
Olin selleks ajaks teinud juba plaanid oma elu koos lastega edasi elada üksikvanemana.
olin kõik oma lasterwhad säästnud ja lasnud mehel end ülal pidada - sest ma ju nagunii olin tasuta hoidja tema õelastele...
olin vaadanud valmis omale töökoha ja lastele lasteaikohad ja ühel nädalavahetusel kui muu pere oli kodust ära sugulaste juubelil siis kolisin sealt ära.
Võtsin kaasa oma isiklikud asjad ja laste tarbed. küpsetasin lahkumiskoogi ha jätsin maha kirja, et meiega kõik korras ja et kolisime ära, et alustada uut elu.
jah ma teadsin, et mehel on teine naine, kes lapseootel, aga ma ei mainimud seda ega teinud ka väja sellest et tean.
mehe vanemad ikka helistasid ja kutsusid tagasi jne ja meheõde käis külas. ka mees vahel helistas ja keelitas tagasi.
nüüdseks juba mitmed aastad üksind alstega ja saan hakkama, ei kurda, majanduslikult probleeme pole.
mees on tänaseks abileus oma tollase silmarõõmuga - ju sisi mina polnud talle se eõige ikkagi. Aga mulle ta ütles, et abiellus seepärast, et muidu oleks see naine ka minema läinud.
Meie lastega ta ei suhtle, ei toeta, kuna ametlikul tpole need ka tema lapsed ju, vaid minu vallaslapsed.