pesumodell: Olen ise samasuguse mõtlemisega kui olen enam kui kindel, et meil kõigil on unistuse. Kas siis ideaalsest kaaslasest või ideaalsest kodust vms. Üks asi on unistada ja teine asi on reaalsus :). Ei jahi ma ideaali, sest meil kõigil, kaasa arvatud minul, on kapsis mingisugused omad kiiksud :). Nendega peab lihtsalt leppima ja mitte püüdma neid "parandada", muuta.
Eile oli lihtsalt üks imelik päev, ning ennem seda ei olnud ma kordagi veel mõelnud, et minu elus peaks/võiks keegi olema. Tänu sellele, et ei olnud sellist mõtet siis olen kindel, et ka seda "kedagi" lihtsalt ei tulnud. Kõik on meie mõtlemises kinni.
realist: minul lapsed veel nõnda noorded, et alles tuleval sügisel lähevad kooli. Siiamaani olen ma ilusti saanud hakkama sellega,et väljas käia. Kui ema/naine tahab välja minna, siis selle jaoks on olemas lastel isa, kelle juures nad samuti külas käivad ja isarõõme naudivad. Ja juhul kui isal ei ole võimalik lapsi selleks hetkes enda juurde võtta siis on olemas ka lapsehoidjad, samuti on meil elavate kirjas kaks vanaema, kes rõõmuga lapselapsi hoiavad.
Tihtilugu kui öelda, et oled lastega üksi, siis tekib kohe eelarvamus, et see lastega ema ei saa kuskile minna ja mitte midagi teha. Enda kogemusele toetudes võin julgelt kinnitada, et see ei ole nii. Käin teatsris, kinos,väljas sõbrannadega söömas ja isegi aeg ajalt eksin klubidesse ära :)