Minul olid lapsed kogu aeg tähtsamad kui miski muu siin maailmas. Loobusin väga paljudest asjadest, sest ei tahtnud lapsi ja mees omade asjade tegemisega kurnata. Mul oli lihtsam lastega kodus olla ja nendega aega veeta. Kui ühel hetkel peale pikka kooselu otsustas mees meie juurest lahkuda. Alguses oli see muidugi šokk kuid kui aastate jooksul olen seda endamisi analüüsinud ja mõelnud, et mis ja kuidas valesti läks?! Kõige suurem viga oli see, et minu jaoks ei olnud tähtsad ei mina ega minu tegemised ega mehega kvaliteetaja võtmine vaid Lapsed. Takkajärgi tarkusest ei ole enam muidugi abi :). Mingi aeg tagasi ütles mulle üks väga tark Naine,Naine kes on mulle iidoliks ja keda ma austan väga palju, et alati ole ise tähtsam. Lapsed on väiksed ja kohanevad kiiremini, sest kui Sina ei ole õnnelik ja Sa ei tee seda, mida Sa armastad ja tahad teha siis ei ole Sul ka lapsed õnnelikud, rääkimata mehest. Praegusel hetkel olen mina oma lastest kõrgemal. Olen õnnelik selle üle kes ma olen ja mida ma teen. Kui praegusel hetkel vaatan kõrvalt oma lapsi siis nemad on samuti õnnelikud:)
Juhul kui mina peaksin leidma oma ellu selle "ideaalse" kaaslase, siis olen enam kui kindel, et minu lapsed teda ära ei hirmuta. Ütlen alati naljatades, et lapsed on boonuseks. Lastega Naine/Mees on kohusetundlikum, oskab planeerida-arvestada, näha ette kõikvõimalike olukordi, ei ole püsiklient iganädalavahetuste pidudel jne.
Minul on tulevase kaasa jaoks "kõrged nõudmised" sest mina olen seda väärt. Kui peaks juhtuma nii, et tulevasel kaaslasel on samuti järeltulija siis mina selles mitte mingisugust probleemi ei näe. Alati saab omavahel rääkida ja asju/olukordi planeerida. Nii lihtne see ongi.
Kui Sa ei austa ja ei pea endast lugu siis Sa ei saagi sellist kaaslast omale nagu soovid. Igal asjal on oma aeg ja koht. On see täna, homme või viie aasta pärast-see "üks päev" ikkagi on tulemas. Minu nö "kõrged" nõudmised tulenevad sellest, et mitte kunagi ei taha ma endale kaaslaseks endast mittelugupidavat ja tossikest meest.
Kas saab neid soove üldse kõrgeteks nõudmisteks pidada?? :
Soovin enda ellu inimest, kes oleks minu kõrval isegi siis kui ta ei ole füüsiliselt kohal. Inimest, kelle võin kasvõi kell kolm öösel ülesse ajada ja öelda, et lähme teeme omletti. Kes naudiks suveõhtuseid piknikke hommikuni mere ääres. Kellega külma pakase eest põgeneda kaminaette sooja. Kes tuleks õhtuti koju ja suudaks veel peale pikka ja kurnavat tööpäeva mulle raasuke oma olematust energiast anda :). Soovin oma ellu inimest kelle kõrval saan ma tunda ennast Naisena, kes paneb mind tundma Naisena. Kes saab aru, et naine peab aeg ajalt oma sõbrannadega kokku saama ja naiste juttu ajada. Kes oskab arvestada sellega, et mul on kaks last ja, et alati ei lähe plaanid sedasi nagu oleme seda algselt plaaninud. Kes tahab ja viitsib paar korda kuus ainult Naisega koos aega veeta, olgu selleks siis üks õhtu või terve nädalavahetus. Kes oskab hinnata traditsioone nagu Jõulud, pühapäeva hommikused pannkoogid jne. Kes julgeks mulle "EI" öelda kui peaksin oma järjekorde "geniaalse" plaaniga lagedale tulema. Soovin, et sellel mehel oleksid omad hobid :) Soovin, et see mees oleks huvitatud kultuursetest üritustes, mis kohe kindlasti ei ole iganädalased saunatamise sõprade juures. Kes laseks mul rahulikult oma õlal nutta kui peaksin seda teha tahtma.